Rahvapärased taimenimetused
Sammaspoolikurohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 113, 603/4 (87) < Saarde khk. (1934)
Sammaspooliku arstimine.
Alati leidub sõnnikuga väetatud maa päält taim, mida kutsutakse sammaspoolikuhein, sammaspoolikurohi. Taim on lopsakas, viieleheline ja veikeste, väha kollaste õiedega. Kui seda taime katki võetakse, tuleb varrest piimasarnast vedelikku. Selle vedelikuga määritakse sammaspoolikut. Esiotsa tõmbab arstitult haige koht suurde villi, aga kui villid alanevad, paraneb haigus varsi.
RKM II 14, 52/3 (131) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Sammaspoolig ehk sammaspooligurohi kasvab mööda maad edesi. Sellega hõerutasse toorelt. Mõni kiitis, sis selle viiga pesi. Mõni hautas kange tulise vii siis, kas oli õlle või viina praak.
RKM II 241, 231/2 (2) < Halliste khk., Kamali k. (1967)
Sammaspoolikud õpetas mind ravima üks tundmatu naine Halliste surnuaia pühal, kui ma olin 7. aastane. Ta õpetas, et pangu leivajuuretisele või leivatainale soola sisse ja pangu käepeale (seal ta mul oli). Tehtigi minuga kodus nii ja lahti tõesti temast sain. Teiseks hüüti meil ühte aias kasvavat umbrohtu, mis kasvab tavaliselt umbrohuna aias köögiviljakultuuride vahel vihmavarjukujulisena, kogu lehestik on maltsa moodi õrn ja kasvab ladvas ringikujuliselt koos rohekate õitega, sammaspooliku rohuks. Selle varre mahlaga määriti sammaspoolikut pealt. Umbrohi võib kultuuride vahel esineda, kui ta ei ole pealetükkiv umbrohi. Meil oli veel tuntud mailaste laadi kraavis väänlev taim, kasvas liga, mahlane ja ka sellega määriti, mahla ja lömaks pigistatud taimega sammaspoolikut. Rahvas kutsus nahahaigust sammaspoolik. Sammaspool esines kiheleva punase ümarguse laiguna või sõõrina, mis ulatus üle nahapinna pisut kõrgemaks.
RKM II 372, 292 (23) < Tartu l. (1984)
Sammaspoolerohi. Suvel kasvab aias, laia peaaegu horisontaalse krooniga, vars sisaldab piimjat mahla. Suvel kasutatakse mahla ja talvel kuivatatud varrest hõõrutud pulbrit.
Vilbaste, TN 1, 293 (1) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Sammaspooliku hein, sammaspooliku rohi, sammaspooliku roht [Euphorbia helioscopia]. Taim ringis lehtedega, veikeste kollakate õiedega. Kasvab rammutatud maas. Kui taim katki võetakse, tuleb sellest valget piimasarnast vedelikku ja selle vedelikuga võietakse arstimi mõttes sammaspoolikust. Olen selle taime vedelikuga sammaspooliku arstimist näinud. Pärast vedelikuga määrimist tekkisivad sammaspooliku kohta suured villid ja pikapääle paraneb haigus.
Vilbaste, TN 5, 23 (a11) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Sammaspooliku rohi (nimi) - sammaspoolikute vastu.
EFA II 36, 288 (13) < Paistu khk., Pulleritsu k., Kipi t. (2000)
Vanasti oli paiseid kuulda. Minu emal oli sedasi noores eas. 19-aastaselt, kui tulid siia, tal lõi sammaspoolik peopesasse. Üks õpetas üht, teine teist, lahti ei saa. Naabritalust üks vanainimene õpetas teda: on sammaspoolikurohi. Teinekord oli isegi kartulis. Niisugused laiemad lehed, rohelised, ja tuleb valge piim välja, selle piimaga määris ja sai lahti.