Rahvapärased taimenimetused
Võimänd
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 20, 519/20 (3) < Viljandi khk., Uusna v. (1894)
Marjaaides peenartel kasvab kahar lill, käsnähein, või võimänd, kudas ta nime on. Kui käsnäd päält verissesse lõigatse ja ristid pääle tehtava, siis kaob ärä ja saab terves. Vahel aitäb sii võimänd sammaspoolikugi ärä.
ERA II 42, 93 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Soolatüügas on konnasilma muudi kasvaja nahal. Arstimiseks pannasse piale võimänna (põllul kasvav üheaastane taim, sarikõieline) piima.
ERA II 193, 548 (42.8) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Määrida võimänna (Euphorbia) vedelikuga [sammaspoolikut].
RKM II 355, 445 (103) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Võimänd oli hea mürgituse puhul. Kui mesilane nõelas, tuli võimänna piimaga hõõruda nõelatud kohta. Vähendas valu ja paistetust.
RKM II 429, 242 (3) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Vanasti, kui olid tedretähed näo peal, ei olnud ilus tüdruk. Tedretäppide vastu oli „võimänd“ - oli selline taim. Sealt tuleb piima, mis on nagu salv. - Olga kasutas, aga nägu paistetas üles.
Vilbaste, TN 1, 603 (6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Võimänna piim kaotab ära käsnad, käsn enne katki teha.
ERA II 193, 549 (42.13) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[sammaspoolik] Ravimiks võimänd, piimohaka taoline taim.
Tindiga piir ümber tõmmata.
Põllupeenralt mätas võtta ja ütelda: “Viin selle rappa, siit sind enam ei künta.”