• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Kuisavits

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• haigus määratlemata
• jooksva
• koeranael
• krambid
• kärnad
• luusööja
• ohatused
• paise
• sügelised
• tiisikus
• umbes

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik maavits Solanum dulcamara

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 34, 770 (7) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kuesevitsad, maavitsad - sööja vastu. Tehakse puruks ja pandakse keema, on magus just kui lakritsa; neid marju ei pia tohtima süia, ei tea, mis neil sies on. (Nigulas)

H II 3, 671/2 (6) < Lüganuse khk. (1890) Sisestans Ell Vahtramäe, kontrollis Salle Kajak 2006
Kuisavits.
Hüüetakse üks kollane rohi, mis metsas ojade äärede peal kasvab, saab 4 ehk 5 jalga pitkaks, marjad on nagu pihlakamarjad, need vitsad võeta ühes marjatega, siis kuivatada, keedeta vees, seda rohtu anta loomadelle punase haiguse vastu sisse ja ka teiste haiguste vastu.

ERA II 13, 410 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakaste t. (1929)
Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.

E, StK 2, 185 (12a) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Kui krambid on:
1/4 toopi puupiiritust + peo täis soola + 1/3 osa sibulaid + 20 kop. kampari + 20 Mendoli pulbrit + kuisavitsad.
Soojas vees jalad ära soojendada ning siis määrida.

ERA II 38, 299 (45) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Kuisapaise kasvab ja kahaneb, jookseb vahel tühjaks. Kuisavitstega aavitati, paja sees ummukses keeta ja seda vedelikku sisse anda ja varred peale keeta.

RKM II 159, 150 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Jooksva. Keedeti kuivavitsa teed. Kasvavad metsades, jõe ääres, põõsana. Teed joodi ½ liitrit päeva jooksul.

RKM II 160, 211 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Umbeskasvaja. Kuisavitsa oks marjadega või õitega või ilma keeta haueks ja sellest kompressid peal hoida. Väga kihvtine, sisse ei tohi võtta. Rakveres oja ääres Kreutzwaldi tänava lähedal kasvab kuisavitsu.

RKM II 203, 25 (35) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Kärnad. Kuisavitsa veega pesti pead, kui pea läks kärna.

RKM II 229, 10 (2) < Rakvere l. (1966/7)
Jooksva. Tehti kuisavitsa vanni ja joodi sassaparilla teed.

RKM II 229, 426 (16a) < Rakvere khk. (1966/7)
Kuisavitsa teed juua tiisikuse vastu. On mürgine, vähe võtta.

RKM II 254, 343 (63) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kraavivitsad, kuisavitsad, maavitsad - kolm nime ühe taime kohta. See on puine taim, peened marjad küljes. [Kuisavitste] marju ei sööda. Kuisavitstedega arstiti igasuguseid paiseid, jooksvat.

RKM II 254, 461/2 (13) < Haljala khk., Salatsi k., Vesiaugu saun (1969)
Kuisavits - valged õied. Kui on mingit haigust, kärna või nii, siis selle veega ennemalt pesti. Kuisavits on mürgine.

RKM II 261, 49 (20) < Kadrina khk., Vaiatu k., Kase t. (1969)
Kuisavitsad - maad müöda looklevad. Mu õel oli üle keha ohatis. Tehti kuisavitsa leotisega vanni. Laps sai terveks.

Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kuisavitsad [Solanum dulcamara]. Taim keeta ja siis selles vees olla - jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 703 (14) < Kadrina khk., Jõepere v. (1937)
Kuisavitsad - Solanum dulcamara. Arstimiks jooksva vastu.

Vilbaste, TN 2, 648 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Pärismaavitsa - kuisavitsa - vett on tarvitatud sügelishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 39 (18) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kuisavitsad [Gustav Vilbaste märkus Solanum dulcamara] [teaduslikku nime ei tea]. Jõekallastel (madalatel kohtadel), lehed sirelilehtede sarnased, õied kartuliõite moodi, punased marjad (vili). Varred vees pehmeks keedetult soojalt paisele, päält rätikuga kinni (haudumiseks).

Vilbaste, TN 7, 45 (16) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kuisavitsad [teaduslikku nime ei tea]. Jõe kallastes (madalates kohtades), lehed sirelilehtede taolised, õied nagu kartulil, punased marjad (vili).
Varred tehti tulises vees pehmeks ja pandi paise, muhkude pääle.

Vilbaste, TN 7, 55 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Kuisavitsad pandi viina sisse ja see parandas jooksvahaigust.

Vilbaste, TN 7, 484 (76) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kuisavitsad haiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 255 (26) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Kuisavits. Vesises maas kasvab. Sinised õied ja kui marjad küpseks saavad, siis on punased. Selle taime haudeveega pesti paiseid.

Vilbaste, TN 10, 269 (25a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kuisavits. Jooksva vastu joodi kuisavitsa teed. Vähe juua, on mürgised.

Vilbaste, TN 10, 269 (25b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kuisavits. Kuisavitsa marja mahlaga pesti kuisapaiseid ja marjakompress pandi peale. Kuisapaised - kui üks kaob ära ja teine tuleb asemele.

H II 46, 667 (77) < Väike-Maarja khk. (1894)
Kui tee peal kuisavitsa leiad, siis lahuta neid kolme kanti laiali, siis on nende kätega hea koeranaelu vajutada.

RKM II 160, 12/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Jooksva vastu juua kuisavitsateed. Vähe panna tee sisse, on mürgised vähe. Ülased viina sisse panna, 1 nädal leotada ja spl. 3x päevas sisse võtta. Vähe panna viina sisse, on mürgised vähe. Pudel pimedas hoida. Teelehevarred kõige peaga keeta ära ja juua seda teed jooksva vastu.