Rahvapärased taimenimetused

Paiu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 8, 332 (11) < Vastseliina khk. (1895)
Sammaspoole vasta om hää aknahigi ja kivitsopa vesi nink kuiva paiukoore tuhk. Ka omma sammaspoolehaina, mille tuhk teda ärä kuivap ja sütütäp.

H II 32, 655 (86-87) < Räpina khk (1889)
Mau või hussi nõelatud kohale pantud peale rohuks tubakat põllega, mida paiuniitse ja laulatuspuutega mähitud. Ka pidi too inimene kätt ehk jalga, mis nõelatud, maa sees hoitma.
Tulise hoone sisse ei tohtinnud niisugune inimene minna, siis ei olla abi saanud.

H II 58, 592 (2) < Vändra khk. (1897)
Ussi nõelamise juures seotud haige jalg ülevelt poolt nõelamise kohast pajusuaga kinni. Üle pajusua ei pea paistetus tõusma.

H II 65, 681 (19) < Jüri khk. (1898)
Kui roos käes, jalges ehk mujal on, siis rukijahudest ja pajudest pudru keeta ja seda roosile peale panna; siis ei löö ta lahti (ei lähe mädanema).

H II 70, 691 (12) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Paiukoorõ vai niidsetuhk, om hüä sammaspoolõ haigusõ parandaja, kui sedä mädäneja haigõ pääle puistatas.

H, R 9, 74 < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Kui huss om "tsusano", siis köüdetas paiuvitsaga kinni. Omma ka hussisõna. Vasklikule ei ole sõnno. Inemine kooles är, kui vasklik tsuskas. Vasklik om kõrre, "lätt rehkin mitmehe raasa".

ERA II 126, 590/1 (36) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati mõis (1936)
Siupuremise vasta arstmine. Arst kai haige üle, võeti paijust niits ja panti kõrgembale punetust, sis es lää paistus edesi. Siis võeti maast kivi ja naati tu kiviga ümbre haige kottuse tasuma. Tasuden nakab arst lugema:
„Kurjad tüdrikud, kurjad poisid,
minu poissi puskinud (ku naiss, siis tütard).
Kas olet kirju ehk must ehk hall ehk värklik,
kistuta oma viga.“
Ku ni sõna saiva ar loetus, siis arst sülläb maha. Pääle sülgämise tei haige kotuse pääle nigu risti ja esi ütles: „Kristus Jeesus!“ Terve tee salmilugemise aigu käip kivi tasuden iks ümbre haige kotusse.

H II 17, 815 (10) < Karuse khk. (1889)
Kui nõeluis on inimest ehk loomad nõelanud, siis minnakse ussisõnade lugija juure, see loeb salaussi sõnad haava peale ja seob paiukoore ümber, abi käes, paistetus alaneb.