Rahvapärased taimenimetused
Ungrurohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 20, 604 (38) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. (1930)
Ungrurohud on nagu koerakollad. Tarvitakse venimise-haiguse vasta.
RKM II 430, 504 (81) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Kui laps oli väga rahutu, siis arvati, et laps on nõiutud. Raviti sedasi. Pada võeti. Pandi triivistükki, seda toodi apteegist; ungrohtu, seda korjati kadakate alt ja mujalt, on roheline rohi; ukse alt võeti prügi. See kõik pandi põlema. Laps võeti käte peale selle suitsu sisse.
RKM II 433, 634 (8) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Metsa ravitiesid oli ju palju, aga ungrurohi metsas, vat sie oli niimoodi, seda tarvitasid nõiduse vastu. Kuusemetsade sees Palivere pool seda on, karvane rohi kasvab, sõrmepikkused karused okkad, ikka roheline, nagu kõik rohi on. Kui armastusevaev oli. Üks poiss ütles, et ma ei salli seda tüdrukut üldse, aga ma kohe pean sinna minema. Niisugune armastusevaev oli. Siis vanemad olid ikka keetnud ungruvett. Ja siis poiss oli ütelnud, et ma enam ei tahagi selle tüdruku juurde minna.
Vilbaste, TN 1, 796 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Ungrukold. Ungrurohi. Maa-aluste ravimiseks keedeti varsi ja lehti ja pesti keedisega. Taime olla vanasti tarvitatud ka nõidumiseks.
Vilbaste, TN 7, 138 (12) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Nõidusest ma suuremat ei tea. Ainult üksiku nähtuse. Kui kusagil nõidust oli karta, et nõidust tehtud on, siis suitsetati ungrurohuga, kohe pidid kõik nõidused kadunud olema.
Vilbaste, TN 7, 1232/3 (II, II) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Ungrurohi (sammal).
Üks samblataoline igihaljas taim. Kasvab rabal ja rabataolisel nõmmestikel. Nõrgal tüvel, mille pikkus on umbes 2-6 cm, asub maa pealt kuni tüve ladvani tehe kuuseokka taoline lehestik, kuigi pisut lühemad ja pehmemad kui kuuseokkad. Nõrga tüve tõttu esineb ta salkades, kus tehedalt koos olles nende lehed üksteisest läbi põimivad. See taim on viimasel ajal mitmel pool kadumise märke avaldanud. Missuguseil põhjuseil, on esialgu teadmatu, kuid näha on, et metsade hävitamine selles suurt osa mängib. Võiks arvata nii, et mainitud taim armastab harva, kuid mitte liig madalal asuvad metsaalust pinda, millele keskmine niiskus ja päiksepaiste ligi pääseb. Sellepärast, kus neid rohkem näib, vajaks kaitset. Mõnel pool ongi ta juba välja surnud, teavad vanemad inimesed kõnelda. Sest temagi on, nagu allpool tähele paneme, kaunis lugupeetud taim muistsete eestlaste, eriti läänlaste keskel. Ungrurohi ehk sammal, nii nimetab teda siinne rahvas. Sest ta on old siinse rahva keskel mitmesuguseks otstarbeks muistselt tarvitatav.
[Märkus: kuidas ta ladinakeelselt nimetatakse, - ei tea kahjuks. Selleks saadan teile uurimiseks kord mainitud taime proovi, mille uurimise puhul lugupeetud Eesti looduskaitse ühingul mulle palun teatada tema ladinakeelne nimi]
Tema tarvitus jäguneb kahte pääossa.
I Kaitsevahend nõiduse vastu.
II. Kui arstimisvahend nahahaiguste suhtes.
Ka teatakse kõnelda, et olevad tarvitadud seda kaunistusesemekski. Nii näituseks olevad ta haudade pärjuiks ja muudeks pärjuiks. Haudule olla ta eriti soodne old, sest tema oksakesed püsinud hästi longu vajunult, nagu tüübiline leinamärk. Kuid meie jätame kalmistu kaunistamise ja astume edasi tema päätähtsuse juurde, see on mainitud taim arstimisvahendina. Kaitsevahend nõiduse vastu esineb selles sammas mõistes, mis eelmises päätükiski. Vahe seisab vaid selles, et liivatee haigestunuile sisse sai aetud, kuna ungrurohi, mis sammuti teeks ümber sai töötatud, sellega haigestunuid vaja pesta oli. Tähtis on nüüd muistne nahahaiguste ravimine temaga. Sageli haigestuvad inimesed pää- ja näukõõma, siis lööb sügelema viimaks, lõhkudes näu, üleni kärnadega üle külvates. Niisuguseid haigestunuid pesti ungrurohu teega üks ehk rohkem kordi ning see olla kaunis häid tagajärgi annud.