Rahvapärased taimenimetused

Veriurm

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 39 (5) < Viljandi khk. (1897)
Käsnade kaotamiseks on paberisuitsust sünnitatud eli kõige paremaks rohuks. See eli saab niiviisi valmistatud, et paberist toru klaasikese pääle pistetakse, siis päälmine ots põlema süitatakse ja suits siis niimoodu klaasi sisse jookseb, kus ta ennast pruunikaks, püdelaks eliks muudab. Seda eli tuleb niiviisi käsnade pääle panna, et käsnad enne saavad terava nuaga ära lõigatud.
Ka tarvitakse käsnade rohuks veel võilillivarre piima ja nõndasama ka veriurme punakast varrepiima. (Täh.: Veriurme saab ka veiste punatõbe vastu tarvitatud.)

RKM II 111, 111 (367) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Maalajaid arstis Lalli külast Tooma Juula. Ta uuris alati ühte suurte kiradega raamatut ja tundis väga paljusid maarohta. Inimesed käisid kaugelt tema juures. Oma saladusi ta aga ei rääkinud kellelegi. Aga nähtud oli, et ta tõi mereadrut, mis kasvab kivide küljes, villidega, veriurma rohtu, nõgeseid ja koerakuserohtu. Neid ta keetis ja selle veega pesi maaljaid – kärnu ja vistrikke ning ville.

RKM II 111, 35 (77) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Veriurma [vereurmarohi - Chelidonium majus] tee (ei tea, kas kogu taim või ainult maapealne osa) on punase kuse vastu.

RKM II 159, 185 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Salakoi, vähjahaiguse ja struuma puhul on verihurma tee joomine väga hea. Praegu kasutatakse teda hää eduga, isegi arstid soovitavad. Verihurma korjatakse kogu juurtega ja kuivatatakse. Keedetakse teed nagu hiina teed, värvis peab olema õrn kollane. Juuakse 3 korda päevas 3/4 teeklaasi korraga.

RKM II 159, 186 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Konnasilmad ja soolatüükad.
Määritakse konnasilmadele ja soolatüüle verihurma lehtedest saadud joodisarnase vedelikuga.

RKM II 254, 399 (1) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Verihurm oli naistehaiguste vastu.

RKM II 384, 157/8 (4) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Konnasilm. Sinisekirju seebi tükk pandi kaussi ja palavat vett valati peale. Kui võis jala juba sisse panna, hoiti, leotati, konnasilma tugevasti oma pool tundi palavat vett juurde lisades. Veriurma lehtedest oli tehtud puditaoline mass, mida peale pandi ja tehti nagu kompressi, pärgamentpaberi ja marliga kinni sidudes. Sellist teguviisi korrati mitu korda, kuni viimati pea välja ajas. Seda oli tehtud ka küpsetatud sibulaga ja samuti tagajärgi annud. Sõnu selleks ei loetud.

RKM II 429, 243 (5) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Uuemal ajal pandi soolatüüka peale veriurma mahla. On selliste suurte kollaste lehtedega taim.

RKM II 429, 243 (6) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Veriurma mahla pandi konnasilmade peale. Olgal omal oli varba all, võtab kohe ära.

RKM II 445, 793 (40) < Torma khk., Torma al (1991)
[Soolatüügas]
Muidu veriurmerohuga, veriurme mahla pannakse peale.

RKM I 18, 175/6 (3) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi peale verihurmast saadud joodisarnast vedelikku.

EFA II 5, 332 (4-5) < Püha khk. (1995)
Mul öde tegi, vastu seasulgu hööruda soolatüükaid. Tal kadus ära. Üks rohi on veriurmad, neid soolatüügastele hõõruda. Öeldakse, et loomadele sööta pole hea. On vist loomadele verekusemise vastu. Veriurmad kasvavad kivise koha peal, pikad kollased õied, madala juurtega. [A.R.] Köige vartega keedetakse loomadele.

EFA II 36, 182/3 (10) < Paistu khk., Ramsi al. < Jüri khk. (2000)
Kui soolatüügas on, siis üks piimjas asi tuleb peale panna - verihurm. Kui sellega määrida, kas iga hommiku või. Aga mul on konnasilm varba peal, see ei kao.