Rahvapärased taimenimetused

Nõmme-liivatee

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

nõmm-liivatee Thymus serpyllum

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 168, 653 (61) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Ravandseheina (nõmme-liivatee) tee olla hää köha ja üldse külmetamise vastu.

ERA II 193, 482 (25.26) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Söögiisu ergutamiseks on väga tuntud vahend rabanduserohu ehk nõiakammitsa (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum L.) tee.

RKM II 72, 435 (14) < Urvaste khk, Antsla al (1858)
Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.

RKM II 385, 497/20 (20)c < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

RKM II 385, 502 (30) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Lendva ja rabandus.
Üldiselt tarvitati samu ravimeid kui külmetushaiguste puhul. Vanaemal oli päris apteegist toodud mingi palderjani, nõmme-liivatee ja nii edasi segu, mida ta nimetas rabatserohuks.

Vilbaste, TN 11, 5j < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Thymus serpyllum - timmerjan, nõmme-liivatee. Teed kasutatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 3 (9) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Nõmme liivatee teed närvihaiguse puhul.

EFA I 101, 184 (25) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ~ aed-liivatee (Thymus vulgaris) - mõlemad (metsikult ja aiakultuurina) pakuvad droogi teeks või keediseks köha puhul (2-4 g droogi ühekordseks annuseks); kuulub ka köhasiirupi koostisse. (Teave 1996. a.-l Rapla apteegist.)

Vilbaste, TN 9, 466 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Nõmm-liivatee - kaetisrohi (koguti tee jaoks).