Haiguste märksõnad

Seedehäired

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse seedehäireid.

Seedehäireteks nimetati sellist seisundit, kus oli valu või ebamugavustunne kõhus või kõhu piirkonnas ja oli arvata, et põhjuseks on äsja söödud toit või kui need sümptomid esinesid toitumisega seotult. Tegu võis olla kas kõhuvalu, kõhukinnisuse või -lahtisusega.

Vaata ka: kõhuhaigused, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

E, StK 3, 4 (5) < Tõstamaa khk., Seli v. (1921)
Äkilise haiguse puhul võetakse eredad söed, pannakse plaadi peale ja sinna peale "rabandserohtu", seistakse kaksiti suitsu kohal, lastakse suitsu ka kõrva ja ninasse ja minnakse teki alla.
See abinõu aitab ka siis, kui inimesel ehk loomal seedimine korratu.

ERA II 150, 431 (26) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.

ERA II 150, 431 (27) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

ERA II 167, 180 (42a) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Verihein (Achillea millefolium) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitatakse teena, edendab seedimist seedimisehäirete puhul.

ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk. (1937)
Ungrud (Lycopodium selago) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.

ERA II 193, 591 (55.14) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Asivere k. (1938)
Kui päävalu on tingitud halvast seedimisest, aitab takja (Lappa major Gaertn. ja Lappa tomentosa Lam.) seemnete tee.

ERA II 203, 390 (20a) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Seedimisriketega haiged tarvitavad juba mõrudaid teesid, näiteks keedetakse paju- ja tammekoore teed.

ERA II 203, 390 (20b) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Ka tarvitavad kõhuhaiged (kel seedimine korratu) kuivatatud ja pulbriks hõõrutud kalmusejuuri, mida tarvitatakse pulbrina.

ERA II 203, 419 (15) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Piparmünt (kohapeal nimetatakse "vehmervents").
Piparmündi- (vehvermentsi-) teed tarvitatakse arstirohuna siis, kui kellelgi pole seedimine kõige paremas korras. Pidavat mõjuma seedimist korraldavalt.

ERA II 285, 58/61 (3p) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Jooksva, issiase-haiguse rohuks tehti vana kal'laraba palavaks haigete jalgele vanni tegemiseks.
Kadakamarju söödi vere puhastamiseks ja seedimise korraldamiseks.

RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.

RKM II 108, 422 (17) < Tori khk., Sindi l. (1961)
Sisehaigused seedimisrikete näol olid ravitavad tedremadara juurtega. Juured korjati suvel õitsemise ajal, puhastati ja kuivatati ära ning pandi viina sisse likku. Sellest lahust võeti üks naps enne sööki, kuni tervis korras oli.

RKM II 108, 353 (84) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

RKM II 169, 398/9 (507a) < Sangaste khk. (1963)
Sibul hoiab kõhu pehme ja edendab seedimist.

RKM II 169, 398/9 (507d) < Sangaste khk. (1963)
Vanast tarvitadu sibulat mao, soolte tegevuse elustamiseks,

RKM II 211, 308 (10c) < Kodavere khk., Ranna k. (1966)
Köömned, need on seedimise rohi.

RKM II 251, 467 (4a) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Lodjapuu õie tee pidi seedimisele hea olema. Mina ei teadnudki, et see on see õitspuu. Meil tehti marju, pandi leiva sisse. Lastele tehti kohe niisugune kakk, siis sõid.

RKM II 251, 467 (4b) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Koirohi oli ka kõhule hea.

RKM II 254, 344 (68) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kibuvitsa marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha. Kibuvitsal seemnes seest välja võtta.

RKM II 254, 344 (69) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kukerpuu marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha.

RKM II 300, 481 (8) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Mustikad on üldse seedimise parandajad.

RKM II 349, 29 (3) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kasepungad jälle haigele kõhule ja siedimisele hiad.

RKM II 380, 38 (83) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Naistepunast tehakse teed seedehäirete ja maksahaiguste korral.

RKM II 380, 39 (89) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Toomingamarjad on head seedehäirete puhul. Marju kuivatatakse ja valmistatakse teed, aga süüakse ka värskeid toomingamarju.

RKM II 380, 39 (90) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Piparmündi teed, mida meie pool palju juuakse, kasutatakse seedetegevust soodustava vahendina.

RKM II 380, 39 (91) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.

RKM II 380, 42 (106) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Verejooksu peatamiseks kasutati raudrohtu. Samuti oli raudrohi raviks paisetele, seedehäiretele, maksahaigustele.

RKM II 381, 88/92 (17)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.

RKM II 381, 93/4 (19)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Toorest sibulat söödi ägedate valude leevendamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks.

RKM II 381, 108/9 (27)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 384, 177 (39) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Seedeorganite haigused.
Joodud naistepuna õitest, lehtedest keedetud teed. Üheksaväelist, kui seda oli, aitas iga haiguse vastu.

RKM II 384, 409 (46) < Keila khk. (1985)
Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

RKM II 385, 31/2 (46) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kodused ravimid. Kodus hoiti ravimeid, mida toodi apteegist või mida pidi eelnevalt kuivatama, nende hulgas teedrooge. Alati saadaval olevaid võeti otse loodusest. Alljärgnevalt märgin neid ravivahendeid mida peeti minu vanematekodus, Tori v. Levi külas. Selline kogus võis olla igas ümbruskonna talumajapidamises.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks. Raudrohi - kõige mitmekülgsem vahend külmetushaiguste, nõrga seedimise raviks ja kurgu (ja muu) definitseerimiseks.

RKM II 385, 32 (b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Kummel - mitmesuguste seedimishaiguste puhul (ka väikelastele), kompressideks (isegi silma), kuristamiseks ja muuks.

RKM II 385, 32 (c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Köömned - seedimishaiguste ja -häirete vastu (ka väikelastele). Tekitab isu, vähendab sooltegaase.

RKM II 385, 32 (f) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Mustikalehed, -varred - seedimist soodustav (käesoleval ajal soovitav suhkruhaigetele).

RKM II 385, 33 (47a) < Tori khk., Levi k. (1985)
Marjad ja teised saadused otseselt ja leotistena.
Kadakamarjad - neeruhaiguste raviks, seedimist soodustav. Tori köster B. Habicht (s. 1881. a.), kes oma külalisi sageli tervisehoidmisele kutsus, tarvitas vajalikul korral kadakamarjad piirituses ja apelsinikoored piirituses. Nendega segati viina napsuks: õhtusöögil (mitte alati) 1 naps, külmetamise korral 2 napsu. Ernst Juurikas, s. 1899, Tori-Jõesuu (1958)

RKM II 385, 33 (47b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Mustikas - kuulus vahend keedisena seedehäirete, eriti kõhulahtisuse korral.

RKM II 385, 33 (47c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Pihlakamarjad - seedimist soodustav, südametegevust reguleeriv, talvel lastele kehvveresuse puhul. Peale esimese külma muutuvad magusaks. Söödakse toorelt ja keedisena.

RKM II 385, 37 (48f) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kalmusejuurikas.
Nõrk tee soodustab seedimist. Laste vannitamisvette lõigatakse pisut juurt. Lehed ja juured kirpude ja sipelgate tõrjeks. Tekitab toas (aidas) mõnusa lõhna.

RKM II 395, 232 (97) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

RKM II 396, 553 (58) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kalmusejuurte tee korraldab seedimist ja on kõhuvalu vastu.

RKM II 397, 112 (12) < Võnnu khk., Lootvina k. < Palamuse khk., Kaarepere k. (1986)
Raudrohu teed tehti. Mõjus rohkem seedimise vastu.

RKM II 396, 555 (67) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Maasikate söömine puhastab verd, korraldab seedimist ja on hea vahend kõhuusside vastu.

RKM II 413, 120 (37) < Puhja khk., Lembevere k., Kolga t. (1988)
Kui köha olli, siis raudrohu teed tetti ja kummeliteed ja seedimise jaos kah.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

RKM II 429, 247 (22) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Kaselehe tee on kangesti hea seedimisele. Need peavad noored kaselehed olema, mai või juuni omad, vanemad ei kõlvanud.

RKM II 433, 26 (3a) < Nissi khk., Viru k., Tuuliku t. (1990)
Kõrvenõgese teed olen ise tarvitanud, see pidi olema seedimisehäda vastu hää, /---/

RKM II 457, 402/3 (5) < Pilistvere khk., Viruvere k., Uuetoa t. (1993)
Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.

RKM II 459, 199 (3) < Tomski obl., Kaseküla k. < Vambola k. (1993)
Kui ei seedi heasti, süüakse tomingamarju. Ma pean alati banku sees endal. Tulist vett panen peale ja juon.

KKI 69, 387/9 (50e) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Rauarohi on köha vastu ja siedimise vastu.

Vilbaste, TN 3, 705 (37) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile.

Vilbaste, TN 3, 711 (11) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kikkaputk. Seemneist ajatakse eeterõli. Kikaputke moos mõjub hästi seedimisorganeile.

Vilbaste, TN 3, 712 (20) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Köömned (Carum Carvi L). Tee on söögiisu andja, korraldab mao seedimistegevust.

Vilbaste, TN 3, 713 (24) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maasapp, harilik. On teena kollatõbe vastu, parandab ka nõrka seedimist.

Vilbaste, TN 3, 716 (55 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Takjas (Lappa).] Seedimisorganite tegevuse korral teena.

Vilbaste, TN 3, 717 (62) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Vilbaste, TN 11, 94/5 (38) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Vilbaste, TN 1, 412 (180) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Küemned (köömned) [Carum carvi] pandakse leiva hulka, et siis leib maitsvam saab; ka tehakse teed.
Pidada ka seedimist edendama ja kõhtu kõvendama nende tarvitamine sarnasel viisil.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Vilbaste, TN 1, 636/7 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Reinvarred kasvavad meil kodus maja ümber. Tarvitatakse kõhuhaigusele, inimestele ning loomadele, korrastab seedimist.

Vilbaste, TN 1, 804/5 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Mustikas (Vaccinium mürtillus L.). Marjad kuivatatult süües, ka keedis ja mahl, vahendiks seedimisrikete vastu (kõht lahti). Üldse edendada mustikate söömine mao ja seedimiselundite tegevust.

Vilbaste, TN 1, 807 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Jõhvikas. Marjamahl vahendiks seedimisrikete ja südamepöörituse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031 (3) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Jooksvarohi: nõrga seedimise puhul.

Vilbaste, TN 1, 1031 (7) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Köömned: krampide, halva seedimise ja loomale piima lisamise tarvis.

Vilbaste, TN 2, 257/8 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Kalmused on Euroopasse toodud XVI sajandil Aasiast. Praegu kasvavad nad meil igal pool jõgede ja kraavide kallastel. Tema juurikat leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. Kui on seedimine mõnel inimesel nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Vilbaste, TN 2, 272 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Ubalehe teed tarvitati tiisikuse ja seedimiserikete puhul.

Vilbaste, TN 2, 272 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Seedimiserikete puhul tarvitati ka mustikaid.

Vilbaste, TN 2, 276 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Umaravarte teed - seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 2, 328 (27) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Ungrud (Lycop. selago) - kõhuvalu ja seedimise korraldamiseks tarvitati teena.

Vilbaste, TN 2, 336 (2a) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Raudrohi, verihein. Peedu külas koguti septembris kimpudena kogu taim, pandi kuivama. Olla hää teeks tarvitada, see edendab seedimist.

Vilbaste, TN 2, 390 (14) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Tammekoore teed tarvitati siis, kui seedimine pole korras.

Vilbaste, TN 2, 418 (1) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Soo-oa lehtede teed tarvitatakse söögiisu puudumise puhul ja kui seedimine korratu.

Vilbaste, TN 2, 491/2 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Köömned. On meile sarikaliste perekonnast tuntud umbrohi. Kasvab kraavide ja teede ääres. Laialt tarvitatakse maitseainena köömnete seemneid. Arstimiseks valmistatakse apteekides köömnetest köömnevett, mis hästi maos seedimisetegevust korraldab ja seega tähtsaks osutub. Koduselt keedetud köömnetee on kui hea söögiisu ärataja ja tervislik jook. Peale selle rohuks seest täisajamise korral. Köömneõli pealt määrides on algava inglishaiguse vastaseks.

Vilbaste, TN 2, 581 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k. (1934)
Heinputke juuri tarvitakse arstirohuks. Heinputke tee ja tintuur segatakse ja tarvitakse värvimisele ja seedimisele, heinputke juuri korjatakse kevadel.

Vilbaste, TN 2, 639 (XVI) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Angervaaksa õied - kasutatav seedimisrikete korral.

Vilbaste, TN 2, 664 (1) < Räpina khk. (1930)
Varem tarvitati igasuguseid taimi arstirohtudena. Muidugi ei teatud taimedest niisuguseid rohte teha nagu praegu, vaid tarvitati näiteks teena. Ka tarvitati riide värvimiseks taimi, sest puudusid ju värvid.
Mõned tarvitatuist taimedest:
/---/
Kadakamarja tee seedimisrikke vastu.

Vilbaste, TN 2, 681 (8) < Räpina khk. (1930)
Kalmuselehti tarvitatakse tinktuuride tegemiseks ja need tarvitavad tinktuuri, kellel seedimine nõrk oli. Ta äratas söögiisu.

Vilbaste, TN 2, 697 (2) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurt pandi piirituse sisse, seda tarvitadi ärrituste ja seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (9) < Räpina khk. (1930)
Köömnetee söögiisu äratamiseks ja korraldab seedimist.

Vilbaste, TN 7, 146 (14) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Tamme- ja pajukoore teed kasutatakse siis, kui ei ole seedimine korras.

Vilbaste, TN 7, 166 e < Räpina khk. (1930)
[takja] Seemnetest valmistatud tee korraldab seedimist.

Vilbaste, TN 7, 166 l < Räpina khk. (1930)
Köömneid kasvab savisel maal teede ääres. Temast valmistatud tee on hea söögiisu tekitaja ja korraldab ka seedimist.

Vilbaste, TN 7, 173 (30) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kalmused - tema juurikat leotatakse piirituses ja tarvitatakse siis, kui seedimine nõrk.

Vilbaste, TN 7, 176 (15) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kalmus - kalmusejuurikat ja -juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis rahvas tarvitab kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Vilbaste, TN 7, 254 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kamelirohtu tarvitati seedimise korrastamiseks. Rohi keedeti ja joodi seda vett.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 7, 364 (13) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Põldtilgad rohuks: paistuse pääle kombressiks (tee). Loomile ja inimestele seedimise korralduseks (tee).

Vilbaste, TN 7, 441 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Kadakamarja tee on seedimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (10) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mustikad on seedimisele.

Vilbaste, TN 7, 451 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakamarjad - kui süda või seedimine rikkis.

Vilbaste, TN 7, 453 (48) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kadakamarjad - kui seedimine rikkis.

Vilbaste, TN 7, 468 (3) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Tedremanarad. Kui seedimine oli rikkis, siis võeti neid peeneks jahvatatult.

Vilbaste, TN 9, 348 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Vilbaste, TN 7, 726 (48) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mustikamarjad on seedimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (13) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Koirohi (pälime) - seedimise korraldamiseks (ka koolera vastu).

Vilbaste, TN 7, 1012 (18) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Ubaleht - söögiisu äratav, seedimisvahend.

Vilbaste, TN 7, 1012 (19) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Võilill - seedimise jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1020 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kalmus - (Acorus calamus L.). Tema juurt tarvitatakse seedimisrikete puhul.

Vilbaste, TN 10, 311 (15) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Türgi pipra kaunte viinaleotis - seedehäirete puhul.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 377 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

RKM I 9, 377 (3) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Aaslangi juure tee (15 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit (supilusikas) kopsukatarri, köha ja seederikete puhul.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

RKM I 9, 381 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

RKM I 9, 385 (22) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

RKM I 9, 385 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

RKM I 18, 182e < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Korratu mao- ja sooletegevuse puhul peeti heaks abistajaks köömneteed. Oli peresid, kus köömneteed tarvitati pidevalt ja ilma suhkruta.

Vilbaste, TN 5, 30 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Taimed, mida tarvitati ja osalt nüüdki tarvitakse arstimiseks.
Koirohi (teena). Kange köha, suhkruhaiguse, seedimisrikete ja nii edasi vastu.

Vilbaste, TN 5, 83/4 (8) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kalmused: on 16. aastasajal Aasiast Euroopasse toodud. Nüüd kasvavad nad igal pool jõgede, kraavide ja järvede kallastel. Kalmuse mõlajad lehed asetsevad maa peale ulatuval juurikal. Tema juurikat ja juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Vilbaste, TN 5, 198 (32) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1209 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Arnikaõie tee seedimise korratuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (18b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Küüslauk.] Seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1223 (18) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ploomid seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1239/40 (II, VII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Kummelitee [flores Chammomillae].
On olemas tuntuid ja tarvitatavaid taimi rahva keskel, kuid millegil põhjuseil on nende tarvitamise muistsed jäljed tumestunud, sageli isegi kadunud. Selgemas mõistes - taimed nagu tüümian, ungruroht ja kortsleht, isegi nõges. Nad omavad üliselgeid, olgu ehkki katkendlisi jälgi mineviku tarvitamisalust. Neist näeb, et nad on püsinud hästi traditsioonilisel teel rahva keskel. Ja suurim arv vanemaid inimesi kõnelevad neist. Kuid kummelitee on võrdlemisi looritud taim mineviku suhtes. Vaatamata sellele, et ta on hästi tarvitatav esem, eriti Lääne-Nigulas ja Noarootsis, viimases seda millegil põhjusel rohkem. Ometigi lasevad oletada nood vanemad inimesed, kelledelt need pisukesed andmed olen omanud, et ta ikkagi langeb muistsete ravimisvahendite liiki. Kummalisem asiolu on vaid see, et siinne rahvas Noarootsis, samuti Lääne-Nigulas ja mujalgi, on hakanud selle ühe taime nime all kahte tarvitama ja selles suhtes omab too taim eriti tähtsuse. Taim, mis oma kasvu ja olemasolu poolest erineb teisest, omab vaid ainult samasuguse maitse ja see on vaid, mis teda päris kummeli poolvennaks teeb, ning on tarvitatav old samasuguseile haiguseile. Nii on liigistanud nimi „kummel“ tegelikult kahte ossa. Esimene = flores Chammomillae (kummeliõitega), sest neilt korjatakse ainult õied, tuntakse kui valgeõielist saviseil või madalail multseil maa-alul kasvavaid mitmeharuliseks jägunenud 21-22 sentimeetri pikkuste tüvedega taimi. Teist aga, rahvakeelselt kutsutavad “õuekummelid” (kommelid) (muistne tarvitatav nimi), lühikesetüvelist, umbes 6-7 sentimeetri pikkust õuel kasvavat taime. Haraliste lehtedega ja õilis ajul rohelisvalkjaid õienuppe kandev. Päris kummelilt õied korjatakse ja neid kuivatatakse, sest ta on leotuskeedisena (infusum decoctum) ainult tarvitatav old. Õuekummelid korjatakse selle vastu aga terveina ja siis toimetatakse noiega sammuti kui eelmistega. Ometigi rohkem tarvitatav on päris kummel, sest poolvend, nagu oletakse, ei mõjuvad nii hästi. Ravimisvahendiks tarvitasivad muistsed läänlased teda üldmõistes “puhastusainena”. Seda vaid sisemiste haiguste suhtes. Mainin siin mõne väikese näituse: esikohale toon siin väikesed lapsed, sellepärast, et see old muistselt laste juures eriti soovitav ravimisvahend, kuid mitte väga algupärane. See puhastanud kõhu ja viinud rikkes oleva süsikonna uuesti terveile rööbastele. See olla old ka maksev vanemate inimeste juures. Teiseks old see hää silmaderavi. Vesiseid ja mädanevaid silmi pestud kummeli leotiskeedisega, mille mõjul need ravinud. Kolmandale kohale langevad loomad. Ka neile old ta puhastusainena tulutoov süsikonna suhtes. Neilegi anti haigestuse puhul kummeli leotiskeedist. Nii old see õige tähtis muistne ravimisvahend.

ERA II 170, 685/6 (4) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kumeli kuivatatud õisi. Harilikult valmistatakse õitest teed, võttes supilusikatäis õisi klaasi vee pääle. Valmistamisel tuleb kallata pääle tulist vett, mitte aga kaua keeta, sest eetrilised ained võivad sel juhul ära aurata. Teed tarvitatakse külmetushaiguste, seedimiskorratuste ja krampide puhul.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

EFA II 1, 270 (23) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Тысячелистник - kui seedimine pahasti töötab.

EFA I 16, 118 (2) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Piparmündi tee on seedimisele ja kõigele hea, und teeb.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 85, 257/8a < Võru l. (2004)
Milliseid taimi kasutada järgmistel juhtudel:
Seedehäired - kõht lahti, nagu öeldakse - sel juhul mina ei kasutagi taime, kui mul on soola käepärast (alati ei ole ju, kui oled näiteks reisul või ellujäämiskursusel või metsa eksinud jne.
Kui kõht lahti, võtta 1/3 teelusikatäit peenikest või peenemat soola ja kohe külma või jahedat vett peale juua (päris külm teeb kurgu haigeks). Üle kolme korra pole tarvis võtta - on kõht korras. Võtta tühja kõhuga. Seda õpetas mulle üks ingerisoomlane Mari. Väga efektiivne ravi. Võib võtta ka pipraviina, raudrohuteed. Ikka tühja kõhu peale ja ikka üks ravim korraga, mitte kõike koos. Siis ei tea isegi pärast, missugune mõjus, kui ikka mõjus. Seedehäirete puhul on head ka mustikad. Masseerida neerude kohalt külje peale.

EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

RKM II 21, 103 (19) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.