Haiguste märksõnad

Sammaspoolik

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: sammaspool, meresammaspool, merkid, saupoolikud; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad sammaspoolele tema rahvapärases tähenduses. Tegemist on erinevate nimetustega, kuid pean siiski võimalikuks koondada nad ühe nimetaja alla, kuna nende sümptomite kirjeldused enamuses ühtivad.

Sammaspooleks kutsuti erinevaid nahahaigusi, mille väljenduseks olid naha peale tekkivad vistrikud või lööve, mis sügelesid ja kibelesid.
Sõnaga "sammaspool" ei nimetata aga mitte ühte haigust, vaid enamiste tervet haiguste kogu. kõiki sammaspooli võib seeläbi teistest lahutada, et nad kohati ilmuvad, mitte väga ei sügele ja peenikeste vistrikutena algavad. Nad kaovad mõne aja järele iseenesest. (Hellat 1913: 289).
Saupoolikud inimesel. Need ajas ihule esiteks valged villid, pärast läksid villid punaseks ja kihelesid kangesti. ALS 1, 478 < Muhu - V. Ridala/Grünthal/ (1928)
Enamjaolt on tegemist mingisuguse ekseemi liigiga.
Näiteks emaseks sammaspoolikuks nimetati märga ekseemi.
Emäne sammaspoolik on see, mis vesine om. see om kuri arsti, ku vastalist saas, siis kaos. AES < Karksi - L.Lepp (1932)
Samas on märgata, et ka ohatist nimetati sammaspoolikuks.
Sammaspool lööb vöökohale keha külge; aga ka ümber huulde jne. “Leemetab ja sügeleb” nagu rahvas ütleb. Sammaspool on nahahaigus. - - E 52595 (i) < Rõuge - J. Gutves (?)
Sammaspool arvati tekkivat siis, kui loom (veis) häälitseb inimese suunas.
Kui elajas inimesele peale röögatab, siis peab kolm korda vastu sülgama, siis sammaspoolik ei hakka, muidu kohe küljes. Leoke 4, 38 (131) < Viljandi - H. Leoke (1870)
Lisaks sellele on veel palju erinevaid haigestumise võimalusi, (millele vastavad ka nimetused) alustades tuulest ja merest ning lõpetades reeglitevastasese käitumisega (võimalus teisele halba tekitada).
Tuuleröögatus. Naha pääl pisikesed vistrikud nagu tuhk ja sügäläsivad. Üäldi, et tuulerüägätus. Tuulest akkand. KKI, KS < Jõhvi, Kohtla - E. Mets (1957 )
Mõne inimesel on meresammaspoolik, seda nad põle keegi parandanu sii liikus. Mõne inimesel on: talve, ku meri kinnine, sis on ilus puhas ja terve, aga sui, kui meri lahti, sis on verine ja mädane, lagub ära. ERA II 285, 203/4 (22) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1940)
Merkid. Need on kuivad kärnad ja sügelevad, teises kuus tuleb vana nahk ää ja uus kasvab asemele; need suakse merest. ALS 1, 664 < Muhu - V. Ridala /Grünthal/ (1928)
Kui viskad teist kalaga, siis saad endale selle koha peale, kuhu teisele kala viskad, sötiiri. RKM II 111, 72 (199) < Muhu - E. Aer (1961)

Vaata ka: nahakoi, veiseröögatus, söötrei.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 14, 303 (4) < Halliste khk. (1892)
Sammaspooliku rohitsemiseks on üks viienurgeline rist hää, mida pahema käega kasetohu pääle on tehtud. Haige kohta tuleb iga päev kolm korda vajutada.

H III 20, 348/9 < Paistu khk., Aidu v. (1894)
Käsnä kaov(e) ärä, ku neid vanakuu nelläbe õhta vastu kive hõõrutse, kus sia endid om nüüstän. Sammaspoolikut arstitse ninda, kasetohu pääle tetäs suure nõgla otsag viienurgaline rist ja visatse toht ahju. Sammaspoolikut arstitse ka mõne muu asjag: levä piimag, emmisse kuseg jne.

H III 21, 212 < Pilistvere khk., Paistu v. (1895)
Sammaspooliku rohi oleved põleve haavapuu vatt (vaht).

H III 22, 129 (21) < Otepää khk., Palupera k. (kogutud Miina Hermann'i käest) (1894)
Sammaspoole arstmine.
Võta ütessäst kõjopuu külest egäüte külest üits tükike tohikut, tii egaüte tohiku pääle üits viienukaline rist ja vajota egaütega kolm kõrd sammaspuuld. Kui ärä om vajotedu, sis viska perän neo tohiku ahju tulle.

H I 6, 33 (7) < Põlva khk., Joosu k. (1894)
Sammaspool kaub, kui kolm kasetohu tükki võetakse, iga tüki peale viisnurka rist ilma käe küljest ära võtmata tehakse, peale selle kolm piiret ümber tõmbatakse ja siis tohud ahju visatakse.

H I 6, 608 (117) < Vastseliina khk. (1895)
Om kellelgi sammaspool, sis om teda vaia akneheega ning kivitsopa veega mõske; ehk ka sammaspoolehainu korjata, seda ärä kuiveta ja palota nink selle tuhaleemega vai lipega määri - saavat abi.

H I 7, 402 (3) < Viljandi khk. (1896)
Kui sammaspoolikut tahad ära kaotada, siis võta üheksa odratera, vajuta nendega kolm kord sammaspoolikut ja viska siis need terad üle õla ahju. Kohe selle peale on sul sammaspoolik kadunud.

H I 7, 448/9 (45) < Paistu khk., Holstre v. (1894)
Sammaspooliku arstimiseks toimendatakse järgmiselt: Kui leiba ahju pannakse, siis võetakse esimese leiva silumise aal seda piima, mis siludes leivale pääle kogub, ja pannakse sammaspooliku pääle. Tõine arstimise viis: Emalepa laastu pääle tehakse viitnurka rist I ja vajutatakse selle laastuga sammaspoolikut ja visatakse siis tulesse.

H I 8, 332 (11) < Vastseliina khk. (1895)
Sammaspoole vasta om hää aknahigi ja kivitsopa vesi nink kuiva paiukoore tuhk. Ka omma sammaspoolehaina, mille tuhk teda ärä kuivap ja sütütäp.

H I 9, 56 (56) < Viljandi khk. (1897)
Sammaspooliku ehk veiseröögatuse vastu on rohuks, kui teelehed kõige õitega ummukses pajas ära keedetakse ja siis seda pääle määritakse.

H I 9, 575 (72) < Viljandi khk. (1898)
Kui sammaspoolik või veise röögatus näo ehk ihu pääle on tekkinud, siis arstitakse teda mitmel viisil. Esiteks saab seda valget tuhka, mis hõõguvale süele pääle tekkib, sammaspooliku pääle hõerutud, nii et haige koht kipitama hakkab. Ka on see higi väga hea rohi sammaspoolikule, mis tahvle kivi ja portselaniasjade pääle tule läbi saab sünnitatud. Selle higiga tuleb sammaspoolik üleni ja mitu korda ära määrida. Siis on veel sammaspoolikule kiidetud rohuks need veetilgad, mis müristamise ajal karjaaia värati külge koguvad. Neid tuleb niisamuti näpuga värati küllest võtta ja sammaspooliku pääle hõeruda. Pääle seda tarvitatakse sammaspooliku arstimiseks ka sammaspoolikuheindest põletatud tuhka ja piibupigi.

H II 32, 470 (21) < Kanepi khk (Johan) Väggi (Vägi) (1889)
Kui sammaspool näo ehk muial iho pääl om, sis rohitsedas teda järmist muudu. Palatedas sammaspoolehainu ja seda tuhka raputedas pääle, tulitse hüdse pääle kogunut valget tuhka, piibupikki, tahvli ehk portslaani hikki, piksevihma aigu karjavärvide külge kogunut tsilku jm.

H II 49, 703 (1) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Salakoi ehk sammaspooliku vastu
1) Mädarõigas. 2) Võta heinade seast üks samblatükk, nühi sellega haiget kohta ja pane ta jälle vanasse kohta tagasi. 3) Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte. 4) Mädanema hakkanud puu koorega nühkida. 5) Põhja poolt tuaräästa tilkadega pesta. 6) Elaja sitahuniku peale tekkinud vesi. 7) Vihmussa korjatakse pudelisse ja lastakse ära sulada; selle rasvaga võida.

H II 52, 44 (4) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Kui iho süütin om ehk sügeles, sis tettäs vitskist (vitskõivost - Lapi kõiv) havvõ ja mõstas selle haude seen.

H II 52, 46 (19) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Sammaspoolõ-hain.
Hain palotõdas tuhas ja seda tuhka pandas sammaspoolõ pääle. Sammaspuult rohitsedas ka viil tollõ inemise päälesülgämisega, kes merevett om joonu. - (Kasus perve pääl).

H II 55, 277/8 (23) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Sammaspooliku rohi. Ku lige sammaspoolik, sõs pannas peeniksese hõõrut luutuhka pääle, mis enne ära palutet; ku kuju sammaspoolik, vaeotadas kolm kõrda räimepääga, andas räimepää mustale lehmäle ja üteldas: "Söö miu sammaspoolik ärä!" Ku musta lehhmä ei ole, andas mustale lambale.
II. Kes mere vett om joonu, teeb väidse otsaga - ilma et väidse otsa üles tõstab - viieharulise (viitnurka õigemb!) risti tohu pääle, sülgäp kolm kõrda risti pääle ja vaeotap tohuga sammaspoolikut kolm kõrda. III. Võta nimetsesõrmega aknahigi ja võia pääle. IV. Võta pihlapuust pulk, vaeota sellega ja viska maha; kes pulga üles võtab, saab sammasp. omale, ja tõisel kaob ta ärä.

H II 56, 118 (81) < Torma khk., Lohusuu k. (1895)
On kellelgil sammaspool, siis tehku ta kollase kasetohu pääle viiskand, vajutagu sellega haiget, visaku siis pliiti alla, jooksku ise kõige suurema rahvaseltsi hulka õue, kisendades: "Selle inimese sammaspool põleb pliiti all."

H II 70, 691 (12) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Paiukoorõ vai niidsetuhk, om hüä sammaspoolõ haigusõ parandaja, kui sedä mädäneja haigõ pääle puistatas.

H II 70, 691 (13) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Sammaspoolõhaina (pikä, kuusõsugutsõ) omma ka sammaspoolõ haigusõ vasta hüä, kui tuud tuhka haigõ pääle pandas. Ka kitetäs kivitsõpa vett, tuu sama via parandusõs.

H IV 4, 626/7 (8) < Rõngu khk., Uderna k. (1887)
Sammaspoolele hää rohi. 3 ehk 9 kõivutohtu, tee sõrme otsaga nenda /viiskanda/ 3 korda I I I pääle, vajota igaütega kolm korda ja viska siis tulle ja ütle 3 korda: "Sammaspoole küla palap."

H III 5, 309 (1) < Pärnu khk. (1888)
On kellegil sammaspoolik ja ta tahab temast lahti saada, siis peab ta enesele kas nõmme pealt ehk muialt sammaspooliku-taime ehk -õie muretsema, kolm korda selle peale sülitama ja niisama palju kordi haige sammaspooliku peale vajutama ja siis õie selja taha ära viskama. Pea selle pääle on sammaspoolik kadunud.

H III 6, 697 (2) < Paistu khk, Heimtali v. (1889)
Tehku sammaspooliku pääle odrateräge viienurgelene rist /joonis/.

H III 8, 382 (11) < Palamuse khk. (Varrik) (1890)
Sammaspooli kautakse ära: võta viis õdratera, hõeru nendega küdeva ahju ees sammaspooli ja viska siis ruttu ahju, siis kadub ära.

H III 8, 451 (13a) < Palamuse khk., Luua k. (1889)
Kellel sammaspool kuskil on, see sülitagu homikul tühja südamega kolm korda sinna kohta ja litsugu kolm korda esimese sõrmega (kotinõel) peale, võib ka kasetohu peale rist teha ja see toht kolmeks päevaks peale siduda.

H III 8, 736 (12) < Palamuse khk., Luua k. (1890)
Kellel sammaspool on, see võtku kolm veikest kasetohu-raasukest ja tehku igaühe peale, kätt üles tõstmata viiskand, vajutagu siis iga tohuga kolm korda haige koha peale ja viskagu siis toht ahju.

H III 8, 451 (13b) < Palamuse khk., Luua k. (1889)
Tõrvalilledega sammaspoolist kohta õeruda olla ka väga hea abinõu.

E 33474 (31) < Otepää khk. (1897)
Sammaspoole arstimine.
Haige koht piiratakse kolm korda vastupäeva pastlanõelaga ümber, siis tehakse kasetohu peale viienurgaline rist, vautadakse selle tohuga sammaspoole peale ja kui vautud on siis visetakse toht tulesse.

E 46470 (2) < Palamuse khk., Kuremaa (1909)
Sammaspooliku arstimiseks tehtakse kasetohu peale kolm viiskanda, vajutatakse kolm korda haiget kohta, siis visatakse see kasetoht tulesse.

E 49751 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Sammaspooldel hää rohi.
Põrgukivi, 3 ehk 9 kõivutohtu, tee sõrmeotsaga nenda 3 (3 viisurka) kanda pääle, vajuta igaütega 3 kõrda ja viska sis tulle ja ütle 3 kõrda: „Sammaspoole küla palap.“

E XI 60 (167) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Sammaspooliku vasta.
Võetakse kasetohtu, tehakse selle tohu peale nürida raudasjaga viisnurk, vajutatakse selle viisnurgaga 3 korda sammaspoolikut ja visatakse selle peale kasetoht küdevasse ahju, kus ta lastakse ära põleda.

ERM 151, 85/7 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Sammaspoole hain. Kasvab söödi pääl. Põletatas ja tuhk raputatas märja sammaspoole pääle.

ERA II 42, 291 (6) < Kärla khk., Tehumardi t. (1932)
Lagujarohi (sammaspool). Kuival liivasel pinnal kasvav madal, maa pääl ringikujuliselt kasvav taim (narmasarnaselt) tambitakse puruks, saadud vedelikuga määritakse sammaspoolik kokku. (Lagujarohtu ei olnud käepärast, kuna aga juhatuse järele Kärla kiriku juurest seda ei osanud üles otsida.)

ERA II 113, 603/4 (87) < Saarde khk. (1934)
Sammaspooliku arstimine.
Alati leidub sõnnikuga väetatud maa päält taim, mida kutsutakse sammaspoolikuhein, sammaspoolikurohi. Taim on lopsakas, viieleheline ja veikeste, väha kollaste õiedega. Kui seda taime katki võetakse, tuleb varrest piimasarnast vedelikku. Selle vedelikuga määritakse sammaspoolikut. Esiotsa tõmbab arstitult haige koht suurde villi, aga kui villid alanevad, paraneb haigus varsi.

ERA II 160, 278 (8) < Vastseliina khk., Misso v., Saare t. (1937)
Sammaspuult saa arsti säändsete pikki hainuga - nigu vill kasus otsah. Neid piät palotama, sõs pääle määrmä.

ERA II 163, 608 (15f) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Samaspooleheinaga hõõrutakse samaspoolt, siis kuivavad ära.

ERA II 168, 649 (37) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Sammaspooliku pääle pannakse sammaspoolikuheina (harilik piimalill). See hein olevat sammaspooliku moodi, ikka äärest laiemale kasvav, sellepärast aitavat sammaspooliku vastu.
Märkus: Eelmine uskumus on laialdane, aga üks kohalik taluperenaine oli tarvitanud seda arstimisviisi ja kaebas, et olevat tema sammaspooliku hullusti laiali ajanud.

ERA II 193, 548 (42.8) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Määrida võimänna (Euphorbia) vedelikuga [sammaspoolikut].

ERA II 193, 550 (42.15) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
Piimohakas on sammaspoolikule hää.

ERA II 193, 550 (42.16) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Vohma k. (1938)
[Sammaspool]
Sinepiplaaster. Takjajuurikas.

ERA II 193, 550 (42.18) < Põltsamaa khk., Kurista v., Sulustvere k. (1938)
Kuiva sammaspooliku (kuni 5e kopikalise vaskraha suurused valged laigud kätel) ravi: joodi saaretõrva või kadakaõli.

ERA II 193, 551 (42.22) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Lodjapuu koorealust kaabet koorega hapendatult määrida [sammaspoolikule] pääle.

ERA II 193, 555 (42.41) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere k. (1938)
Sammaspoolikut vajutati kasetohuga, mis pärast visati ahju, tohu põlemist ise ei tohtinud vaadata.

ERA II 193, 557 (42.46) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Sammaspoolikut vajutati 3 x kasetohuga.

ERA II 193, 557 (47) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Kasemahl on sammaspooliku ravimiks.

ERA II 193, 557 (42.48) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Tammekoore keedis [on sammaspooliku ravimiks].

ERA II 252, 294 (32) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Sammaspuul. Tuu trään kaos ar', ko lasõt süläda tuul sammaspoolõ pääle, kes merevett om joonu'.
Sis ommava ka üte' sääntse' haina', ko võta' nuu' haina', vaoda noidõ hainoga sammaspuult ja panõ' jal tagase kasuma tuusama kotusõ pääle.

ERA II 256, 339/40 (25) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. (1939)
Ku lehm röhetab inimese pääl, nägu vasta pal'last kätt või nägu, sis hakkava sammaspoolik inimesel selle koha pääl. Sammaspooliku-heinad (harilik piimalill. - M. M.) ollid selle vasta, tõrvaga määriti, pitsitadi rahaga ja panti maha, kis jälle selle raha üles võttis, sai haiguse omal.

ERA II 1, 224 (2) < Helme khk., Taagepera v. (1928)
Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.

ERA II 7, 460 (7) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu (1928)
Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.

ERA II 7, 460 (8) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu (1928)
Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.

ERA II 13, 492 (12) < Simuna khk., Laekvere k. (1929)
Veiseröögatus, sammaspool. Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.

E 1630/1 (3) < Halliste khk., Abja-Vanamõisa k. (1893)
Roht sammaspooliku vastu. Kaduva ajal neljapäeva õhtul võta kolm kasetohtu (kooretükki), tee iga ühe pääle sõluteljega kolm viienurgelist risti ja litsu siis nende tohtudega sammaspoolikut ja viska need siis viimaks põleva ahju. Lugeda neid riste ei tohi, vaid neid peab mõttes tegema.

E 3893 (7) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sammaspooliku rohitsemiseks on üks viienurgeline rist, mida pahema käega kasetohu pääle on tehtu. Haiguse kohta tuleb sellega iga päev kolm korda vajutada. Esimene kord hommikul, teine kord lõunal ja kolmas kord õhtu.

RKM II 14, 52/3 (131) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Sammaspoolig ehk sammaspooligurohi kasvab mööda maad edesi. Sellega hõerutasse toorelt. Mõni kiitis, sis selle viiga pesi. Mõni hautas kange tulise vii siis, kas oli õlle või viina praak.

RKM II 21, 442/4 (14) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1)
Sammaspool, nimetässe ka salakoi. See esineb mitmet moodi; märg liimendab, kuevad kärnäd ja naha punetus nagu ohatand oleks. Suuremalt jaolt ilmub käte ja näo peale. Sealt levib pikkämöödä laiemale, ajades juure uusi käsne. Laiemale levimine tekkib sellest, et sammaspool või salakoi alati sügeleb. Sügämesega ratsitasse käsnasid katki ja katkistest käsnädest valgub õisuett terve naha peäle, sellest tulebgi, et akab seält ketutama ja sügelema. Vahest nagu keskelt paraneb aga äärimööda levib edasi. Ühesugune isiloom o nii kueval kui märjal sammaspoolel. Sammaspool o vägä raske väljäarstida. Õiget rohtu ei tea arstidki sellevasta anda. Mõni õpetab: hõeruda raudree-rohuga nii, et raudree-rohu mahlaga saab sammaspool läbi imbutud. On isegi niisuguseid tarke kes panevad vana käärima lastud väljaheidet sammaspoole peäle, või leotavad seda kohta seäl sees kus sammaspool peäl o. Tarvitasse veel kõbasi tuhka, käiä ehet, juurekakku, teepealt ratta rööpest võetud sodist vett. Kas neist ühestki õiget rohtu o. Paranemane on teenekord juhuse asi.

RKM II 49, 330 (14) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Takjajuure tee kiirendab juustekasvu, eemaldab kõõma peast ja on hea rohi sammaspooliku vastu.

RKM II 59, 573/4 (11) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Sammaspuult arstiti nii: suvõl kakuti sammaspoolõhainu, ku johtu olõvat kinkõl sammaspuul, siis palotodi sammaspoolõhaina ar ja tuhk puistati sammaspuulõ pääle, tu pidi siis ka avitama, a ma olõ-õs tuud pruumnu.

RKM II 81, 302 (65) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Sammaspoolikuhein kasvab soos. Sammaspooliku ja salakoi vasta on tema, maast üles võtta, vajutada alumise poolega ja sennasamas tagasi, kudas ta enne olli. Sa vajutad haiguseidud tema külgi ja paned senna maha enesest ära eemal, kaugel.
Märkus: See sammaspoolikuhein on harilik huulhein, ümarlehine (Drosera rotundifolia L.), mida meie soos tihti esineb.

RKM II 86, 377 (20) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Söötrei oli sammaspooliku moodi. Sellega muljuti, et valget piima välja tuli, määriti seda pääle. See oli sammaspooliku rohi.

RKM II 207, 367 (16) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

RKM II 210, 529 (4) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Sammaspoolikule oli soo peal hein, sellega määriti, libe hein. Leiba ja soola segi ja pandi ka pääle.

RKM II 241, 231/2 (2) < Halliste khk., Kamali k. (1967)
Sammaspoolikud õpetas mind ravima üks tundmatu naine Halliste surnuaia pühal, kui ma olin 7. aastane. Ta õpetas, et pangu leivajuuretisele või leivatainale soola sisse ja pangu käepeale (seal ta mul oli). Tehtigi minuga kodus nii ja lahti tõesti temast sain. Teiseks hüüti meil ühte aias kasvavat umbrohtu, mis kasvab tavaliselt umbrohuna aias köögiviljakultuuride vahel vihmavarjukujulisena, kogu lehestik on maltsa moodi õrn ja kasvab ladvas ringikujuliselt koos rohekate õitega, sammaspooliku rohuks. Selle varre mahlaga määriti sammaspoolikut pealt. Umbrohi võib kultuuride vahel esineda, kui ta ei ole pealetükkiv umbrohi. Meil oli veel tuntud mailaste laadi kraavis väänlev taim, kasvas liga, mahlane ja ka sellega määriti, mahla ja lömaks pigistatud taimega sammaspoolikut. Rahvas kutsus nahahaigust sammaspoolik. Sammaspool esines kiheleva punase ümarguse laiguna või sõõrina, mis ulatus üle nahapinna pisut kõrgemaks.

RKM II 252, 20 (5) < Rannu khk., Uniküla k., Jüritare t. (s. Olt), 84 a. (1969)
Sammaspoolehainad - väiksed, maad müüdä na kasvava sügisel. Õõruti limbes ja pandi pääle.

RKM II 257, 415/6 < Palamuse khk. (1968)
Sammaspoolt raviti majakateega (solkmeteega). Veesoonte peal kasvab, lillad õied ja marjad on punased ja kollased. Vääntaim. Harva on seda leida. Mina tunnen seda taime. Meil siin kasvab. Pesti ka väikseid lapsi, kui nahahaigust oli.

RKM II 273, 102 (8) < Paistu khk., Mõtsküla k. (1970)
Sammaspoolt arstiti piimalillega.

RKM II 301, 394 (7) < Viljandi l. < Paistu khk., Pahuvere k. (1973)
Sammaspooliku heinaga raviti sammaspoolik. Määriti see taime valge, kõrvetav mahl haigele kohale. Ajas villi - oli hea ja kadus see nahahaigus.

RKM II 312, 383/4 < Helme khk., Riidaja k. (1967)
Sammaspool.
Sammaspool om kerge ära arsti. Võta külm kirvesilm ja kasetoht. Kirve silma pääl põlete kasetohtu ja sedä higi tõmba pääle, tõmbat ükskord, tõmbat kaks korda ja kaob ärä. Kui on täielik sammaspool.
Ümmargune olli ja punet kui hirmus, kui hõberaha.

RKM II 338, 346 (2) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.

ERA II 42, 283/5 (2) < Kärla khk., Kaasu t. (1932)
Laguja (sammaspool? [Küsimärk üleskirjutajalt]). Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

RKM II 358, 40 (3) < Põltsamaa l. (1981)
Sammaspoolikutele põletati männitõrva ja pandi peale.

RKM II 364, 26 (8) < Nõo khk., Meeri v. (1981)
Mul olli väiksena sammaspuul. Küll tetti luisu pääle viisnurki ja rõhuti sellega pääle - es saa jagu. Siis õpetas keegi, et on olemas niisugune sammaspoolehein. Panin selle piima pääle - kohe kadus ära. Tuu hein kasvab aian, õis on tal tilli moodi. Kui vars katki murda, tuleb seest valget piima. Pallu ei tohi panna, muidu läheb paiste kui võll.

RKM II 365, 360 (23) < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Sammaspoolikule tuli panna paiselehte ja teelehte peale. Kompressi pandi ka peale.

RKM II 368, 40 (9) < Äksi khk., Kõnnujõe k. (1983)
Kui sammaspool on. Kutsuti maa-aluse rohud. Seda jälle keedeti. Siis määriti, leotati.

RKM II 372, 292 (23) < Tartu l. (1984)
Sammaspoolerohi. Suvel kasvab aias, laia peaaegu horisontaalse krooniga, vars sisaldab piimjat mahla. Suvel kasutatakse mahla ja talvel kuivatatud varrest hõõrutud pulbrit.

RKM II 381, 71/3 (5)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

RKM II 383, 61/3 (6) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.

RKM II 385, 118 (43) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. (1984/5)
Oli seuke lopsakas taim, aia ääres mõnel pool kasvas, ajas punakat-kollakat piima välja. See oligi päris sammaspoolerohi, sellega arstiti sammaspooli.

RKM II 395, 175/6 (9) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Siis oli niisugune väike hall hein, igalpool teda ei kasva, seda [vanaema] põletas, seda tuhka pani peale, see oli sammaspoolhein.

RKM II 395, 175 (8) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Verihurmaga, sellega jälle neid sammaspoolesi või soolatüükid või käsnu ravis [vanaema].

RKM II 395, 206 (38) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Verihurmaga raviti kõik - koeranaelad, tal om punane mahl, siis sellega kastad, niisugune kuskil vistrik või sammaspool.

RKM II 395, 206 (39) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Sammaspoolele sammaspoolehein oli ja kasetoht võeti. Üks vanainimene oli, õpetas. Tehti viiskanda kasekoorele peale ja tagaskätt põlevasse ahju visata. Nii kui ahju visassid, nii pidid kohe välja joosma ja kõvasti karjusid: „Sammaspoole küla põleb!“, nii et sa seda raginat ei kuule. Siis pidid ära kaduma.

RKM II 395, 231 (91) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Vanema tundis palju rohtusid. Sammaspoolehein - hall väike madal heinake põllu peal. Enne, kui ta õitsema läks, tuli korjata. Mustad nupud olid.

RKM II 396, 434 (15) < Võnnu khk., Kosova k. (1986)
Sammaspoole ravimiseks pidi olema paiseleht.

RKM II 411, 87 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Sammaspool (sel juhul ekseem).
Hobusekuse lilled, umbes 30 cm pikkune, üheainsa kollase õiega lill.
Korjata koos juurtega, tampida peeneks ja panna sammaspoole peale lapiga. Paar-kolm korda nii teha.

RKM II 413, 542 (5) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Soolatüügast ja sammaspoolt arstiti veriurmarohuga.

RKM II 461, 371 (25) < Võnnu khk., Koorvere k., Vassoja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1981)
Sammaspoolele pandi aaloe vedelikku peale ja üks apteegi pulbre oli, seda pääle.

Vilbaste, TN 4, 369 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Sammaspoolehain: sammaspoole vastu.

Vilbaste, TN 4, 404 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Sammaspoolehein sammaspoole arstimiseks.

Vilbaste, TN 1, 293 (1) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Sammaspooliku hein, sammaspooliku rohi, sammaspooliku roht [Euphorbia helioscopia]. Taim ringis lehtedega, veikeste kollakate õiedega. Kasvab rammutatud maas. Kui taim katki võetakse, tuleb sellest valget piimasarnast vedelikku ja selle vedelikuga võietakse arstimi mõttes sammaspoolikust. Olen selle taime vedelikuga sammaspooliku arstimist näinud. Pärast vedelikuga määrimist tekkisivad sammaspooliku kohta suured villid ja pikapääle paraneb haigus.

Vilbaste, TN 1, 695 (46) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk., Maasi v., Pahila k. (1937)
Harilik piimalill (Euphorbia helioscopia). Söötreiarohi (Kaarma, Saaremaa).
Aiast või põllult korjatud söötreiarohu „piimaga“ määritakse ja hõõrutakse sisse söötrei (sammaspool), mille tõttu kaob tähendatud nahahaigus. Muid andmeid täheldatud taime kohta ei tea.

Vilbaste, TN 1, 745 (6) < Kose khk., Äksi (1930 ?)
Atropa belladonna - arstimisvahend, tarvitakse mõnel pool Kose kihelkonnas sammaspoole kärnade arstimiseks.

Vilbaste, TN 1, 788 < Lääne-Nigula khk. Oru v. (1938)
Kortsleht (Alchemilla vulgaris L.). Üheksanurgiline. Juurte keedist tarvitati sammaspoolikute, "veiseröögatiste" ravimiseks, pestes neid keedisega.

Vilbaste, TN 1, 896 (a 1,2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Sammaspoolehein [Gnaphalium uliginosum]. Mõlemad põlluumbrohud. Kasvab ka liivapinnalisel niidumaal. Õiega ühes vartega sammaspoolikut hõõruda.
[Euphorbia helioscopia]. On paljudele tuntud. See on piimaga taim. Seda piima sammaspoolikule peale panna, aitab kindlaste. Minagi isiklikult olen sellega sammaspoolikuid arstinud. Kui karjas käisin, siis üks vana naine õpetas. Väga mõjuv. See taim ei kasva igal põllul, peab olema poripinnaline põld, siis kasvavad kartulen, üsna kõrged, üle jala ikka.

Vilbaste, TN 2, 221 (4) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Sammaspoolikhain, võtta soomätta pealt ning pidada sammaspooliku peal.

Vilbaste, TN 2, 224 (VI) < Setumaa, Värska v., Kostkova k. (1937)
Sammaspoolhain - kui on sammaspool kuski keha peal, pannakse seda peale.

Vilbaste, TN 2, 237 (VI) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Sammaspoolõhain, mis kasvab soos kuival mättal käolina sees, pannakse kehal asuva sammaspoole peale.

Vilbaste, TN 2, 330 (37) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Üle-üheksamaaõis - tarvitetakse haavale. Õied võtta, panna pudelisse, mille pääle kallata rõõska manti. Kui leiba tehti, pandi pudel kõva korgiga väikese leiva sisse ja ahju. Siis küpses ja haudus hää haavasalv, mida tarvitada sammaspoolile ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 681 (7) < Räpina khk. (1930)
Harilikke maavitse tarvitatakse rehmatiumi ja sammaspoolede arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 682 (10) < Räpina khk. (1930)
Maavitsa leotist tarvitati reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Vilbaste, TN 2, 693/4 (12) < Räpina khk. (1930)
Maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja naha sammaspoolikute arstimiseks. /---/
/---/ Nii on taimed vanal kui nüüdsel ajal suurt tarvitust leidnud. Inimesed on nendele pühendanud suurema tähelepanu

Vilbaste, TN 2, 697/8 (5) < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest valmistatud tee oli külmetuse, pääkõõma, sammaspoole ja verepuhastuse vastu.

H II 43, 362 (45) < Suure-Jaani khk. (1892)
Sinilill /---/ Viola uliginosa (Familie Violacea). Selle lille kastetilgad kaotama sammaspooliku ära.

ERA I 3, 357 (2b) < Helme khk., Jõgeveste v. (1930)
Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: [teksti vahel joonis] Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIg) < Räpina khk. (1930)
Pärismaavitsa lehtedeta varsi, mis kevadel või sügisel lõigatud, leotati vees ja seda leotist tarvitati reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 166 c < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest tehakse teed, mis on hea abinõu vere puhastamiseks, külmetuse vastu, pääkõõma ja sammaspoolikute vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (29) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Huulhein - tarvitatakse sammaspoolikute parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 173 (31) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Päris maavits - maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 226 (13) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Sammaspoolõ hainad.
Kui sammaspuul kuskil on, siis kuivatakse need hainad ära ja hõõrutakse tuhaks ja pannakse haigele peale.

Vilbaste, TN 7, 412 (46) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Päris maavitsaga arstitakse naha sammapoolikute parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 415 (45) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Päris maavits, arstitakse naha sammaspoolikuid.

Vilbaste, TN 7, 448 (29) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maavitsaleotist tarvitatakse mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

ERA I 3, 357 (2a) < Helme khk., Jõgeveste v. (1930)
Halli kivi peal kasvavat sammalt kutsutakse Helmes sammaspooliku rohuks.

Vilbaste, TN 7, 527 (11) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Lagujarohud - parandab lagujat.

Vilbaste, TN 7, 620 (7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Päris maavits ehk majakavits - reumatismi ja mitmesuguste sammaspoolikute vastu.

RKM I 18, 175 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Paisete, sammaspoole ja mädanema läinud haavade puhul on pandud peale takjajuurtest valmistatud kange teega niisutatud lappe. Sama teega peanahka hõõrudes kõrvaldati kõõma ja ergutati juuksekasvu.

RKM I 23, 203 (23) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Sammaspooliku vastu vereurm. Punast piima peale. Kipitab.

Vilbaste, TN 5, 4 (29) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Soepöörisest väljapressitud piima sammaspoole rohuks.

Vilbaste, TN 5, 23 (a11) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Sammaspooliku rohi (nimi) - sammaspoolikute vastu.

Vilbaste, TN 5, 16 (8) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Gnaphalium uliginosum - lehed pudruks tampida ja panna sammaspoole pääle. Olevat abiks. Sammaspool on ühel juhul kuiv ja teisel juhul on haige koht alati märg. G. uliginosum tarvitatakse viimase sammaspoole liigi vastu.

Vilbaste, TN 5, 85/6 (12) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Maavitsad on kartuli lähisugulased. Nad kasvavad meil niiskeil, varjatud kraavides.
Päris maavitsast tarvitatakse ainult lehtedeta varsi, mis kevadel või sügisel lõigatud. Varred on alguses kibeda maiguga, mis suus pärast magusaks muutub. Päris maavits sisaldab tugevat mürki solaniini. Maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks. Solaniin mõjub kudede peale surmavalt, nii et temast puudutatud koed surnud osadena kehalt ära langevad. Rahva seas on maavits laialt pruugitav vahend, millega siiski üliettevaatlik oldagu, et keha mürgistust ära hoida.

Vilbaste, TN 5, 198 (32) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 5, 604 (24) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Takjajuured. [mis haiguseks] Neeruhaiguseks ja sammaspoolele. Sisse juua. Tee.

Vilbaste, TN 7, 1089 (10) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Sammaspoolehein - sammaspoole arstimiseks. Selle veega pestakse haigeid kohti.

Vilbaste, TN 7, 1086 (22b) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1932)
Drosera rotundifolia L. Huulehain. /Ka sammaspoole puhul/.

Vilbaste, TN 7, 1174 (32) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Angervaksad. Nõmmerohi [koos]. Keedis kolm ja pool tundi keeta sammaspoole ja ohatise vastu nahal, eriti lastel.

Vilbaste, TN 7, 1176 (44a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kaselehed - sammaspoole vastu, maksalutikate vastu.

Vilbaste, TN 7, 1176 (44c) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kasetohik - sammaspoole vastu.

Vilbaste, TN 7, 1176 (45) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Saaretõrv sammaspoole vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (5) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Meesikakollane (meloodid): keedis. Päävalu vastu, kuiva sammaspoole vastu (tõura rõõgatus).

Vilbaste, TN 7, 1189 (35) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Tammekoor: keedis - kõhulahtisusele, sammaspoolikule.

ERA II 193, 555 (42.39) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Ativere ? k. (1938)
[sammaspoolik] Mahorka tubakalehele määritud tökat aitas.
Hapu leivataigen, silmakivi ja sool segatuna.

ERA II 193, 554 (42.35) < Põltsamaa khk. (1938)
[sammaspooliku vastu] Männitõrv

ERA II 193, 553 (42.29) < Põltsamaa khk. (1938)
[sammaspooliku vastu] Kasepuu tökat

ERA II 193, 549 (42.13) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[sammaspoolik] Ravimiks võimänd, piimohaka taoline taim.
Tindiga piir ümber tõmmata.
Põllupeenralt mätas võtta ja ütelda: “Viin selle rappa, siit sind enam ei künta.”

ERA II 193, 549 (42.14) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[sammaspoolik] Raviti saaretõrvaga.

ERA II 193, 546 (42.2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Viruvere k.. (1938)
Kuiva sammaspooliku puhul on parimaks vahendiks värnist, kui vesineb, siis kollane kanamuna, kuusevaik ja sulavõi (mage), sellega määrimine aitab väga hästi.

H II 25, 429 (14/5) < Tarvastu khk. (1890)
Ku räime luu ehk räime pääga suhu (näo pääle) visatas, sõs selle kotussa pääle kasvab sammaspoolik.
Sammaspoolikut ärä arsti võib, ku lased selle sammaspooliku pääle sülgi, kes merevett om joonu, ehk võta esi lepälaast, ti viitnurkarist pääle [joonisel viisnurk], vajota sellega ja viska tulle ehk võta tohk, tii viitnurkarist pääle, vajota ja vistka maha, ehk võta kivi päält kolmelt kohalt sambled, vajota ja pane vana kotussa pääle.

EFA II 36, 288 (13) < Paistu khk., Pulleritsu k., Kipi t. (2000)
Vanasti oli paiseid kuulda. Minu emal oli sedasi noores eas. 19-aastaselt, kui tulid siia, tal lõi sammaspoolik peopesasse. Üks õpetas üht, teine teist, lahti ei saa. Naabritalust üks vanainimene õpetas teda: on sammaspoolikurohi. Teinekord oli isegi kartulis. Niisugused laiemad lehed, rohelised, ja tuleb valge piim välja, selle piimaga määris ja sai lahti.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

RKM II 72, 332 (19) < Urvaste khk. (1960)
Kuida raviti sammaspoolt? Sammaspoolt määriti ja hõõruti soolaga. Sammaspoolt määriti tindiga. Sammaspoolt raviti paberiveega; põletati paber ära ja vesi mis järgi jäi, sellega määriti sammaspoolt. Sammaspoolt raviti paberi higiga. Sammaspoolele pandi kartuli riivi ja akna higi peale.

RKM II 346, 567 (27) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. (1977)
Voodikotist võeti õlg, pisteti suhu ja siis piirati kolm korda ümber sammaspoole. Siis visati tulle, põletati ära.

H II 51, 441 (16) < Rõuge khk. (1894). Sisestanud Ave Tupits 2001
Ku puulpääväl (sest puupääväl käüdäs enämbasi siin puul vana hardnu viisi perrä sannan) sanna läät, sõs võtta kuiv viht,- ja ses piät sõs sündümä ku viil tsilkagi vett olõ ei moodä kihä pääle saanu - havvü sedä kuivalt 3 kõrd keresen ja sõs lüü 3 kõrd havvudu (sõn.= haudma) vihaga sammas poolidse kotusõ pääle, sedä toimendust (3 kõrd viha haudmist ja 3. k. lüümist) talita 3 kõrd nink sammaspuul um üte puulpäävädse arstmisega terve. Ka sammaspoolõt hainuga olõvat hüä arsti - niuma ja üts kõrd kirudõ.

RKM II 72, 402 (10) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sammaspoolidele pandi peale kartuli kaabet ja aknahigi.

Vilbaste, TN 7, 276 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tuliheina juured on nahasammala vasta.

RKM II 375, 80 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui nahale tekkis sammaspoolik, oli see sügelev ja tikkus suuremaks minema, siis raviti seda ka vaiguga, pandi ka aknahigi peale.

ALS 3, 462 < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1931)
Sammaspool (=ihukoi)(=veiseröögats). Tuleb sellest, kui veis möliseb näo juures, siis sülitada loomale vastu nägu 3x, siis ei hakka. Kui juba on, siis hõõruda tulise lepa pulgaga.

H, Mapp, 134b < Anseküla khk., Anseküla (1891)
Laguja. Võetakse nõel ehk odra iva, piiratakse nõela ehk odra iva vahedama otsaga kolm korda ümber laguja. Siis tehakse viide nurka märk [joonisel viisnurk] laguja pääle ja siis piiratakse jälle kolm korda (väga tähtjas arimine, mida aga mõni mõistab).

RKM II 108, 355 (92) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Voltvetis raviti aga „sammaspoolikut“ kasetohiku tükikestega, kuhu veeti ühe tõmbega „viisnurkne vanapagana rist“. Ühele tohikule kolm ühejoonega tõmmatud risti [joonisel viisnurk], tohikuid oli kolm ja siis kästi ka iga tohikuga 3 korda vajutada „sammaspoolikule“. Tohikud visati kohe tulle. Mina olen seda kõrvalt näinud, tagajärgi ei mäleta. Voltveti Laane talus Olde peres.

ALS 1, 142 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Sammaspool (Saaremaal sammaspooli) [Selle all mõistetakse nähtu kui kusagilt karvad ära tulevad ja punased villid üles aavad]. Haigele kohale vahtu pääle, mida märg või toores puu põledes otsast välja ajab.

H I 9, 371 (34) < Viljandi khk. (1897)
Sammaspoolikule on see väga hea rohi, kui nende valge kivikeste päält, mis keedik-allikutes leida on, pehmet, limast korda ära kaabitakse ja siis seda saab sammaspooliku pääle pantud.