Rahvapärased taimenimetused

Ploomipuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Langetõbi saab sedaviisi ära arstida: võtta üheksat sorti viljakandja puu otsast igaühest 3 oksa, keeta ummuses 3 tundi ja seda vett joota 9 päeva, iga päev 3 korda, siis kaub see haigus ära. [Jutustas haigla ooteruumis noorem naisterahvas, mittekohalik. Hakati loendama viljakandvaid puid: õuna-, pirni-, ploomi-, kreegi-, kirsipuu, pihlakas, toomingas, paakspuu... sinna katkes.]

Virsiku-, ploomi- ja kirsipuu oksa tee on hea juua südamehaigetel.

Ploomipuu (Prunus domestica). Vili ja keedis sellest kõhukinnisuse ravimiseks.

Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Toompuu, kepid, varem harilikud kubja kepid, karja vitsad, marjad söödavad, söödi üheskoos kividega, nii et sead inimeste väljaheited ragistades sõivad.
Maripuu = kreek neid kasvas Hiiumaal elumaju ümbrustel metsikult, eriti Kuri ja Hellamaa külades oli neid palju, kruusa kinkudel ja kantsivad väga rikkalikult vilja. Tuli aga vali talve, siis külmasivad kõik ära, aga mõne aasta pärast olivad juure võrsetest jällegi vilja kandja puud valmis. Marju söödi ühes kividega ja sead ragistasid inimeste väljaheited seina ääres. Ka ploomid tunti ainult maripuu nime all ja söödi marju ühes kividega.
Pihl, marjad kanti sügisel laudile heinte sisse ja söödi talvel, kui nad tuppa tooduni juba sulad olivad. /---/
Vaher andis magusad mahla, tuuliku hammasratta hambaid, kirve varred ja muud tarbe asju

Kollane akaatsia e. läätspuu kaunadest valmistasid lapsed isesuguseid pille. Lapsed sõid nende seemneid.
Kirsipuu vaiku tarvitati ja mõned tarvitavad praegugi kleepaineks - liimiks. Marjad müüdi maha kui saadi, sest olid kallid omale süüa. Jõukamad keetsid moosiks ja veini valmistasid kirsimarjadest.
Kreeke kasvatati nend vilja - kreekide pärast. Maitsevad väga lastele.
Ploome samuti ploomide pärast, veel maitsvamad kui kreegid.
Kasvatati ka mureleid nende marjade pärast.
Õunapuust tehti kotspoole e. surnukaid kangakudujaile naistele. Need said väga „libedad“, libedasti käisid kanga lõimevahest läbi. Kirvevarsi tegid mehed õunapuudest, need olid vastupidavad ja samuti libedad. Õuntest valmistati Eesti iseseisvuse ajal kodusel teel veini. Õunu kuivatati talveks supi jaoks.
Punastest, valgetest ja mustasõstardest valmistati samuti veini. Siis veel ploomidest, kirssidest ja pihlakamarjadest. Mõned tegid isegi nisuteradest „veini“. Niisama mustikaveini valmistati.