Haiguste märksõnad
Söötrei
Lääne-Eesti saartel tunti sammaspoolt nimetuste all sööthiir, söötiire, sööttiir, söötrei, sööträi, söötreig, kuid ka Mandri-Eestis Harjumaa lääneosas ja Loode-Eestis, on sammaspoolt kohati kutsutud nimetustega söötres, söötrik, söötripaik.
Söetiir (nahahaigus: keskelt kõõmetab, punaselt pundunud punetus laieneb aegapidi eemale, sügeleb tugevasti - Phl) - naha pügaraig (trichophytia cutis glabrae) (M.Kase märkus).
Sööthiir (Phl Kärdla), sööt-iir (Muh Kõinastu saar), söötrei (kuiv kärn inimese ihul, mis kiheleb - Khk, Vll) - ekseem, söötraig (eczema) (Vilbaste 1993: 92/3).
Vaata ka: sammaspoolik.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kassiratas
- kortsleht
- kuslapuu
- raudnõges
- rukis
- õled
- taim nimetuseta
- harilik piimalill
- söötreiarohi
- hõispuu
- söötiirerohi
- sööt-iirirohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H III 5, 58 (6, 7) < Saaremaa (1888)
Söötreide vasta aitab teras vardaga piiramine (sääl juures saavad ka sõnad loetud, meda ma enam selgest ei mäleta; nii palju tean veel et 9 tuttavad pidid nimetatud saama, kellel söötrei omanikuga üks ja seesama ristinimi on; nendele sai siis söötrei üheksmaks jäuks ära jägatud ja ära vannutatud. Ehk: Metsast kuslapuu oks tuua ja selle higiga ning kerve higiga neid määrida.
ERA II 187, 250 (145) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle.
Vilbaste, TN 1, 695 (46) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk., Maasi v., Pahila k. (1937)
Harilik piimalill (Euphorbia helioscopia). Söötreiarohi (Kaarma, Saaremaa).
Aiast või põllult korjatud söötreiarohu „piimaga“ määritakse ja hõõrutakse sisse söötrei (sammaspool), mille tõttu kaob tähendatud nahahaigus. Muid andmeid täheldatud taime kohta ei tea.
RKM II 111, 16 (15) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Sötiirid. Kolme õlepeaga kolm ringi ümber haige koha. Siis sülitati kolm korda õlepeadele ja visati need ära. Seejuures nimetati kolm - vastavalt õlepeade arvule - haigega samanimelist inimest.
RKM II 111, 70 (189) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Sötiir. Neljapäeva õhtul võeti 3 rukkiõlepead, tehti nendega 3 ringi ümber sötiiri, siis tehti 3 risti sötiirile, arstitav sülitab kolm korda õlepeadele ja peidab siis need õlepead sõnnikusse mädanema. Kui õlepead mädanema hakkavad, hakkab sötiir kauma.
RKM II 111, 562 (16) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
“Söötreid” (ekseem) pesti söötrei rohu leotisega.
RKM II 111, 157 (493) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Söötrei. Piiratakse õlekõrrega. Võetakse viis haigega samanimelist isikut, nimetatakse need valjusti. Siis murtakse õlekõrs katki ja visatakse tükid laiali. Iga tüki murdmisel tuleb need nimed ükshaaval uuesti öelda.
EFA II 5, 337 (12) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Kortslehte on ka kärnade vastu ja juuakse ka siis, kui maast midagi saad. Kui sa keedad, peavad käed täitsa palavalt sees olema. Söötrid ja kärnad kui on.
Vilbaste, TN 7, 1204 < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Hõispuu (Viburnum opulus) tema valminud punased marjad pigistati katki ja nendega arstiti söetiiru = (veiseröögatus), määriti päävas mittu ja mittu korda haige kohale (söetiir on naha haigus, keskelt möömetab, ääred punaselt pundunud ja laieneb aegapidi laiemaks, sügeleb tugevasti).
ERA II 254, 318 (76) ja ERA II 254, 549 (3) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Söötiir. Senele tehti vasaku kää nimetssõrmega akna igega viislapp peale, siis akkas kuima ja kadus ää.
Söötiire rohi - Alchemilla pubescens.
RKM II 1, 278 (5) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu t. (1949)
Söötiiri tuleb kolme õlekõrrega vajutada, millel pead otsas. Vastupäeva kolm korda ring ümber teha nende peadega. Siis pead panna räästa alla mulla sisse. Kui pead seal ära mädanevad, kaob söötiir ära.
H III 5, 30 (4) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Kassiratta lehed.
Need kasvavad õuemaade pääl ika keige rammusama maa pääl. Need on ümmarguse lehtedega, nagu varsakabja lehed, aga väiksed, 1-1½ tolli laiad lehed ja nagu voltlised lehed, neid lehti peksetakse keige nende vartega katki ja siis pannakse söötrei haige pääle, mis kui kuiv kärn inimese ihu pääl on ja kiheleb.
RKM II 86, 377 (20) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Söötrei oli sammaspooliku moodi. Sellega muljuti, et valget piima välja tuli, määriti seda pääle. See oli sammaspooliku rohi.
Vilbaste, TN 10, 436 (20) < Pöide khk. (1964)
Söötiir või sööthiir - harilik piimalill. Valge mahla tarvitati ja tarvitatakse „söötrei“ (nahahaigus) ravimiseks.
ERA II 130, 280 (43) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Söötiir. Kel see oo, piiratakse 3, 5 või 7 õlepeaga 3x rinni ja siis tehakse rist peale nende kõrtega. Siis need kõrred visatakse pliidi alla, et ära põlevad, või pannakse kivi alla.
ERA II 201, 426/7 (54) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Söötreid jägati üheksmale. Teda piirati õle kõrrega. Kõrs tehti üheksmaks tükiks. Tükid visati üheksamal koha põhi tuult metsa. Iga viskamise juures nimetati selle nimelise isiku nime kellel söötrei oli.
RKM II 384, 190 (2) < Pöide khk., Uuemõisa (s. Uussaar), s. 1878 Leisi vallast (1985)
Maalised, söötrei. Võeti üheksa tule sütt, üheksa rukki pead, kirjutati paberile üheksa (enda) nime, muljudes nendega kolm korda seda kohta. Nüüd pandi need asjad paberisse ja maeti mulla alla. Seda kõike peab tegema vana kuu neljapäeva õhtul.
RKM II 6, 25/6 (56) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k., Antoni t. (1946)
Söötrei tuleb ümber piirata õlekõrre kolmnurga sisse süljest tehtud klaasiga [joonisel joonistatud kolmnurk õlekõrrest ja seal vahel sülg]. Piiramine toimub ümmarguse sõõrina.
H II 18, 605 (16) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Söötreigast ja maa-alusid uhatletakse (piiratakse) vanas kuus ja kuude vahel.