Rahvapärased taimenimetused
Huulhein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 2, 574 (28) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Huuleheinad. Kellel huuled ühtelugu haiged, vajutagu nendega.
H II 3, 569iii < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Huulõhain kasus suumätäste pääl, valgõ samblõ seeh, sääl, koh kurõmar'a kasusõ, nuu umma nigu korva, luitsa muudu, veere veidikese karvatsõ, noidõga tõmmatas huuli, ku huulõ haige umma, sis saava terves.
ERM 151, 85 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Huulehain. Kasvab heinamaal. Kui lehega huuli hõeruda, saavad huuled terveks, kui pragused ja katki.
ERA II 42, 85 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eestnurga k. (1931)
Ohates. Tuule mõjul tekkind huulte lõhkemine. Tuleb piäle panna ohatserohu (huulhein) lehti, nii et ohates saaks lehel oleva kleepiva vedelikuga.
RKM II 254, 420 (57) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Huulhein. Keegi naisterahvas rääkis, et pidi parandama, kui huuled on katki, aga kuda teda sinna panna, seda ma ka ei tea.
RKM II 380, 18 (14) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Soolatüügaste ja koeranaelte raviks kasutatud huulheina ja vereurmarohtu. Huulheina koguti siis, kui mindi murakale või käidi turbasoos turbaid keeramas või kokku panemas. Meie lähedal oli suur Pilliroosoo, kus kasvas vähesel määral jõhvikaid. Seal kasvas ka huulheina. Nüüd on soo Estonia kaevanduse tõttu kadunud ühes jõhvikate ja huulheinaga.
Vilbaste, TN 1, 480 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Huulhein [Drosera rotundifolia]. Odraivale.
Vilbaste, TN 7, 172 (29) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Huulhein - tarvitatakse sammaspoolikute parandamiseks.