Rahvapärased taimenimetused
Krambirohi(ud)
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- angerpist Filipendula vulgaris
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik härjasilm Leucanthemum vulgare
- harilik kesalill Matricaria perforata
- harilik palderjan Valeriana officinalis
- harilik äiatar Knautia arvensis
- soo-kuuskjalg Pedicularis palustris
- tedremaran Potentilla erecta
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 59 (2) < Äksi khk. (1891)
Chrysanthemum inodorum
Krambirohi. Ummukses keeta, seda vett sisse juua ja ka selles haiget leotada; hää krampide vastu.
H II 3, 671 (3) < Lüganuse khk. (1890)
Krambirohud.
Kasvavad tee ääres, kraaviservade peal, peenikesed rohukesed, rohelised, punase õiletega, kuivatada vilus, keedeta, seda leent võeta sisse, kui kramp peale tuleb, nii palju kui aga võib juua, see on nõnda hellekollane vesi nagu tee.
H IV 3, 774 (16) < Tartu l. (Jaaku) (1888)
Ehmatuserohi (Valeriana officinalis), selle taime juuri pruugitakse teeks kui ka viina sees leutatud - ta kannab järgm. nim.:
surnuehmatuserohi, vanamoorirohi, külanaesterohi, krambirohi, piibelirohi, piknerirohi, piknoodirohi, pikseroht, kirmirohi, peedurohi, võimurohi, nõiarohi, kurjakahetsemiserohi.
ERM 6a, 37b < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Krambirohud kasvavad mõnes kohas karjakoplites, aruheinamaadel, ühe varre otsas, sinise õitega, lõhnavad. Korjataks õieaeg, keedetaks ja joodaks.
ERM 6, 15 d < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Krambirohud kasvavad mõnes kohas karjakoplis, ka aruheinamaadel, ühe varre otsas, sinise õitega ja lõhnavad. Korjatakse õieaeg.
ERM 17, 5 (11) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Krambirohud korjatakse juuli algul õitsmise ajal kõiki vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mis krampide vastu väga hää on.
ERA II 141, 103 (51) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Krampide vasta on krambirohud ehk murumurakad, neil on iga jaku külles tera. Kasvavad igal pool, hammilised lehed.
Vilbaste, TN 1, 621 (6) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Krambirohi - krampide vastu.
Vilbaste, TN 1, 623 (3) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Krambirohi - krampide vastu.
Vilbaste, TN 1, 670 (16) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Reirohi (nimetus Massu vallast) siin krambirohi: vett, teed juuakse krampide korral.
Vilbaste, TN 7, 616 (1.16) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Krambirohi - krampide vastu.
Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.
Vilbaste, TN 7, 622 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Krambirohi - krampide vastu.
Vilbaste, TN 7, 623 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Krambirohi: teeks. Umal: õlle sisse. Villpea vill: vatiks. Herned, uba: supiks, jahuks. Kanep, lina: riideks. Kuusk: jõulupuuks.
Vilbaste, TN 7, 840 (13) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Anirohi. Rahvapärane krambirohi. Tarvitatakse krampide vastu.