Rahvapärased taimenimetused

Veriurmarohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik vereurmarohi Chelidonium majus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 3, 578 (15) < Sangaste khk., Sooru v. (1887)
Kui kellegil inimesel käsnad käte pääl on, siis pesegu ta pärast müristamise vihma õuevärava varavade külles ripuvade veetilgadega kässi; nõnda kolm kord, siis kauvad käsnad ära. Päris loomulik käsnarohi on veriurmarohi sees olev vedelik.

RKM II 403, 234 (9) < Juuru khk., Sonni k. < Vändra khk. (1987)
Tüükaid raviti veriurmarohuga.

RKM II 403, 272 (20) < Juuru khk., Orguse k. (1987)
Veriurmarohuga vana kuu aegas võib kah soolatüügast ravitseda.

RKM II 413, 542 (5) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Soolatüügast ja sammaspoolt arstiti veriurmarohuga.

KKI 57, 104 (1) < Urvaste khk., Antsla l. (1977)
Käsna ja konnasilma tuleb ravida veriurmaheina mahlaga, seda peale pigistada.

KKI 70, 48 (5) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1979)
Veriormarohuga ravi. Pannakse konnasilmadele, antakse loomadele, kes verd kusevad. Ka soolatüügaste peale - värskelt.

Vilbaste, TN 11, 435 (14) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Varbarohi - verihurmarohi - Varbarohi on ka koeranästiku vasta. Varbarohtu piigistada piale, kui kätel on koeranästikud vai soolatüükad, kes kuda neid nimetab. Kas varbarohuga vai aknahigiga vai kuuvalgusega, aga ka mageda rasvaga.

Vilbaste, TN 9, 349 (2) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Verihurmarohi. Õiest kui ka murtud varrest saab pigistada oranži vedelikku, mis parandab nahakoid ja teisi kroonilisi nahahaigusi.

EFA II 3, 224 (27) < Püha khk., Masa k., Lauda t. < Püha khk., Kõljala k., Polli t. (Nasta) Kaasik, s. 1916 (1995)
Sulutüid - veriurmarohi, kollane mahl sees, seda panin peale. Murra vars pooleks ja hõõru peale.

EFA II 47, 153 (23) < Kullamaa khk., Laukna k. < Hageri khk., Hageri khk., Anijala k. (2004)
Mul on siinsamas põõsastes verihurmarohi, seda pandi peale, selle mahlaga hõerud. Ma ei tea, kas ta kaotab käsna: mul on siin pöidla vahel, olen mitu korda määrind, ei ta kurat võta midagi. Televisioonist öeldi, et viie minutiga kaob ära.

EFA I 41, 14 (32) < Paistu khk., Holstre k. < Tartu l. (2000)
Neid soolatüükaid saab veriurmarohuga. Ja konna selle kuduga proovitakse hõõruda. Siis see, ma ei teagi, mis see juudakivi on, sellega hõõrutakse. Aga ta võib seebikivi nimetus olla, see ka põletab.

Vilbaste, TN 7, 519 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Taimed rahvapäraste nimedega. Veriormarohud (need on ka arstirohud).