Haiguste märksõnad

Närvihaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud närvihaiguseks, närvivapustuseks või närvilisuseks.
Närvihaigus - mitmed närvirikked (neuritis, neuralgia, ischias jt.) (Vilbaste 1993:89)

Närvihaiguseks nimetati mõnikord ka sellist inimese olekut, kus ta oli n.ö. närviline.
- - närvidele, kui ihu värises ja pea valutas. RKM II 254, 443 (17) < Haljala < Väike Maarja - A. Lindre (1969)

Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. RKM II 160, 27 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. - Linda Palu < Elene Osmein, s. 1877 (1962)

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 11 (31) < Tartu (1894)
Salakoiroht, piukad (Artemisia vulgaris). Pruugitakse, iseäranis juured, rahutu oleku ja nervide haiguste vastu.

E 51157 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Närvihaigus.
Närvihaiguse vastu aitab palderjaanitee.

ERA II 27, 436 (33) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Närvihaiguste vasta tegevad punedest teed.

ERA II 27, 436 (34) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Palderjaniteed tehakse ka närvihaiguste vasta.

ERA II 135, 404 (28) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Palderjanitee on üldiselt tuntud kui rahustav jook närvihaigetele.

ERA II 260, 207 (217) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Palderjan. Korjatakse ta juuri sügisel, kuivatatakse ja tehakse teed siis, on mõjuv rohi, närvihaigustele - üldse inimese rahustuseks.

ERA II 285, 57b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Palderjan on tuntud taim, kasvab madalas heinamaal, kraavikallastel, roosakad õied, juuri kuivatakse rohuks, närvide vaigistamiseks.

RKM II 22, 182 (29) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Närvihaigusele koirohi, raudrohi ja veega pesemine hommiku ja õhtu viis minutit - tubase veega.

RKM II 106, 143 (33) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kadakamarja tied jõivad, kel õlid närvid haiged.

RKM II 159, 62 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Närvihaigused.
Augusti-septembrikuus korjatud humalatest valmistatud tee mõjub rahustavalt.

RKM II 159, 218 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Päävalu.
Tuua meestepune teed. Meestepune kasvab metsas. Lillakad õied. Korjata tuleb rukkilõikuse ajal. Korjata ja ära kuivatada 1 oks 1 liitri veel peale. Keeta 3 tundi ja 3 tundi seista lasta. Joomisel mõjub hästi närvidele. Tarvit. nagu hiina teed.

RKM II 160, 27 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

RKM II 319, 28 (1) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Üks hea rohi on vene keeles sveroboi. Eesti keeles ma ei tea [tegelikult harilik metsvits]. Seda korjame, kuivatame, kollase õiega. Seesthaiguse vastu. Neerude jaoks ja kui närvid valutavad. Näe, siin on mul korjatud üks punt.

RKM II 180, 262/3 (3a) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Rahvapäraseid ravimeid.
Aloet 250 g, mett 250 g ja naturaalveini 250 g. Aloe läbi lihamasina ajada koos koorega. Segada mesi, vein ja aloe. Segu panna õhukindlalt musta pudelisse ja seista lasta 3-4 päeva. Tarvitatakse närvi- ja vähihaiguse vastu. Päevas kolm korda teelusikatäis sisse võtta, hiljem võib annust suurendada. Tarvitada kuu aega pidevalt.

RKM II 186, 32/4 (11e) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Palderjan kasvab heinamaal kraavikallastel, tema juuri tarvitatakse teeks, peale selle pandi juuri viina sisse, seda tarvitati närvihaiguse vastu.

RKM II 195, 277 (20) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Nurmenuku tee on närvihaiguse vastu.

RKM II 210, 273/4 (1b) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Närvihaigusele too kõrvetu nõgest ja juuasse seda taimeteed.

RKM II 229, 393 (7) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Närvide ja peavalu vastu on hea raudrohu tee.

RKM II 254, 443 (17) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Männikasu vanni tehti närvidele, kui ihu värises ja pea valutas.

RKM II 254, 483 (20) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Palderjan on närvihaigusele hea.

RKM II 269, 245/6 (208) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Närvide rohi.
Keväja, kui kõivudel om lehed viil väikesed, see om tillukesed, siss tuleb neid korjata ja vilu kotuse pääl ära kuivatada. Siss tuleb noist lehist kange tii kiita. Tuleb võtta üte toobi vii jaos üts supiluitsatäis lehti, sii tuleb ummises ära kiita ja juua üts tiiklaasitäis päevan. Seda tuleb juuva niimuudu: üts kuu aiga juuva, siss üts kuu vahet pidäda ja siss jällegi, niikavva, kuni sii häda ära kaob.

RKM II 269, 268 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Närvirohi.
Karuohaka nopid (teravate okkadega) tarvitati. Teed teha sellest. Ummuses leotada. Närvirohi, siis kui keha peale välja lööb. Teega peseda neid kohti. Apteken pantakse seda rohtu liiga vähe, aga kui ise teed, siis paned teda palju rohkem. Aptekin ei olegi nüüd, vanasti inimesed korjasid ja viisid. Metsas kasvab.

RKM II 269, 269 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Närvirohi - palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada.

RKM II 269, 278 (37) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada. Tee teha. Närvirohi ja unetuse vastu kah aitab.

RKM II 272, 391 (2312) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Balderjanitaim. V. K. Валериана. L. K. Valeriana officinalis.
Balderjanijuuri korjasime mägedest. Ta kasvab umbes meetrikõrguseks. Suured, kaunis laiad lehed, kollased õied. Rohuks tarvitati juured, mida korjati õitsemiseajal, kuivatati ära, leotati viina sees, siis võeti sisse tilkasi veega segatult südame ja närvide vastu.

RKM II 293, 683 (14) < Vigala khk., Vigala v., Pallase k., Roista t. (1972)
Närvihaigusega teha nõgesevanni ja juua nõgeseteed, on ka hea ravim.

RKM II 308, 236 (4) < Valga l. (1973)
200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.

RKM II 329, 463 (23) < Rõuge khk., Järveküla k., Kuusiku t. (1977)
Kalmus - närvirohi, kõhurohi. Juured kuivatati, valati viina peale.

RKM II 338, 350/1 (16) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Närvivaludele aitas ka, kui söödi mõni küpse kadakamari iga päev. Teed keedeti männi- ja kuusekasvudest ning joodi enne magamaminekut õhtul.

RKM II 350, 45 (18)b < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
[Köha vasta] Hea on juua ka raudnõgese teed. On ka närvirohi.

RKM II 355, 442/3 (92) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

RKM II 356, 372/3 (144) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

RKM II 358, 347 (22) < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1981)
Naistepuna on peavalu vastu, närvivalu vastu.

RKM II 359, 70 (11) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1981)
Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.

RKM II 368, 324 (26d) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
palderjanijuured - närvide vastu;

RKM II 368, 380 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Hiirekõrvad on niisugused pikad rohud - jalavalu vastu ja üldiselt närvide vastu. Nendel ongi need lehed hiirekõrvade moodi.

RKM II 368, 381 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Tiigi ümber on põlluosi. Seda on kah nii närvisüsteemi kohta ja. Seda on kolme sorti. Ühed on metsa omad, need on mürgised.

RKM II 371, 414 (5)b < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. < Kuivajõe k. (1984)
Palderjan - närvide vastu.

RKM II 372, 289/90 (1) < Tartu l. (1984)
Minu vanaonu oli omal ajal suurem rahvarohtudega arst (Kallas). Minu vanemad surid ära noorelt. Olin tema juures paar aastat kasupojaks (13-14. a.). Tädi tõi minu tema juurest ära sellepärast, pidades teda nõidarstiks. Seda ta polnud. Kirjutasin tema tagant paarsada rohtu üles, kuid sõjajal põles vihik. Minu ajal sääl olles käis end arstimas Läti välisminister Sigrid Mirnovits.
Tammekoore tee - närvidele.

RKM II 380, 27 (32)b < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Närvi- ja südamehaiguste vastu oli veistesüdamerohu tee.

RKM II 380, 34 (63) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Närvi- ja liigesehaiguste vastu kasutatud talvikulehtedest teed.

RKM II 381, 94/6 (20) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

RKM II 381, 304 (61) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Palderjan.
Palderjanijuured on jälle närvihaiguse vastu. Viina sees leotse neid. Seante pruun tuleb. Seda võetse siss suhkruga, kui on närviline või ehmatanud või uni ei tule.

RKM II 383, 75/6 (19) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

RKM II 384, 168 (23) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Närvihaigus.
Palderjanijuurikaid leotati viina sees ja võeti tilgutades enne sööki kolm korda päevas. Joodi üheksaväelist teed. Mis taime all seda tuntakse, ei tea. Nii ma ema käest kuulsin, kuid rohkem ei uurinud, sest siis polnud selleks põhjust ja nüüd on hilja.

RKM II 384, 407 (35) < Keila khk. (1985)
Närvilisele joodeti kibuvitsa marjadest või pärnaõitest keedetud teed. Ka palderjanileotist.

RKM II 385, 499/500 (24) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Unetus.
/---/
Rahvas kasutab palderjani ja suhkruvett, ka männikasve kasutati (vannideks) unetuse ja närvihaiguste puhul.

RKM II 396, 553 (57) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Närvide nõrkuse ja unepuuduse korral juua kaertest keedetud teed.

RKM II 396, 554 (65b) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kuusekasvud ja noorte kuuskede koore vannid on nõrganärvilistele kasulikud.

RKM II 403, 197 (4) < Juuru khk., Juuru al. < Türi khk., Vahastu (1987)
Maikellukese teed tarvitati närvide vastu.

RKM II 405, 231 (3) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.

RKM II 405, 742/3 (14) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
/---/ Minu lapsepõlves külas oli selline pilt, et kellel ikka närv millegist „hell“ oli, need tarvitasid siis niinimetatud närvisoola ehk broomi ja ka palderjanijuuri tõmmati Halliste jõe lammilt.
Ükskord lapsepõlves, kevadine aeg oli, olin 11-12 aastane. Teised lapsed koolist koduteel hakkasid tõmbama palderjanijuuri. Ühel oli pisike õde või vend, pidi pahasti magama. Mul oli ka mingi vitstest punutud toidukorv kaasas, ma korjasin ka korvi. Enne pesime juured tipp-topp puhtaks jões. Kodu siis pistsin selle korvi koos juurikatega pööningu otsale tuulduma. Vanemad inimesed olid tööl ja kui õhtul koju tulid, siis tahtsin näidata. Läksin korvi võtma. Ainult tühi korv oli veel järel. Kassid olid vahepeal kõik ära tassind.
Nii et närvilisuse vastu tõmmati ka palderjani ja osteti ka apteegist tinktuuri.

RKM II 407, 12 (5) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Kui uni ei tule.
Korjati metsast palderjaniteed, noh, juurikaid ja nendest tehti teed. See aitas. Pani magama. See aitab siis ka, kui inimene närviline on. Rahustab närvisi.

RKM II 430, 154 (39) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Pujud - need pidid närvirohud olema.

RKM II 430, 154 (41) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Palderjanijuured on närvirohi.

RKM II 430, 198 (36) < Kursi khk., Pööra k. < Setumaa, Luhamaa (1989)
2-3 lehte melissi ja piparmündi lehti ka. Keeta ei tohi, lasta tõmbuda ainult. Rahustab närvi.

RKM II 433, 641 (27) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Palderjanijuuri peab puhtaks pesema ja ära kuivatama. Paned need liguma kuuma veega ja võtad. On närvirohi.

RKM II 434, 184 (44) < Nissi khk., Jutapere e. Pajaka k. < Nissi khk., Nurme k. (s. Ehrpais), 81 a. (1990)
Linnurohi on närvide vasta. Linnurohi ja umbpaiselehed, kõik segamini panna.

RKM II 463, 292 (12) < Viru-Nigula khk., Koila k. vana kõrtsimaja (1994)
Raudrohu tee on närvidele hea.

RKM II 463, 292 (13) < Viru-Nigula khk., Koila k. vana kõrtsimaja (1994)
Pärnaõie teed saab praegugi tarvitada. Ta on närvide jaoks hea ja kehale jõudu andmas.

RKM II 463, 292 (15) < Viru-Nigula khk., Koila k. vana kõrtsimaja (1994)
Piparmündi tee. Seda kasvatati enda juures. Praegugi tehakse. Närvide vastu on.

RKM II 466, 14 (29) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Dušitška - vorstihein - on närvide vasta.

RKM II 466, 47 (7) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Närvirohtusid korjavad, sinised õied, varre seest kasvavad.

KKI 22, 736 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1957)
Kui rõske märja maa pääl olla, siis hingab maast välja ja inimene võib saada vistrikuid, kärnasid, ka teisi haigusi (närvihaigusi). Arstiti taimedega - sinised väikesed õied, lehed ümmargused, väikesed - neid keedeti ja pesti selle veega.

KKI 68, 55 (4) < Jämaja khk., Ohesaare k. (1977)
Palderjanijuurt kasutati peavalu, närvide vastu kompressideks.

KKI 69, 387/9 (50b) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Naistepunal on nagu viisnurgad nied õied. Mõni joob tied nagu närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 6, 327 (2) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Lõhnakannike - närvihaiguse ja krampide vastu, teha ekstrakti ja teed.

Vilbaste, TN 11, 5g < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Potentilla erecta - tedremadar (viinas leotatult juured kõhulahtisuse vastu, tee närvihaiguse vastu).

Vilbaste, TN 11, 87/8 (19) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Palderjan. See on kõigile üldtuntud rohi. Tarvitatasse õisi ja juuri teed teha. Ennemalt õli palderjaniõie tee talve jooksul iga õhta leevakõrvane. Ja põlnud närvi- ega südamehaiged, nagu nüüd iga teine inime südame- vai närvihaiged.

Vilbaste, TN 11, 98/9 (43) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kõrstaimi on palju, aga ma vähe neist tunnen vai tean nende nimesid.
Timat, kastehein, maarjakastehein, luste, kerahein, puna ja värisejahein. Värisejaheinast soovitati teed teha, kellel närvid haiged olid.
Seda ma enam ei mäleta, mispärast ta värisejaheina nime sai, poisikesepõlves ühe kõrra kuulin, mispärast ta väriseb, aga enam meelde ei tule.

Vilbaste, TN 11, 142 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Alles nüüd kuulsin, et vererõhule olevat hea karuohakas. Tarvitada tuleb õienuppe, neid viina sees leotades. Ka närvidele on hea selle juure tee, isegi langetõve vastu. Nii et õpin veel taimi ja nende kasulikkust juurde. Kevadel proovin, karuohakaid leidub.

Vilbaste, TN 11, 437 (25) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Teeleht - teelehe juured on närvidehaiguse vasta.

Vilbaste, NT 11, 444 (5a) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Teeleht. Teelehe juured on old ikka närvide haiguse vasta.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Vilbaste, TN 2, 267 (g) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Palderjaani tarvitati südame- ja närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 312 < Jõhvi khk. (1930)
Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.

Vilbaste, TN 2, 391 (23) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Palderjaanid kasvavad vesisel maal. Heinputke sarnased, lilla vartega ja valge õitega. Juuri leotati viina sees ja tarvitati närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (10) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Palderjan: närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 417 (5) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Palderjanijuurte vett tarvitatakse närvihaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 488/9 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Vilbaste, TN 2, 570/1 (2a) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Endisel ajal tarvitati ka arstirohuks palderjaanijuurikaid. Need korjati sügisel, pesti puhtaks ja kuivatati. Pandi viinasse ja lasti sääl liguda vähemalt terve nädal. Seda vedelikku tarvitati närvide rahustamiseks ja südamekloppimise puhul.

Vilbaste, TN 2, 687 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Vilbaste, TN 2, 692 (4) < Räpina khk. (1930)
Niiskeil heinasool kasvav palderjan on ka rikas lenduvaist õlidest. Iseäranis palderjani juurtes leidub õlisid. Temas sisaldavat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 130 (3) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Närvihaiged tarvitasid männikasvude vanne ja pesid männikasvude veega pead.

Vilbaste, TN 7, 141 (1) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimed esinevad looduses peaülesannete kandjana. Juba vanal ajal toitsid inimesed endid taimedest. Nad kasvatasid mitmesuguseid taimi ja vilju, nagu rukist, kaera, otra, kartulit ja nii edasi. Ka loomad saavad omale taimedest toitu ja ülespidamist. Nii on, et ilma taimedeta ei saaks ükski loom ega inimene elada ja peab surema nälga. Neid tarvitati veel arstirohtudena, värvimiseks ja ka nõiduse vastu.
Arstirohuks tarvitati mitmesuguseid rohujuuri ja puudepungi, kus neist keetmise teel saadi mitmesuguseid rohte.
Üks parimaist rohtudest on palderjan. Teda leidub igal pool metsades pika roosaõielise taimena. Palderjanist keedetakse närvihaiguse ja ehmatuse vastu rohtu.

Vilbaste, TN 7, 159 (IIa) < Vigala khk., Velise v., Keskküla k., Taku t. (1933)
Palderjanijuurtest leotati viinas närvihaiguse rohtu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ie) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 f < Räpina khk. (1930)
Ka palderjanijuurtest valmistatakse teed. Palderjanitee rahustab üldse närve.

Vilbaste, TN 7, 172 (15) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 175 (10) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 246 (6) < Setumaa, Värska al. (1930)
Vesimündä. Tehakse teed ja on närvihaiguse vastu rohi.

Vilbaste, TN 7, 251 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Palderjaan - ehmatamise ja ka närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 254 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Vilbaste, TN 7, 263 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Palderjaan on ehmatuse ja närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Piimäpisarad on närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 374 (2) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Balderjaanid.
Balderjaanid tuleb tarvitada peavalu ja ka närvihaiguse vastu. Tehakse teed ja juuakse nii palju, kui keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 422 (20) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Jõemaasikad - närvihaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 429 (56) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Poolgavarred - närvihaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 430 (14) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Poolgavarred - närvihaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (35) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kaituserohud - närvide vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (6) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Balderjani (Valeriana officinalis) juured piirituses leotatult on närvide vastu.

Vilbaste, TN 9, 549 (11) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Pähklid: pool liitrit peenendatult nervide tugevdamiseks.

Vilbaste, TN 9, 349 (18) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mädarõigas (mäerõigas) - närvide rahustaja - vererõhu reguleerija.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 9, 547 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vilbaste, TN 9, 548 (7a) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Vaarikad. Närvide ja palaviku vastu toorelt pool liitrit päevas.

Vilbaste, TN 7, 494 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 498a < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ij) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 604 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Nõgesed: närvi- ja jooksvahaiguse vastu. Võetakse rohelised nõgesed ja kohe viheldakse.

Vilbaste, TN 7, 608 (7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pallerjani teed tehti närvihaiguse vastu. Rohi kuivatati, pandi nõusse ja valati keeva vett pääle.

Vilbaste, TN 7, 648 (a6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaani juure tee - närvide ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 669/70 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarjad 2-5 tükki päevas suus katki pureda ja alla neelata - mõjuvad hästi puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

Vilbaste, TN 7, 717 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Balderjaan. Balderjaani teed joodi närvihaiguse vastu. Harilikult pruugiti seda enne sööki, ei ole tähtis, mitu korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 728 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjani tee tarvitati närvirikete korral.

Vilbaste, TN 7, 987 (2b) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
/---/ ja palderjani juure tilku tarvitati närvihaiguse puhul ehk meele rahustuseks.

Vilbaste, TN 10, 267 (11b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Sirel. Sirelilehe teed joodi närvihaiguse vasta, paneb magama ja rahustab närvihaiget.

Vilbaste, TN 10, 268 (21) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Õunapuu. Õunapuu lehe ja pohlalehe teed seltsis joodi närvihaiguse vasta.

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26d) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Raudrohu teed joodi närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Sealõugetõve rohi - inimesele närvihaiguse, sigatede kaela ja kurgu paistetuse korral (sellest nimi).

Vilbaste, TN 10, 369 (42) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Pohl - õite ja varte tee parandab erkusi, ergupõletiku vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (51) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kassikäpa tee - peavalu ja närvihaiguse vastu.

RKM I 9, 375 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

RKM I 9, 381 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

RKM I 9, 381 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

RKM I 12, 244 (57) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Pujuthee aitab hüsteeria ja närvilisuse puhul.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

RKM I 18, 181a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

Vilbaste, TN 5, 3 (9) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Nõmme liivatee teed närvihaiguse puhul.

Vilbaste, TN 5, 33 (18b) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Raudrohi ehk verihein. Juuakse ka teed nõrkade närvide puhul.

Vilbaste, TN 5, 197 (16) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kadakamarad. Puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

Vilbaste, TN 7, 1118 (1) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Palderjani (Valeriana officinalis L.) juuri leotatakse piirituses. Võetakse sisse. Tilkade arvu mulle ei nimetatud. Arvatavasti umbes. Aitavat närvide vastu. Samuti olevat närvide vastu palderjani juurte tee.

Vilbaste, TN 7, 1181 (77) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kortsleht: keedis, pool tundi keeta, üks pitsklaas kaks korda päevas närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (8) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Pujud, hallid: tee - valude juures mensete ajal, samuti närvilikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11c) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusekasvusid ja noorte kuuskede koort tarvitatakse närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Samaks [närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks] tarvitatakse ka männiokaste ja -kasvude vanne, mis veel paremad, kuid neis ei tohi üle 20 minuti sees olla ja vesi ei tohi ka kuum olla.

Vilbaste, TN 7, 1217 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Balderjani tee närvihaiguse vastu.

ERA II 170, 689/90 (9) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

ERA II 170, 691/2 (12c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohu vannid mõjuvad hästi närvihaigeile kui ka reumat (jooksjat) põdejaile.

EFA II 5, 298 (46) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Nõgeseviha kuuma vee sisse ja laseme vee parajalt ära värvuda. Mul on närvid kangesti haiged, siis kuiva nõgesega olen vihelnud.

EFA I 7, 16 (35) < Püha khk., Reeküla k., Jaani t. (1995)
Meil siin õue peal - väänkasvu moodi, ühe juurega, see pidi närvilisuse vastu olema. Meil siin külanaised käivad korjamas.

EFA I 18, 42 (6) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Maaren-kooren (Марен-корень), juure pannasse spirti või viina pääle, hää närvide rohi. Veidikese luitsaga pia võtma. Nii veidikese. Nad omava kihvtise lilli, säänse roosa suure õitsme ommava neil. Maaren-kooren om kihvti lilli. Ennembi olli neid pallu. Nii kui lammas sõi teda, nii lõppes ära. Kui sai piima, siis jäi ellu. Muidu hakkas vahtu välla ajama.

EFA I 19, 17 (29) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Ärnikad eesti keeli neid üteldakse, kasvavad lohu koha peal, kus on märgust. Kollase õiega, kui päevalille õied on. Südame ja närvide vasta keeta teda.

EFA I 19, 83 (28) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Mertsova), s. 1919 (1997)
Pustõrnik on nervide vasta.

RKM II 385, 636/7 (23)a < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Vähihaiguse vastu tarvitati rahvameditsiinis mitmeid ravimeid. Võeti 250 g aloet, 250 g mett ja 250 g naturaalveini. Aloe aeti koos koorega läbi lihamasina, segati mee ja veiniga. Segu pandi õhukindlasse musta pudelisse ja lasti seista 3-4 päeva. Tarvitati 3 korda päevas teelusikatäis korraga. Nii pidevalt kuu aega. Hiljem tuli annust suurendada. See pidi olema ka närvide raviks.

EFA I 38, 7 (4) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Naistepuna kah aitab kõigele, närvidele ja põlendiku vasta.

EFA I 85, 257/8b < Võru l. (2004)
Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 102, 101 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

Vilbaste, TN 4, 100 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Arstirohte (Taimi).
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 259/260 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (18) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

RKM II 385, 270 (31) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Unetus. Närvilisus.
Unetus esinevat vanemas eas. Abi pidi saama palderjaniteest ehk paari sõõmu marjaveini rüüpamisest õhtul. Närvilisusest ma oma lapsepõlves pole kuulnud, see on vist moodne haigus. Aga Pärnus elab praegu kaugele kuulus imearst Gunnar Aarma, kes ravib oma rikkis närvidega patsiente külmavee vannidega ja kuuldavasti väga heade tagajärgedega.

ERA II 13, 320 (22) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. (1929)
Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)