Rahvapärased taimenimetused

Vereurmarohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 60800 (42) < Väike-Maarja khk. (1927)
Veiseröögatist arstitakse aknahigiga, leivapiimaga, vereurmarohu mahlaga.

ERA II 193, 617 (59.29) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Udu k. (1938)
Vanade müüride ääres kasvab vahtralehti meenutavate lehtedega kollaste õitega, vartes kollast vedelikku sisaldav taim, vereurmarohi (Chelidonium majus L.), mille mahl "lõikab ära" kõik käsnad ja konnasilmad.

RKM II 381, 71/3 (5)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

RKM II 224, 572 (44) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Nahakoi oli üks pahaloomuline haigus. Raviks oli karukellad ja vereurmarohi.

RKM II 224, 587 (14) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Vereurmarohi, arukell salakoi vastu.

RKM II 229, 427 (18) < Rakvere khk. (1966/7)
Koeranaelad on suured mädavistrikud, kasvavad suureks kui pöidlaots. Raisakondiga vajutada, siis kont samamoodi tagasi panna. Enne sülitada peale ja lugeda 9-1 kolm korda.
Minul olid koeranaelad kõhu peal. Meil suri üks varss ära. Mina leidsin varsa raisakondi ja vajutasin sellega oma kõhtu. Teisel päeval juba hakkasid vistrikud kuivama ja said terveks.
Soolaga hõõruda ja sool küdevasse ahju visata.
Verehurmarohu vedelikku peale panna.
Ei tohi magada metsas, kust sipelgatee läbi käib. Sealt tuleb nahahaigusi.

RKM II 253, 378 (4) < Lihula khk., Alaküla k. (1968)
Soolatüükad kaotab vereurmaroho sõlmekoht. Teha sie katki ja määrida tüüke peale, kaob ära.

RKM II 254, 434 (17) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Vereurmarohi - kui on nahahaigust või kui on soolatüikad, siis selle mahlaga võida.

RKM II 273, 102 (9) < Paistu khk., Mõtsküla k. (1970)
Vereurmarohuga pandi verd kinni ja arstiti käsnu. Varakevadel ainult mõjub käsnale, pärast ei mõju enam.

RKM II 322, 52/3 < Paistu khk. (1976)
Kuid siis, kui kõik juba õitsema lõi – lilled, viljapuud, põõsad, kui ainult mul joovastus selles looduse lõpmata kaunidusest, ilust – tuli minu peale, raske painalik mure – hiilides, vargsi algamas seni kui ilusamad ajal kole piin tõmbas kramplikult mu vana inimese terve olemise.
Arstid saatsid või andsid saatekirja mulle Tartu, et siin haiglas ei saa enam midagi aidata. Ma olin kange siiski - ma ei läinud. Tundsin ära, et sinna oleks ma jäänud. Sain kodu, oli nii palju veel tahtejõudu mul, et keetsin kohe kanget teed – „vereurmarohust“. Selle väga kange mürgise ravitaime teega algas mul enda arstimine - küll 2 korda päevas paar lonksu sisse võtsin, jõin ja 1 kord enne magamaheitmist pritsisin endal sisse seda. See on ju suur vähja ja polüüpide ravim. Ja näe imet - kadus see õudne kramplik valu sooltes ja need nõrgestavad verejooksud.
Olin omadega enne selle tähtsa ravimi tarvitamisel – läbi. Lapsed muretsesid väga olles kindlad, et peagi pannakse mind mulda Tuhalaane kalmistule. Kuid nüüd? Tunnen, et paremast ja oleku palju paranenud, aga ainult süda annab vahest tunda end, kui on kodust käimist asjaõiendustel.

RKM II 368, 198 (42) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Käsnade peale pandi vereurmarohtu, murti sinna peale puruks.

RKM II 380, 18 (14) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Soolatüügaste ja koeranaelte raviks kasutatud huulheina ja vereurmarohtu. Huulheina koguti siis, kui mindi murakale või käidi turbasoos turbaid keeramas või kokku panemas. Meie lähedal oli suur Pilliroosoo, kus kasvas vähesel määral jõhvikaid. Seal kasvas ka huulheina. Nüüd on soo Estonia kaevanduse tõttu kadunud ühes jõhvikate ja huulheinaga.

RKM II 382, 248/9 (6) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Soolatüükad. /---/ kasta kohti vereurmarohu mahlaga. Paari päeva pärast leotada käsi soojas vees ja jälle vereurmarohu mahlaga kasta. /---/

RKM II 383, 14/9 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Soolatüükad.
/---/ Vereurmarohu mahlaga prooviti ka soolatüükaid määrida. See on poole meetri kõrgune kollaste õitega taim, kasvab varemete ääres ja prahihunnikutel. Varre või lehtede katkimurdudes tuleb välja kollane mahl. /---/

RKM II 383, 340/1 (26) < Tallinn < Võru l. (1984)
Meil Võru kandis oli selle taime nimi verihein, hiljem hüüti ka vereurmarohi, nüüd on igal pool tal raudrohi nimeks. Kasvab teede äärteski ja hilja sügiseni. Aga verevaigistuse rohtu saab ikka ainult noorest, kevadisest taimemahlast.

RKM II 383, 380 (27) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
Vereurmarohtu tunti Taeblas, kui ma laps olin, ja tuntakse ka siin, ainult siin on teda nii harva leida. All juurte külges on tal veiksed rohelised lehed, need panevad silmapilk vere seisma, kui aga neid haava peale vajutad. Kuivab aga kuivatades väga kokku: peab värskelt panema, jääb kõvasti peale kinni küll.

RKM II 383, 424 (24) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.

RKM II 385, 231/2 (7) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Konnasilmad ja jalakandade lõhkemised. Konnasilmad esinevad harilikult jalgadel siis, kui paksenenud sarvkihti hoolikalt ei kõrvaldata. Neid oli kõigil. Saunas leotati neid siis soojas vees, kuni nad ülesse pondusid, pehmeks läksid. Siis lõigati habemenoaga paksenenud nahk sinnamaale ära, kuni verepisar välja tuli ja suvel määriti siis lõikekoht üle ühe hallilehelise taime, mille nimi on vist vereurmarohi, tugevalt oranši mahlaga. Muidugi ei aidanud ühekordsest määrimisest, vaid seda tuli korrata iga saunaskäimise järele. /---/

RKM II 401, 296 (24) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Mina olen käsna ravinud vereurmarohuga, konnasilmad ka. Aga minu mees ravis sõjaväes, et noorekuu ajal läks raudtee siini peale - raudteeroopad, ja nende peale hõõrus ja võttis ära.

RKM II 413, 306 (15) < Nõo khk., Verevi k. (1988)
Soolatüükaid pidi saama ravida vereurmarohuga. Selline kollaste õitega.

RKM II 414, 501 (10) < Puhja khk., Mõisanurme k. (1988)
Konnasilmi ja käsnad, seda pidi. Praegust üks tohter siin ütles: „Terve mägi on seda kollast rohtu täis.“ [Mõtleb verehurmarohtu.]

RKM II 415, 105 (16) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Ekseemi vastu vereurmarohi.

RKM II 425, 355 (5) < Halliste khk., Rimmu k., Veske t. < Tallinna lähedalt (1989)
Soolatüükaid arstitakse vereurmarohuga.

RKM II 428, 134 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Soolatüügaste arstimiseks pigistati neile neljapäeviti verehurmarohu mahla peale. Naabritüdruk õpetas. Sain sel moel isegi ühest hiigla suurest soolatüükast lahti. Mulle tundub küll, et määrisin iga päev teda selle oranžika piimaga.

RKM II 432, 48 (97) < Ridala khk., Haapsalu l. (1990)
Soolatüükaid tuleb määrida vereurmarohuga.

RKM II 432, 73 (84) < Ridala khk., Haapsalu l. (1990)
Soolatüükaid saab ravida vereurmarohuga.

RKM II 432, 319 (8) < Halliste khk., Tihemetsa al. (1990)
Soolatüükaid ravitakse äädikaga, vereurmarohuga või võtta üks munakivi ja hõõruda sellega soolatüügast ja panna see tagasi sinna, kust võtsid, ja täpselt samat moodi, kui oli.

RKM II 433, 457 (26) < Keila khk., Ääsmäe k. (1990)
Soolatüügast - see on vereurmarohi. Sel tuli piim välja, määris sellega ära.

RKM II 433, 527 (30) < Nissi khk., Ellamaa k. < Nissi khk., Riisipere v., Tabara k. (1990)
Soolatüükale pidi aitama vereurmarohi. Sellel on kollased õied, kasvab igal pool. Teed varre katki, tuleb kollakast vedelikku välja.

RKM II 439, 64 (23) < Kursi khk., Laeva k. (1990)
Soolatüükaid peab määrima võilille või vereurmarohu mahlaga.

RKM II 441, 574/5 (2) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Oma juttu alustas ta nii-öelda rahvameditsiinist. Esiteks korjas ta tee äärest paar vereurmarohtu ja seletas, kuidas nendest tuleb mahl välja pigistada, see pudelisse panna ja vajaduse korral seda nahale määrida. Pidi aitama kõiksuguste hõõrdumiste, põletuste ja muude nahahädade korral.

RKM II 457, 166 (20) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Venevere k. (s. Lang), s. 1932 (1993)
Aias kasvas üks vereurmarohi, see võtab ka soolatüükad ja konnasilmad. Temal jah, tee see vars katki, temal selline oranž vedelik tuleb välja, sellega hõõruda.

RKM II 457, 171 (35) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Venevere k. (s. Lang), s. 1932 (1993)
Vereurmarohi kaotab kilpnäärme ära, kui neid keeta ja seda vett juua jahedast peast.

RKM II 457, 196 (28) < Pilistvere khk., Laimetsa k., Pilli t. (1993)
Kasvab taim, vereurmarohi, ka ikka pigistati seda mahla välja soolatüüka peale.

RKM II 461, 60/1 (59) < Põltsamaa khk., Sulustvere k., Kassiräägu t. < Põltsamaa khk., Kalana k. (s. Raukas), s. 1910 (1981)
Soolatüükale pandi peale seda rohtu, millel on punane vedelik sees. Aias kasvab.
Poisil olid soolatüükad. „Mis sa, poiss, sedasi kõnnid?“ Üks vanainimene õpetas seda rohtu panema ja keegi ei pannud poisikest tähele ja oligi kadunud jala pealt.
Sel rohul on oranž piim sees. Mul omal oli ka ja arstisin sellega. Praegu on aia ääres. [Osutab verehurmarohule.]

RKM II 464, 362 (47) < Viru-Nigula khk., Varudi-Vanaküla k. < Viru-Nigula khk., Vasta k. (s. Rätsep), 72 a. (1994)
Vereurmarohi vist jah, tal tuleb kollakas piim ja kui seda paned peale, kaovad ära. [Soolatüükad]

Vilbaste, TN 3, 705 (39) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Vereurmarohi. Tema piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Vilbaste, TN 11, 148 (14) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Vereurmarohi - kollane taimemahl nahahaiguste ja soolatüügaste vastu.

Vilbaste, TN 11, 226 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Vereurmarohi. Sellega kaotatakse soolatüükaid käte pealt, vereurma kollast „piima“ pannakse soolatüükale peale mitmel korral, senikaua, kui ta kaob. Oli kuulda, et ka loomadele valmistati millegi vastu rohtu vereurmarohust. Kas mitte verekusemise vastu.

Vilbaste, TN 7, 811 (II, 17) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Vereurmarohi (arstimiseks).

RKM I 12, 258 (98) < Tartu l. < Nõo khk. ja Kanepi khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Vereurmarohi, mürgine. Temast pigistati mahla käsnade ja konnasilmade peale.

RKM I 19, 86 (122) < Vaivara khk. (1984)
Kreepsu ravim.
Kopsurohi [verehurma rohi] on kreepsu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1137 (103) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Vereurmarohi [Chelidonium]. Seda tarvitati soolatüügaste ära kaotamiseks. Taime mürgist mahla tilgutati seks soolatüükale.

EFA II 3, 236/7 (2-3) < Valjala khk., Tõnija k., Oja t. (1995)
Sulutüüd - neid ma võtsi ise selle kevade selle vereurma rohuga. Kolm või neli korda, mis ma sinna peale panin. Sulutüüd – meil üks naine, see on nüüd vanadekodus, tegi villase lõngaga. Sõlmis neid ja mattis kivi alla lõnga. Rahnik, Nelli on ta nimi.

EFA II 20, 176 (8) < Urvaste khk., Kurenurme k., Solli t. (1996)
Soolatüükaid raviti vereurmarohuga.

EFA II 20, 466/7 (11) < Urvaste khk., Keeme k. (s. Tani), u. 45 a. (1996)
[Soolatüügaste ravi]
/---/ Vereurmarohi, seda siinpool ei ole. Murrad ära, seda piima paned peale. /---/

EFA I 16, 99 (50) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Soolatüükad pidi jälle ära võtma vereurmarohi. Kui teed puruks, kollast tuleb välja, sellega nühid soolatüükaid.

EFA I 42, 53/4 (7) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Verehurmarohi küüntehaigusele.
Kel jalaküüned on haiged (küüs nagu kõduneb, pakseneb), võib valmistada endale salvi verehurmarohtudest ja searasvast. Selleks võtta verehurmarohtu (õied, lehed, varretüükad, pestud juured), mis on puhas, asetada rasva sisse ja koos rasvaga keeta 10-15 min tasasel tulel, seejärel eemaldada taimeosad ning kurnata vedelik läbi peene sõela puhaste väikeste purkide või salvikarpide (plekist) sisse, panna jahtuma. Hiljem säilitada jahedas paigas. Sealt võtta salvi ja määrida küüne äärtele, jalga panna puhtad puuvillased sokid. Korrata seda võidmist 4-6 päeva ja siis on märgatav see, et küüned paranevad. Mõne lühema aja pärast korrata ravi (kui on vajalik). Suvel anda selle ravi järel jalgadele päikest, liikuda paljajalu, eriti mererannas - liiv, vesi ja päike soodustavad haiguse kadu. Kui küüned on väga rängasti saanud kahjustada, siis võib seda ravi küll kasutada, kuid näidata ka arstidele. (Jutt on kogu aeg jalgadest, aga usun, et see tuleb abiks ka kätele, kui seal küüned haigestuvad.)

Vilbaste, TN 7, 1197 (34) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
----?--- (Chelidonium majus): arstirohi suletüüde (soolatüügas) ja konnasilmade vastu.
Tähendus: lapsi ei lubatud sulgedega mängida, sest siis ka kasvavad suletüüd kätte ja silmnäu pääle, nii on vist sõna tähendus õige, aga mitte soolatüügas ega käsn.