Haiguste märksõnad
Verevaesus
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus haiguse põhjuseks arvatakse olevat verevaesus, paksus või muu vere kui kehavedeliku häire.
Verevaesus (üld.) - kehvveresus (anaemia) (Vilbaste 1993: 94).
Verevaesuseks nimetati tavaliselt olukorda, kui inimene jäi nõrgaks ja oli arvata, et see on põhjustatud halvast (ühekülgsest, toitainetevaesest) toidust või et veri oli “halvaks läinud” - ei olnud koostiselt selline, nagu olema peaks.
Kõhnumine, arvati, et sisemine aigus, midagi on kas neerude sees või veri kuivab, süüa ei taha. - - RKM II 101, 424 (57) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Lisaks halvale toitumusele arvati verevaesuse võimaliku põhjusena ka kaetamist või mõnda muud põhjust.
Vaata ka: .
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- aaloe
- emanõges
- heinputk
- jõhvikad
- kalmus
- kanavarbad
- kibuvits
- koirohi
- kumeli(d)
- kummel
- kummelid
- lõhmus
- maasikas
- murulauk
- naistepuna
- niin
- nurmenukk
- nõges
- oder
- palderjan
- palukas
- peet
- pihlakas
- poolgas
- porgand
- pune
- pärn
- rauarohi
- raudrohi
- rõigas
- sibul
- sinilill
- tamm
- tedremadar
- tedremaran
- valge emanõges
- valge ristik
- viinalill
- verihein
- raudhein
- naestepunad
- vererohi
- kammel
- pihlapuu
- verihain
- piimanõges
- pihelgas
- kikkapüks
- majoran
- raudreia(e)rohi
- metsmaasikas
- Uued asualad
- punane peet
- valge ärjap
- taim nimetuseta
- käbihein
- piimanogulased
- pedaje
- mairoos
- sidrun
- haavarohi
- porirohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 111, 43 (115) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Tammetõrudest valmistatud kohv on hea juua kõhulahtisuse vastu, samuti aitab verevaesuse puhul.
RKM II 229, 410/1 (18) < Rakvere l. (1966/7)
Verevaesuse vastu juua raudrohu teed. Veel parem on raudrohtu ja kummelit võrdselt võtta ja teeks teha. Annab punast verd.
RKM II 229, 653 (15) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Verevaesuse vastu joodi raudrohu teed.
RKM II 257, 408e < Palamuse khk. (1968)
Verevaesus. Sooja piima juua kohe peale lüpsmist. Metsmaasikaid süüa.
RKM II 301, 271 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Verevaesus.
Kibuvitsa marja.
RKM II 159, 90 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.
ERA II 167, 179 (30) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Kanavarbad (Primula officinalis) - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.
ERA II 193, 517 (38.4) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Verevaesuse puhul juuakse kikkapüksi (nurmenukk - Primula officinalis Jacq.) teed.
ERA II 193, 517 (38.5) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Verevaesuse puhul on väga vanast ajast tuntud ja nüüdki tarvitatav naistepuna e. viinalille (Hypericum perforatum L.) tee, juues seda 1-2 kl. päevas.
ERA II 193, 518 (38.8) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) parajalt tarvitatuna on rohuks luunõrkuse ja verevaesuse puhul.
RKM II 111, 35 (76) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Naistepuna [Hypericum perforatum] õitest ja lehtedest teed juuakse naistehaiguste ja verevaesuse puhul.
RKM II 160, 209 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Verevaesuse vastu joodi raudrohu teed.
RKM II 254, 414 (35) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Koirohi - temast on abi kõhurikete puhul, annab söögiisu ja kosutab verd ka.
RKM II 272, 351/2 (2276) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Porgandid. V. K. Морковь, Морковки. L. K. Daucus carota.
/---/ On ka väga kasulik süüa lastel ja verevaestel, ka saab porgandist väga maitsvat pudru, ka on hea porgandid ära riivida, segada hulka peenikest suhkurt, hoida alal klaaspurgis, sisse võtta iga söögi alla 15 minutit enne sööki supilusikatäis, nõrgatervislistele. /---/
RKM II 272, 386 (2305b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium.] Ka on raudreiarohu tee hea verevaestel ja külmetuse korral.
ERA II 79, 137 (13) < Pärnu l. (1934)
Verd annab niineõie tee ja poolgaõie tee.
ERA II 135, 405 (31b) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
[Raudrohi]
Juuakse seda ka verepuuduse vältimiseks ja köha puhul.
ERA II 302, 593 (401) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Pihlapuumarjad pandi heinte sisse elu pääle, laudi pääle. Sääl külmasid ära. Säält toodi siis, sulatasid üles (mitte vees, ahjukummi peal sõela sees). Ilusad süia. Pihlapuumari andis verd, oli väga hea. Oli üks magusroog.
RKM II 371, 394 (4)a < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Raudrohi on rinnarohi, kopsuhaiguse vastu, verd annab ka. (Jaani ema räägitud.)
RKM II 380, 42 (105) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Väga kasulik oli kehvveresuse ja maksahaiguse korral porganditee või ka toores porgand.
RKM II 385, 33 (47c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Pihlakamarjad - seedimist soodustav, südametegevust reguleeriv, talvel lastele kehvveresuse puhul. Peale esimese külma muutuvad magusaks. Söödakse toorelt ja keedisena.
RKM II 396, 556 (75) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.
RKM II 400, 86 (18d) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Valgeärjape (valge ristik) on verekosutuse rohi ja annab ka söögiisu.
RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.
RKM II 430, 154 (40) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Raudrohi ja kummel segi kasvatab verd.
RKM II 446, 178 (38) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Raudrohi on verevaesuse vastu ja verd puhastab ka.
RKM II 455, 131/2 (46) < Pilistvere khk., Kõo v., Kangrusaare k. < Kõpu khk., Kõpu k. (1993)
Raudrohi oli nisukese verevaesuse vastu ja naistele, kes valgevoolust põevad. Õisi korjad, nendest teed teed. Kui ma veel nooreke olin, siis meile naabriks tulid ühed Venemaa eestlased, üteldi ikka Valtsuni memm. Valtsuni memm ikke rääkis, et tarvitab palju seda raudrohu teed. Nemad olid ka alati nisukesed punapõselised.
RKM II 465, 445 (37) < Viru-Nigula khk., Letipea k., Uluneeme t. (1994)
Raudrohutie oli, mis tarvitati vanasti. Et teeb vere tugevaks.
Vilbaste, TN 6, 327 (1) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.
Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Veriheina teed tarvitasid need, kellel käisid krambid või kes olid verevaesed.
Vilbaste, TN 3, 717 (63 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Valge emanõges.] Ka on ta kõhuvalu ja verevaesuse arstija.
Vilbaste, TN 11, 91/2 (33) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Raudrohi, see on ju vanast ajast kuulus, teed teha mitme häda vasta. Piamiselt rinnahaiguste vasta ja annab verd, kui verepuudus on. See tee on küll mõru, aga üeldasse: mis suule viha, see kõhule magus.
Isegi endisel mitmed suitsetasid piibu sees. Tõmbasid nii, et piip ragises, mehed kui vanemad naisterahvad. Kes piipu ei kannatanud tõmmata, see keeras paberi sisse, paberipläru õli pehmem, põlnud nii kibe kui piibus. Mõned segasid korkatubakaga raudrohu õied segamile ja siis tõmbasid piipu.
Mõned rinnahaiged segasid korkatubaka õdraketega pooliti jo, siis suitsetasid piibu sees.
Üks neske suitsetaja õli Näduvere külas Treiali talu peremees Hindrik Summer. Nooremas eas õli ta Lullikatku küla koolmeister. Kui isa Toomas ära suri, siis tuli kooli kõha pealt ära isa talusse.
Kui tema veskil tangu tegi, siis korjas kõhe tangutegemise aeg veskis kotikese neid õdrakesi täis, mis tubaka hulka segas.
Vilbaste, TN 11, 435 (11) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Valge ristik - valgeärjap.
Valgeärjap vai verekosutusrohi. Valgeärjapest tehtud tee annab söögiisu.
Vilbaste, TN 1, 478 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kamelid [Matricaria chamomilla]. Teena - rinnahaigusele, väheveresusele. Hautatult - paise peale panna.
Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.
Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.
Vilbaste, TN 1, 580 (42), 522 (P20) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Porgandi [sööma- kui ka loomaporgand] söömine kasvatada verd; praeguse aja arstide poolt soovitatult.
Vilbaste, TN 1, 1028 (17) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Piimanogulased: verevaesuse puhul.
Vilbaste, TN 2, 283 (21) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tammetõru kohvi tarvitati verekosutuseks.
Vilbaste, TN 2, 335 (29) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Kanavarbad - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.
Vilbaste, TN 2, 489 (2b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummelitee segatult raudrohu teega on verevaestele joogina kosutavaks vahendiks, mõni klaas päevas.
Vilbaste, TN 2, 493 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 493/4 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.
Vilbaste, TN 7, 444 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Verevaestele anti porgandikeedetist, mis väga kosutav ja kasulik oli verevaestele.
Vilbaste, TN 7, 469j < Jõhvi khk. (1930)
Raudrohi vere kosutamiseks.
Vilbaste, TN 9, 543 (22) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Jõhvikaid: toorelt verevaesuse vastu. Silmadele mõjub heasti.
Vilbaste, TN 7, 488c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Või oli keegi liiga verevaene, siis anti talle raudrohu teed või maasikaid.
Vilbaste, TN 7, 489 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Raud- ehk verihein. Verevaesuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 670 (9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kalmus [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kalmusejuure tee: üks lood peeneks lõigatud kuivi juuri poole toobi vee kohta on abinõu isupuuduse, inglishaiguse, kahvatõbe, külmatõve vastu.
Vilbaste, TN 7, 717 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Porgand. Porgandid kuivatati ära, lõigati tükkideks ja tehti teed. Teed joodi selleks, et inimesele verd rohkem tuleks ja inimest kosutaks.
RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.
RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.
RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.
RKM I 18, 182g < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Verevaesust raviti peedi ja porkana (porgandi) söömisega.
Vilbaste, TN 5, 4 (26) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Palukavarre tee luuvalu ja verevaesuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 971 (9) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Pedajekasv - teega verevaestele.
Vilbaste, TN 7, 971 (13) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Verihain - verekasvatuseks juua teega.
Vilbaste, TN 7, 971 (21) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Lõhmuseõitsõ - teega juua verevaestele.
Vilbaste, TN 7, 1023 (29) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tamm - tee verevaesuse korral.
Vilbaste, TN 7, 1186 (11a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.
Vilbaste, TN 7, 1190 (44a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Mairoosi tinktuur: üle kahe päeva võtta, kaks korda päevas üheksa tilka rõõsa piimaga verevaesuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1209 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Piimanõges. Aprilli- ehk maikuul korjata õige noori nõgeseid ühes juurtega, kuivatada päikesepaistel ja keeta teeks. Peotäis nõgeseid viie klaasi kuuma vee kohta.
Verevaesuse ära arstimiseks.
Vilbaste, TN 7, 1219 (1b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Rauarohu teed juuakse verevaesuse ja kopsuhaiguse vastu.
ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.
ERA II 170, 695/6 (16d) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammetõru kohvi vähehaaval tarvitatuna on arstirohuks inglishaiguse (rahhiidi), alalise kõhulahtisuse ja verevaesuse vastu.
ERA II 170, 697 (18a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.
EFA I 15, 12 (42) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Mul oli, väike veresoon lõhkes ninas, ei saand verd kinni. Mul oli nii suur verekaotus. Kõigepealt sõin peeti ja nõgeseid, raudrohtu jõin. Suurem osa on juurvili, porgand, peeti, mis verd kosutab.
EFA I 26, 22 (37) < Viljandi khk., Mähma k. (1997)
Lastele kehvveresuse puhul anda käbiheina teed.
Tänassilma jõe org on vesine ja siin kasvab käbiheina, mõned kutsuvad haava- e porirohuks. Seda taime korjatakse õitsmise ajal, nii latvu kui lehti, millest keedetud teed pakutakse neile lastele, kel kehvveresus või näärmetiisikus, 1-2 kl päevas. Tõstab söögiisu ja ajab ka kusele. Võtta 4-5 näpuotsatäit kuivatatud teed ja kallata keev vesi peale, las tõmbab öö otsa.
Taime leiad üles tiigi- või veekogu kaldalt, lompidest, soostuvatest kraaviäärtest. Taim kasvab 15-60 cm kõrgeks, õied pruunjad, kollakad, väga okslikud, lehed 3-5 otsalised, ahenevad, keskmine leht pikem. Seemnenutid tahavad jääda riiete külge. Leidub suvel ja septembriski.
EFA I 85, 269 < Võru l. (2004)
Verevaesus, kõhnus.
Süüa punapeeti! Süüa-juua piima, koort, ka salatitena. Aitab mõlemal juhul.
Nõrkus, loidus - vitamiinide puudus. Süüa rohelist sibulat, murulauku - ikka kõike värsket.
EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)
EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)
EFA I 102, 101 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.
RKM II 92, 285 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Verevaesust arvati tulevat kehvast toidust. Verevaesuse puhul söödi marju, marja keedist ja suhkrut ning mett.
Vilbaste, TN 10, 534/5b < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Pihelgas, pihelgad = pihlakas.
Nõelusside mättast välja ajamiseks pistetakse mättasse kooritud pihlakapulgad. Uss tuleb välja õige pea.
Pihlakakoore tee on vähja ravivahend, kuna õietee - külmetuse vastu, marjad verevaesuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1151 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Sinilille teed juuakse kahvatuse ja kõhnuse korral, mis pidavat abi andma.
Vilbaste, TN 7, 999 (13) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kalmus aitab ka kahvatõbe vastu.
E 46970 (6) < Saarde khk., Voltveti (1909)
Kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna heinadest keedetud teed jooma. Siis saavat neil puna palgesse tulema.
ERA II 27, 340 (39) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Vererohud, suured valged tarjad peal. Kui inimesel on vähe verd, siis joodakse seda vett.
RKM II 457, 402/3 (5) < Pilistvere khk., Viruvere k., Uuetoa t. (1993)
Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.
Vilbaste, TN 7, 164k < Räpina khk. (1930)
Tedremadar on verehaiguste vastu.
H I 9, 40 (12.5) < Viljandi khk. (1897)
Veriheina õienupud - iseäranis veretõbede vastu.
RKM II 367, 408/9 (3) < Maarja-Magdaleena khk., Kaitsemõisa k. < elanud paljudes paikades (1983)
Siis ükskord hakkas mul ihu sügelema ja see oli vere läbi. Siis mul üteldi, mis ma pean sööma ja sain jälle terveks. Punapeeti pidi sööma, midagi ei tohi juure panna, ainult puhast peeti süia.