Haiguste märksõnad

Krambid

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud krambid või krambihaigus, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Krambihaiguseks ehk krampideks võidi vanasti nimetada kolme erinevat haigust.
Esiteks langetõbe.
Krampides inimest, kui see maas lamades vingerdab, - - ERA II 197, 694 (5) < Haljala - J. A. Reepärg (1989)
Teiseks võis tegemist olla palavikukrampidega, seda eriti lastel.
Krambihaigus tuleb külmetamisest. - - RKM II 14, 71 (172) < Jõhvi, Jõhvi - Liis Pedajas (1947)
Kolmandaks jala või käte lihaskrambiga.
Kui kramp jala sääremarja kokku kisub, - - RKM II 385, 139 (20) < Häädemeeste - E. Kallas (1985)
Krampide arvatav päritolu sõltus haiguse olemusest, näiteks epileptiliste krampide puhul arvati, et need tulevad ehmatusest või vihastamisest.
Krambide kohta ütlevad ja arvavad vanad inimesed, et see haigus olla suurest ehmatusest tulnud, teised tõendavad jälle, et krambid olla saadud vihastusest. - - ERA II 134, 463 74) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)

Vaata ka: langetõbi, palavik.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 3, 671 (3) < Lüganuse khk. (1890)
Krambirohud.
Kasvavad tee ääres, kraaviservade peal, peenikesed rohukesed, rohelised, punase õiletega, kuivatada vilus, keedeta, seda leent võeta sisse, kui kramp peale tuleb, nii palju kui aga võib juua, see on nõnda hellekollane vesi nagu tee.

E 4181 (8) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Ons aga haigused, kes ihu tõmbavad, siis keedetakse soovitsikud, kus haige sees on, sibelkapesa keedetakse ja oltakse selle vee sees, seesugumane vesi olla nii kõva, et terve inimene mitte kaua aega sees olla ei võevat ega kannatavat.

E 17193 (5) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Krambi ja langetõbe vastu.
Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikaspunase õitega. Rahvas nimetab teda “Jumala ehk vanatondi käpp”. (Tal on kaks juurt all, mis välja näevad kui inimese käed, üks valge, teine must.)
Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

E, StK 2, 185 (12a) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Kui krambid on:
1/4 toopi puupiiritust + peo täis soola + 1/3 osa sibulaid + 20 kop. kampari + 20 Mendoli pulbrit + kuisavitsad.
Soojas vees jalad ära soojendada ning siis määrida.

E, StK 2, 185 (12b) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
[Kui krambid on]:
Veel võib ka üheksaväe lehtede vee sees jalad soojendada.

E, StK 2, 185 (12c) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
[Kui krambid on]:
Vanne võib tarvit. heade tagajärgedega: köömnevee, soolavee, kümmeli tee.

EKS c, 59 (2) < Äksi khk. (1891)
Chrysanthemum inodorum
Krambirohi. Ummukses keeta, seda vett sisse juua ja ka selles haiget leotada; hää krampide vastu.

ERM 168, 12 (9) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Takjade keedist antakse krampide vastu sisse.

ERM 6a, 37b < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Krambirohud kasvavad mõnes kohas karjakoplites, aruheinamaadel, ühe varre otsas, sinise õitega, lõhnavad. Korjataks õieaeg, keedetaks ja joodaks.

ERM 6, 15 d < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Krambirohud kasvavad mõnes kohas karjakoplis, ka aruheinamaadel, ühe varre otsas, sinise õitega ja lõhnavad. Korjatakse õieaeg.

ERM 17, 5 (11) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Krambirohud korjatakse juuli algul õitsmise ajal kõiki vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mis krampide vastu väga hää on.

ERA II 23, 153/5 (14) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Upinhain. Krampide vastu. Upinhaina keedetud vee sees, paaditakse lapsi, samuti ka suuri inimesi.

ERA II 126, 596 (52a) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Krambi vasta olli hää orashaina juurte liim. Korjati orashaina juuri, kuivatedi ja keedeti katlan, sis tuud liimi andas haigele juuva.

ERA II 141, 103 (51) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Krampide vasta on krambirohud ehk murumurakad, neil on iga jaku külles tera. Kasvavad igal pool, hammilised lehed.

ERA II 166, 114 (17) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Krampide vasta on pujujuured.

ERA II 193, 496 (29.18) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Krampide puhul aitab kummelitee vann.

ERA II 193, 520/1 (39.6) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kaavere as. (1938)
Krambid kaovad, kui keeta ummuksis tubli peotäis kuivatatud kummeleid ja lasta pisut käärida. Seda vedelikku lisada vanniveele ning vannitada last umbes 5-6 t. tagant. See on parim rohi.

ERA II 193, 523 (39.14) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
Tarvitati pujujuurika pulbrit, kui olid krambid.

ERA II 193, 524 (39.16) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
[Krampide vastu]
Anti pohlaokste teed, mis oli kange ja keedetud ummuksis.

ERA II 195, 232 (88) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Krambid - see oo vere sees. Sõnajalavanni teha, heinapebrevanni. Ei tea, on sel vastust.

ERA II 254, 315 (57) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Pöövarohu teed tehakse ja juuakse, kui inimesel on krambid jalasoonte sees.

ERA II 273, 27 (2) < Tallinn? (1939)
On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.

ERA II 292, 435 (81) < Tallinn l. (1941)
Baldriani teed ja tilkasi anti peavalu vasta ja kui seest täis ajas ehk olid krambid.

ERA II 292, 436 (89a) < Tallinn l. (1941)
Kammelitee parandab krambid ja kõhuvalu.

E 17193 (5) < Rõuge khk, Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Krambi ja langetõbe vastu Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikas-punase õitega. Rahvas nimetab teda jumala- ehk vanatondikäpp. Tal on kaks juurt all, mis välja näevad, kui inimese käed, üks valge, tõine must. Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

RKM II 14, 71 (172) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Krambihaigus tuleb külmetamisest. Suolast vett tehakse vai kameli suoja vanni. Paras suolane vesi ja sis pane haige sinna sisse, sue vesi, nõnda kui kannatab.

RKM II 146, 64 (8) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Kamelitie vann on krampide vasta.

RKM II 160, 119 (40) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Krampide korral anti lapsele takjajuurika mahla sisse.

RKM II 160, 2017 (61) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kramptõbi. Maarjasõnajala juurika tee oli kramptõve vastu. Joodi sisse.

RKM II 229, 663 (11) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kramptõbi. Soe kummelivann aitab. Ise olen teind. Väikestele lastele anti pistuserohu teed sisse. Pistuserohi kasvab põldudel ja põllupeenardel. Hiireherne taolised hallikad lehed ja lillakad väikesed õied ja sees 5 cm pikkune nõel.

RKM II 257, 413a < Palamuse khk. (1968)
Kramptõbi lastel. Palderjanijuure teed anti lapsele krampide vastu. Ema teadis seda.

RKM II 257, 418f < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kummelitee vann oli krampide vastu.

RKM II 257, 413b < Palamuse khk. (1968)
Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

RKM II 260, 177 (30) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Taime „atkasnik-etkuna, kasvi Kala-saarõh“ tarvitatakse rohuks, „ku raputas“. Põletati, et suitsu saada.

RKM II 272, 354/6 (2279b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.]
Küpsetatud sibula sahvti antakse segatult meega veikestele lastele krampide korral.

RKM II 312, 385 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Krambi puhul.
Pandi ubinheina vanni. Lats olli aastane, hambatuleki aeg olli.

RKM II 368, 148/8 (19) < Äksi khk., Raigastvere k. (1983)
Kui rukki õitseb, korjasin rukkiõisi. Neid pidi vilus kuivatama, et nad päeva ei näeks. Siis tuleb viin neile peale valada ja seista lasta. Kui inimese käed ja jalad krampi kisuvad, võetakse seda rohtu sisse.

RKM II 384, 174 (31) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Krambid.
Krambid kui kõik haigused tahavad sooja. Oli köetud sauna ja viheldud. Saunalaval oli masseeritud. Rässi (rass) õitest ja lehtedest teed soovitati juua, ilma suhkruta.

RKM II 396, 553 (55) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Puhutuste ja krampide korral juua kummeliteed.

RKM II 396, 556 (75) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.

AES, MT 280, 8/10c < Simuna khk., Vanaküla k. (1940)
Jälle kui lapsel krambid piale tulivad, siis kõigepialt tie kamelivee vanni. Sukruvett sai kua anda, kui vannist välla võeti. Nüüd lähvad arstile.

RKM II 452, 149 (1) < Laiuse khk., Laiuse al. < Laiuse khk., Vilina k. (1992)
Kastaanjas on ravimtaim - õietutt panna valge viina sisse, pealt määrida, kui jalg kisub krampi või... Üks tark naine teeb niiviisi.

RKM II 468, 209/10b < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Karukolda krampide vastu. Need taimed on kuivatatult riidest kottides.

KKI 69, 478 (21) < Lüganuse khk., Soonurme k., Kolbaka t. (1978)
[H. A.] Oli poolhalvand vanamees Anton Normak Soonurme külast. Viht kasteti silgusoolvette ja viheldi sellega kuumas saunas. Eks naiseõed ravisid.
[A. A.] Tal oli krambiviga. Aga jõi karuohaka juurte vett (keedeti teeks). Krambihaigusest sai lahti. Üks käsi ei töötand tal. Eks siis ikka krambihaigusest raviti silgusoolveega. Siis ta oli tohutult punetand. Eks sie ju kipitan.

Vilbaste, TN 6, 327 (2) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Lõhnakannike - närvihaiguse ja krampide vastu, teha ekstrakti ja teed.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Veriheina teed tarvitasid need, kellel käisid krambid või kes olid verevaesed.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (35) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Vilbaste, TN 3, 716 (53) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Surmaputk. Vaigistab krampe.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Vilbaste, TN 1, 621 (6) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Krambirohi - krampide vastu.

Vilbaste, TN 1, 623 (3) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Krambirohi - krampide vastu.

Vilbaste, TN 1, 670 (16) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Reirohi (nimetus Massu vallast) siin krambirohi: vett, teed juuakse krampide korral.

Vilbaste, TN 1, 800 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Krampide puhul anti sibulakaabet nuusutada.

Vilbaste, TN 1, 1028 (12) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kaibaisrohi: peavalu ja kõhukrambi puhul.

Vilbaste, TN 1, 1028 (16) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Palderjaan: südamehaiguse ja krampide puhul.

Vilbaste, TN 1, 1031 (7) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Köömned: krampide, halva seedimise ja loomale piima lisamise tarvis.

Vilbaste, TN 2, 272 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kummeliteed - külmetuse, ägeda kõhuvalu ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palderjaniteed - peavalu ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 274 (26) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hanijala teed - kangestuskrambi vastu.

Vilbaste, TN 2, 280 (5d) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Krampide vastu tarvitati sibulat.

Vilbaste, TN 2, 306 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Anirohi (kasvab teeäärtes ja maja ligiduses). Tarvitatakse krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 384 (14) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kammeliteed tarvitati krampide vastu vanni tegemisega.

Vilbaste, TN 2, 394 (7) < Hageri khk., Hageri (1933)
Koirohtu kasvatatakse aedades, õitseb juuli- ja augustikuus. Tema õitest ja lehtedest valmistatakse teed krampide ja peapöörituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 400 (5) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Kammeliteed tarvitati krampide vastu, tehti haigele nendest vanni.

Vilbaste, TN 2, 457 (4b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kameliteed tarvitatakse krampide vastu, tehakse vannisid.

Vilbaste, TN 2, 488/9 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Vilbaste, TN 2, 651 (7a) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi on mitmesuguseid, kuid neist on ainult mõned tarvitatavad. Nii tarvitatakse meil reinvarre vett arstirohuks, kui vasikatel kõhud lahti on. Siis tarvitatakse palderjaani ka arstirohuks, kui und ei ole, ja ka krampidele.

Vilbaste, TN 2, 682 (5) < Räpina khk. (1930)
Teekummelt rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 2, 687 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Vilbaste, TN 2, 688 (6) < Räpina khk. (1930)
Teekummelit tarvitati krampide rahustuseks.

Vilbaste, TN 2, 692 (4) < Räpina khk. (1930)
Niiskeil heinasool kasvav palderjan on ka rikas lenduvaist õlidest. Iseäranis palderjani juurtes leidub õlisid. Temas sisaldavat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ic) < Räpina khk. (1930)
Teekummeli teed tarvitati krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ie) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 b < Räpina khk. (1930)
Ka tarvitatakse kummeliteed külmetamise korral ja krampide vaigistamiseks, ka parandab kummelitee külmetusest tulnud hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 167 b < Räpina khk. (1930)
Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (15) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 175 (9) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Teekummel - tema teed tarvitatakse rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 7, 175 (10) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 254 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Vilbaste, TN 7, 277 (43) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kasekõbjas on krambi vasta.

Vilbaste, TN 7, 333 (6) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Palterjaanid on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (5)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Palterjaani on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Palterjaanid on kõhukrambi vastu.

Vilbaste, TN 7, 368 (6) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Kalmusejuured. Krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (28) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teekummeli teed tarvitatakse krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 7, 453 (31) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Krooklehtede tee - kui jalgades krambid.

Vilbaste, TN 7, 474 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kadakamarjad on krampide vastu (kadakas või pedak).

Vilbaste, TN 7, 481 (33) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kamelid krampide ja langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 494 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 498a < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 507 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan - krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (15) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kummeliteed pruugiti krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 517 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kummel. Kummeliõitest tehakse teed haigetele ja väikeste lastele. Ka tarvitatakse kummeleid krampides lastele vannitamiseks.

H III 19, 328 (14) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Ülekäijahein (Euphoriana officinalis) on rohi rambide vastu. Leent võib keedetult sisse võtta, nii kui ka kuivatult haisutada.

E 3898/9 (38) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ülekäia hein (valeriana officinalis) on rohuks rampide vastu. Leent võib keedetult sisse võtta, nii kui ka kuivalt haisutada. Kui rambid veest ujuden on saanud, siis tuleb sinna kohta kusalt jõest välja sai tultud vanahõbe maha kaabitsema, ikka nii, et tuult kaabitsedes vanahõbele pääle ei puudu.

Vilbaste, TN 7, 600 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaebtuseid tarvitakse teena krampide arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.16) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Krambirohi - krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (18) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (20) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teekummel - rahustaja krampide korral ja higistamise tekitaja.

Vilbaste, TN 7, 622 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Krambirohi - krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 666/7 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 696 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammetee. Ka kammeteed tunti hää arstirohuna. Kammeteest tehti vanni krampide vastu ja valmistati ka teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 709 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Karikakra õied. Karikakra õite vann krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (26) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kanakolled on krampide vastu, tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 834 (1.3) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
[Kameljahein, teehein] vannina rematismuse ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 840 (13) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Anirohi. Rahvapärane krambirohi. Tarvitatakse krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Sõnajalg (Filix). Tema juuri ja lehti tarvitatakse väga paljude haiguste vastu. Krampide, kondivalu ja nii edasi puhul pannakse sõnajala lehed voodikotti, pääle selle peletab sõnajalg kirpusid ja nii edasi.

Vilbaste, TN 10, 256 (32) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Palmsõnajalg. Juurt keedetakse teeks krambihaiguse vastu. Pisikesele lapsele võib ka sisse anda.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

RKM I 9, 379 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kasepungadest tee (2-3 klaasi päevas) veetõve, jooksva ja kõhukrampide vastu.

RKM I 9, 383 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

RKM I 12, 244 (54a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Heinputk, selle juurtest tehti pulbrit, võeti kõhukrampide korral.

Vilbaste, TN 5, 80/1 (2) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Teekummel: kasvab haruldase taimena meie põldudel. Tema teed võib pruukida rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana. Saadaval apteekides. Meie võiksime teekummelit eduga kasvatada kui hoolealust taime.
Harilikult korjatakse meil teekummeli asemel lõhnava kummeli ehk ubinheina õienuppe, millel valged keelõied puuduvad. Lõhnav kummel kasvab tihti sõtkutud teedel ja õuedel. Lõhnaval kummelil puuduvad teekummeli arstimiomadused. Ekslik on teda korjata kummeliteena.

Vilbaste, TN 5, 81/2 (4) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 1189 (34) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Krambiputk (surmaputk): keedis, tinktuur. Krampide korral valude vaigistamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1190 (46) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Raudrohi (verihein): keedis, kolm tassi päevas krampide vastu allkehas.

Vilbaste, TN 7, 1190 (47) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Soolikarohi ehk reinvars krampide ja kõhuusside vastu.

ERA II 292, 435 (82) < Tallinn (1941)
Heinapepred olid heas kuulsuses, nendega hauduti haigeid jalgu ja ka teisi kohtasi, kui olid krambid.

Vilbaste, TN 2, 273 (14) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

ERA II 170, 685/6 (4) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kumeli kuivatatud õisi. Harilikult valmistatakse õitest teed, võttes supilusikatäis õisi klaasi vee pääle. Valmistamisel tuleb kallata pääle tulist vett, mitte aga kaua keeta, sest eetrilised ained võivad sel juhul ära aurata. Teed tarvitatakse külmetushaiguste, seedimiskorratuste ja krampide puhul.

ERA II 170, 689/90 (9) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

ERA II 170, 692/3 (13) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sibul on nuusutamisrohuks minestuse ja hüsteeriliste krampide puhul.

ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

ERA II 170, 690/1 (10a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tarvitatakse ka piparmündi kompresse ja vanne krampide vaigistamiseks.

ERA II 170, 688 (7a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Ka tehakse männikasvuvanne. Selleks võetakse 3-4 naela kasve 2-3 toobi vee kohta ja keedetakse tublisti. See keedis valatakse siis vanni sooja pesuvee hulka. Algul tuleb vähem kasve võtta ja kordamööda nende hulka suurendada, et haige sellega harjuks. Vanne võetakse krampide, unepuuduse ja jooksja arstimiseks.

ERA II 170, 693/5 (14a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sõnajalg. Sõnajala lehtedega täidetud voodikotid ja padjad on parimaks arstimiks krampide, liikmevalu ja päävalu all kannatavale inimesele.

ERA II 170, 693/5 (14c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Suurest sõnajala juurest tehtud vann on kõige mõjuvamaks krampide puhul. Ka arstib see veel päris vananenud jooksvahaigust.

ERA II 170, 693/5 (14f) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Järsku algavate reumatiliste valude korral toodagu kohe värskeid sõnajalalehti ja asetatagu need haigele kohale: valu esiteks suureneb, kuid pärast kaob täielikult. Jala- ja säärekrampide korral aitab juba üksainus leht, mis haige koha ümber seotakse.

EFA II 4, 35/6 (60) < Kihelkonna khk., Kõõru k. < Kihelkonna khk., Kallaste k. (1995)
Mul jalad kisuvad krampi, siis ma hõõru kampripiiritusega ja ole mädarõigast pand ja küüslauku ja, neid kampripiirituse sees hoian ja siis kui mul tule kramp, siis ma määri ja siis luusi. Siis läeb üle. Kui ma rase olin, siis ma olin ka nende rampidega nii kimpus. Siis ma astusi raua pääle, siis mul oli parem. Ilmamuutus on, siis ma ole üsna tõbine, kenad ilmad, siis üsna inime. Kui riidlemist saad, siis möjub ka. See möjub üleüldse tervisele.

EFA I 6, 498 (10) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Krampide vasta aitab kumelivesi.

EFA I 21, 24 (6) < Kanepi khk., Erastvere k., Piilsaare t. (1997)
Kastaaniaõisi ja kastaaniamunnõ - toolõ panõ viina pääle ja tuu võta tagasi krampidest. Korraks.

EFA I 57, 147 (2a) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Me korjame rohu jaost: zveraboi, on kollase õiega, ja aptetšnaja romaška, ja mat matšiha köha vastu, koirohi, till on krampide vastu.

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

RKM II 21, 103 (18) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Palderjan - juurtest keedetud tee olla eä rohi peävalu ja krampide vasta.

ERA II 193, 495 (29.15) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
[Kirm ja krambid]
Keedeti naeriseemneid lapsele jootmiseks; ühes üheksat sorti terariistadega toimus keetmine.

Vilbaste, TN 2, 259/260 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.