Haiguste märksõnad

Vähk

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: vähk, vähjatõbi, sööbija, kirjanduse ja meditsiinitöötajate kaudu on levinud rahva hulka ka nimetus kreeps, mis tähendab vähktõbe saksakeeles - Krebs; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad vähjale selle rahvapärases tähenduses.

Vähiks kutsuti kasvajat (cancer), tavaliselt pahaloomulist, sõltumata tema asukohast ja suurusest.
Vanasti nimetati seda haigust sööjaks, vähk on ilmselt arstiraamatutest pärinev.
Ennemuistel aal öeldi sööja sees olema, nüid on kreeps. Ta pani mulle sööja sisse, õllega antud sisse. ERA II 77, 240 (60) < Hageri - R. Põldmäe (1934)
Sööja nimetus tuleb sellest, et arvati, et see sööb inimese ihu ära.
Vähja tõbi hakab ühest kohast inimese ihule külge ja sööb kõrd kõrralt kausemale edasi. Mõnikord sööb inimese kaala päält liha ära, nõnda et paljad sooned veel elamiseks jäule jääevad. E 4023 (II) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1893)
Arvati, et vähjatõbi on saadud vähilt (et sellest ka “vähi” nimetus) või et on kurja inimese poolt söödik saadetud teist sööma (sellest ehk “sööja” nimetus).
Vähja tõbi (kreebs) arvatas sest saama kui kärblane mädanevat vähja om söönu ja sis inimese külge sööma lendas; ehk ka kuike muul viisil inimese külge saama mädaneva vähja küllest. H II 32, 943 (17) < Räpina - J. Suurmann (1891)
Vähjaaigus (“sööja”) on teise inimese (kurja) pandud, nii oli arvamine. Aige inimese sees pidi olema “kuri” kas sisaliku või punase ussi kujul ja tarvis oli seda kinni püüda. Kui inimene akkas surema, jäid kolm naisterahvast suure kausiga tema juure vahti pidama, millal sööja välja tuleb, et teda siis kausi peale panemisega kinni püüda. Kauss oli surija juures põrandal maas. Kausi sürva alla oli pandud purk, et kergem oleks kaussi kätte võtta kui teda vaja tuli. Ühel surnul nähti sisaliku moodi elukas välja tulema ja seina poole minema. Naised katsunud kiiresti kaussi peale panna, aga kiiruga läinud kauss katki ja “sisalik” läinud seina alla. ERA II 197, 691/2 (I) < Haljala - J. A. Reepärg (1939)
Vähki peeti enamasti surmaga lõppevaks või siis vähemalt väga raskesti ravitavaks.
Kreeps on üks kole aigus, mis kõik aiged auda viib. KKI, KS < Hanila - T. Avekukk (1975)
Vähjatõbe on väega raske arstida ja selle vastu rohi on väega vastik sisse võtta, aga välja pool ihu on teine asi. Kui vähjatõbe veel ei pole oma idusid sügavasse ihu sisse juurinud, siis võib ilma leikuseda seda arstida, aga kui ta on sügavamase ihu sesse omad iuured ajanud, siis tuleb kerget löikamest ette võtta, nii et arstimese rohi rutemalt haiguse idute ligi pääseb ja neid hävitada võib. Kui haigus inimesel sees pool kehas on, võib ka veel arstida, aga se on liig raske täielikult terveks arstida, aga haiguse idud saavad nõrgestatud edasi kasvamis, ja haigel piinamine saab vähentud, võib ka pikka aja arstimisel terveks saada. EKnS c 29 < Tallinn - M. Kallospalik (1911)

Vaata ka: kasvajad.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERM 150, 201 (17) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Vähjahaiguse parandab laialeheline kanaperserohi ja õied, mitte päiksepaistel kuivatud, puhas sinisilmakivi, marjajäe ja rõõsa piima koor. Kõiki ühevõrra võtta, segi keeta. Üks rohi pargib, teine põletab, kolmas pehmendab. Selle seguga haiget kohta määrida.

ERA II 1, 817 (44) < Tallinn (1928)
Kreebsi, vähjatõbe vastu aitab see, kui kasepuu käsnast ehk taelast teed keedetakse ja juuakse.

ERA II 10, 707 (22)a < Tallinn l. (1929)
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett.

ERA II 10, 707 (22)b < Tallinn l. (1929)
Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast, käsna, seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud, ja teised, millega vähitõbe arstitakse.

ERA II 202, 154 (150) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1938)
Vähjahaiguse puhul pidavat jooma kasekreepsi. Kasekreeps on korpline pruun mass, mida kasvab vanade vigase koorega kaskede küljes. Kasekreepsi keedetakse vees ummukses veerand tundi ja saadud pruuni vedelikku juuakse alatasa. Uskumus on siia levinud Tartu kliinikuis käinud haigete kaudu, kes kuulnud tartumaalasilt.

ERA II 252, 298 (45) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Süüjäle pandas miiga tubak pääle, või muud midäge, mis sallis, tulõ vällä. Ommava ka sõna'.

ERA II 254, 451 (28) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heistesoo k. (1939)
Kasekäsna vesi võtab kreebsihaiguse ära.

ERA II 276, 335 (3) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (1940)
Jutsimardi Leenul oli sõõlis ümber. Küll ta katsus mütmeid rohtusi; käis saunas nõgestega vihtlemas ja muljus laudualuse mullaga, aga äi midagi. Kästi siis tuulepesaga suitsetada. See pidi sõuke pesa olema, mis pohja pool kasus siis oli abi kõige suurem.

RKM II 8, 84 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vähki (kreepsi) vasta on vaja tihti päälä saunas käia ja sääl hüvast kuumas haudu. Paras abi on teetitte lehega vajutada haiget kohta.

RKM II 13, 529/31 (48) < Viljandi l. (Juhan) Kala < Andrus Tagel, 60 a. (1949)
Vähitõbe arstimine vanarahva kombel.
Kes vähihaigust põeb, see peab laskma otsida kasemetsast kasepuu seest väljakasvavaid kõblasseid. Kaskede külles kasvavaid võõrkehasi on kolme liiki. Esite õhukesed hallid, need on kase koore küljes ja nimetatakse taelaks. Teine liik on niikui muhud kasepuu seest välja kasvanud ja on seest valge kurdpuu, need nimetatakse kasekäsnad. Kolmas liik, need tungivad kasepuu seest välja, on päält pruuni koorega ja sees must allas, need nimetatakse kasekõblased. Neid kõblasseid korjatakse, kooritakse pruun koor ära ja lõigatakse must süda viilukateks, siis kuivatatakse ära ja jahvatatakse see peeneks mustaks pulbriks, see paber pannakse mõneks päevaks vee sisse likku, aga keeta ei tohi. Kui ta küllalt ligunud on, siis juuakse sellest veest päeva kohta kolm klaasi ühesuguste vaheaegadega pool tundi enne sööki, nii kaua, kuni haigus paraneb. Kelle seedimine rikka läheb, see peab küüslauku sööma, ehk kui need süüa kibedad on, siis tuleb ka küüslaugud vee sees leotada ja seda vett vahetevahel juua.

RKM II 101, 210 (13) < Kullamaa khk. (s. Viridov), s.1893 (1960)
Kasekäbakas, seda oli väga vanasti juba tarvitatud kreepsi vastu. Nüüd änam kriips ei öelda, öeldaks vähk. Kasekäbakad on niisuksed mustad krobelised kasvajad kase küljes. Neid korjati, hoiti kuivas kohas, keedeti tiid ja kellel kriips oli, jõi.

RKM II 106, 119 (23.3) < Kiviõli l. (1960)
Vähktõve puhul:
Peenestada kasekäsn, panna keevasse vette sarnases koguses, et vedelik oleks täiesti tumepruun. Lasta seista jahtumiseni ja juua tie ohtu, janu pera. Selle vedeliku tarvitamise ajal mitte juua teed ega vett. Vedelikku juua ilma suhkruta.

RKM II 106, 119 (23.2) < Kiviõli l. (1960)
Vähktõve puhul:
Koorida elus vähk, kuivatada koor pliidiraual (pikkamisi) täiesti kuivaks, hõõruda uhmris pulbriks. Kaapida kaks suuremat või kolm väiksemat porgandit. Sellele kaapele lisada noaotsatäis vähikoore pulbrit, segada segamini ja süüa ära tund enne sööki kolm korda päevas.

RKM II 106, 118 (23.1) < Kiviõli l. (1960)
Vähktõve puhul:
Teeklaasitäis väikesteks tükkideks lõigatud aloed, sama palju peenikest suhkrut. Segada segamini, lasta seista 24 tundi. Segu kallata ½ liitrisse piiritusse (95 kraadi) ja tarvitada üks viinaklaasitäis korraga tund aega enne sööki samas koguses meega, st sulatada viinaklaasitäis mett, kallata teeklaasi ning lisada sellele sama palju piiritust, segada ja juua. Ravimit tuleb tarvitada kaua aega.

RKM II 159, 63 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vähjaravi.
56% viin ½ ?,
1 spl salpeetrit
200 ? küüslauku
200 ? mädarõigast
Punane piprakaun.
Kasekäsna leotati (kasutakse laialdaselt).

RKM II 159, 152 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vähk.
Keeta punastest härjapeaõitest teed. Teed juua ja vajaduse korral kompressid kasutada. Selgitab verd.

RKM II 159, 185 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Salakoi, vähjahaiguse ja struuma puhul on verihurma tee joomine väga hea. Praegu kasutatakse teda hää eduga, isegi arstid soovitavad. Verihurma korjatakse kogu juurtega ja kuivatatakse. Keedetakse teed nagu hiina teed, värvis peab olema õrn kollane. Juuakse 3 korda päevas 3/4 teeklaasi korraga.

RKM II 159, 231 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Verelupjamine. Liigesepõletik. Emakojavähk.
Korjati juunikuus verehurme koos juurtega. Kuivatati ära. Joodi 3 korda päevas ¾ teeklaasi peale sööki 1 nädal, siis tehti jällegi 1 nädal vaheaeg. Ravikuur kestis 4 kuud (kaasa arvatud vaheajad).

RKM II 160, 19 (47a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vähk. Vähk pannakse haige koha peale. Valdmann, elab praegu Rakveres, pani 20 vähki näo peale ja sai terveks. Mädarõigas on ka vähja vastu. 200 g mädarõigast, 100 g küüslauku, 1 spl salpeetrit ja ½ l viina lasta seista 24 tundi. 3 korda päevas võtta 1 spl täis.

RKM II 160, 19 (47b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vähjatõve vastu juua punase härjapea teed. Tõrmast üks poiss sai terveks härjapea teega.

RKM II 170, 400 (14) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. (1963)
Kasekäsn.
Ka praegu on veel olemas inimesi, kes kasekäsna teed joovad ja usuvad, et see parandab vähjahaigust. Vanasti tunti seda haigust reepsi nime all.

RKM II 178, 198 (51) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Vähe vastu ööldase seda kasekäsna joovad.

RKM II 180, 262/3 (3a) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Rahvapäraseid ravimeid.
Aloet 250 g, mett 250 g ja naturaalveini 250 g. Aloe läbi lihamasina ajada koos koorega. Segada mesi, vein ja aloe. Segu panna õhukindlalt musta pudelisse ja seista lasta 3-4 päeva. Tarvitatakse närvi- ja vähihaiguse vastu. Päevas kolm korda teelusikatäis sisse võtta, hiljem võib annust suurendada. Tarvitada kuu aega pidevalt.

RKM II 180, 263 (3b) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Korjata punase ristikheina tutte ja kuivatada. Kuivatatud õisikud panna klaasnõusse. Võib ka terve emailitud nõu olla. Alumiiniumist nõud ei kõlba, sest ristikheina õisikud ei kannata metalliga kokku puutumist. Õisikutele valada keeva vett peale ja panna pliidile tõmbama, mitte keeta. Seda vett juua nii palju, kui süda vastu võtab vähihaiguse korral.

RKM II 180, 267 (6) < Vändra khk., Tootsi al., Uus tn. 2-28 (1963)
Kasevähk vähihaiguse ravimina.
Minu toakaaslane Johannes Mälk ööbis 1. augustil 1962. aastal Tallinnas "Kolhoosnikute Kodus". Seal ööbis ka Tamm, Elmar Peetri p., kes elab Viljandis, Jakobsoni tn. 35-1. Viimane rääkis, et ta põdes raskekujulist maovähki. Oli pikemat aega Tartus haiglas, kuid haigus ei paranenud. Lõpuks saadetud ta koju surema.
Kodus keegi õpetanud teda kasevähi (mitte kasekäsna) teed jooma. Kasevähk kasvab vähihaigeil puil. Ta on kasekäsnast kõvem ja krobelisem.
Elmar Tamm toimiski õpetuse järgi. Ta ütles end täiesti tervena tundvat.
Kuulsin selle loo Johannes Mälgult, sünd. 1907. a, elab Tootsi alev, Uus tn. 2-28.

RKM II 180, 281/2 (14) < Vändra khk., Sindi l. (1963)
Kasekäsn vähihaiguse ravimina.
Aliide Jürgensonile rääkis ta naaber, et ta tuttav naine tundnud ennast pikemat aega halvasti. Ta sõitis Tartu arsti juurde. Arst uurinud ta läbi ja käskinud kolme kuu pärast uuesti tulla. Haiguse nime arst ei öelnud.
Vähihaige mees sõitis omakorda Tartu. Sellele rääkinud arst, et ta naisel olevat vähk.
Teada saades, mis haigus tal on, hakkas ta kasekäsna (kasekäsn ja kasevähk olevat üks) teed jooma. Seda kästud juua nii palju, kui ta jõuab. Kolme kuu pärast tundnud naine end tervena.
Arsti soovi kohaselt sõitis naine kolme kuu möödudes Tartu arstile näitama. Arst vaadanud naise läbi ja imestanud, kuidas võis ta niisuguse diagnoosi kirjutada. Ta küsis naiselt: "Kuidas te end arstisite?" Naine vastas: "Teie ei öelnud, mis haigus on, mina ei ütle, kuidas end arstisin."

RKM II 186, 95 (1a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Vähk (kreeps.) Vanasti vähki tunti kreepsi nime all.
Teda raviti aloelille mahl segatud meega kolm korda päevas supilusikatäis. Paljudel juhtudel haiged paranesid.

RKM II 186, 95 (1b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
[Vähk (kreeps.) Vanasti vähki tunti kreepsi nime all.]
Iga õhtul joodi kasekäsna vett üks klaasitäis, nõnda lahja kui harilik teevesi.

RKM II 195, 278 (21) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Kasekäsn on vähi vastu.

RKM II 207, 367 (14) < Tartu l. < Otepää (1959)
Marutõbise looma hammustus. Kevadel, kui puudel on hiirekõrvad, korjati kasekõbjast (must korp kase tüvel), kuivatati vilus, hõõruti kohviveskiga pulbriks, anti veega inimesele või loomale, keda marutõbine loom hammustanud, sisse juua. Sama ravi kasutati ka vähihaiguse ja ussihammustuse puhul.

RKM II 221, 394b < Mihkli khk., Koonga k. (1966)
Kui sul vähjahaigust karta on, siis joo kasekäsna teed, aga vaata, et sa õige käsna võtad, mis ilusasti pruun on, see käsn, mis valge äärega kase küljes on, see ei ole õige käsn, ainult ilus kollakas pruun käsn on ravikäsn.

RKM II 222, 48/9 (18) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Vähk.
Vähki raviti kasekäsnaga ja salpeetri ja koirohuga.
Liiter keedetud vett, 1 supilusikastäis purustatud kasekäsna, 1 teelusiktäis salpeetrit, 15 tilka koirohtu. Segu lasti seista 24 tundi.
Tarvitati 1 supilusikastäis 10 kord päevas.
Olin 6 a tagasi Tallinna haiglas. Saadeti operatsioonile, et vähk on maos. Ma keeldusin operatsiooni tegemast.
Tulin koju, hakkasin sellega ravima, elan tänani, 1966. a.

RKM II 229, 398 (6) < Rakvere l. (1966/7)
Vähk. Vähja vastu on koirohu viin, mädarõigas ja küüslauk. Ma ise sain selle rohuga terveks. Teised, kes minuga haiglas olid, on kõik surnud. Koirohu viina ei tohi pikka aega võtta, on mürgine, peab vahet pidama. Mina võtsin igal hommikul ühe viinapitsitäie.

RKM II 229, 530 (21) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Vähk. Mustikad on vähjahaiguse vastu. Ka mustikavarre teed juua.

RKM II 229, 530 (21a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Noor kask võtta, valge koor pealt ära võtta ja rohelisest koorest teed teha ja seda juua vähja vastu. Ühel mehel oli silma all vähk ja sai terveks.

RKM II 229, 548 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Vähktõbi.
100 g küüslauku
100 g mädarõigast
50 salpeetrit
½ l viina (kangemat)
Tuleb viina sees leotada. Tuleb võtta supilusikatäis 3 korda päevas. Tean, et on inimesi selle rohuga terveks saanud.

RKM II 240, 267 (a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Rahvapärastest ravimistest ei ole praegu veel täielikult loobutud. Püütakse ravida just neid haigusi, milledest pole arstiteadus veel jagu saanud. Näiteks arstitakse vähktõbe kasekäsnast keedetud vee sissevõtmisega.

RKM II 240, 302 (a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Vähi vastu ei teata peale viina ja aaloe, mida viimasel ajal veel mitmel pool tarvitatakse. Seesmisi vähivorme ei tuntud, suus, kurgus, ninas olid nähtavad, siis desinfitseeriti viinaga.

RKM II 240, 302 (b) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kasekäsna vett tarvitatakse sissevõtmiseks [vähi vastu].

RKM II 246, 617 (20di) < Sangaste khk. (1970)
Vähka raviti vanast heinputka juurte vannidega, õitest tehti ka teed. Mürgine.

RKM II 246, 617 (20dii) < Sangaste khk. (1970)
[Vähka raviti] Ka kasekäsna teed.

RKM II 254, 370 (138) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kõbjas kase küljes - seda hoida, ravivat vähki. Kõbjas on iseloomult kasekoore vähk.

RKM II 254, 400 (4) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kasekäsna soovitatakse vähjahaigusele.

RKM II 254, 417/8 (49) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Pruun kasekäsn - kasutatakse kangesti vähi vasta.

RKM II 254, 434 (19, 20) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Vähjale aitab viin. Vähjale aitavad koirohud.

RKM II 254, 434 (21) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Vähjale aitab kasekäsn.

RKM II 254, 448 (50) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kasetaelast tehti teed, seda joodi vähi vastu. Minu vanaisa tagus piibule tuld. Kivi (oli laua peal) ja tael pahemas käes, raud [tuleraud] paremas. Tael hakkas õhkuma, pisike taelaräbal pandi piibu sisse.

RKM II 254, 457 (2) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Kasekäsna teed joovad praegugi vähihaiguse vastu.

RKM II 254, 477 (44) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Käsn - vähjale pidi pikendust andma. Tied tehti, aga ei tea, mis käsn, kase või.

RKM II 260, 508(2215c) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Kasekäsnast valmistatakse rohtu vähihaiguse vastu.

RKM II 262, 193 (77) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Küüslauk, sibul, mesi (ja veel üks rohi) - vähi vastu.

RKM II 264, 339 < Simuna khk., Mariküla k. (1969)
Vähk. Võtta 50 g mädarõigast, 50 g küüslauku ja ajada hakkmasinast läbi. Siis lisada 1 teelusikatäis salpeetrit ja pool klaasi vett. Siis kuumutada, mitte keeta. Siis viina peale panna ½ liitrit 56%. Piiritus on veel parem. Kaks päeva lasta seista. 3 korda päevas üks lonks sisse võtta.
Üks Muuga naine sai ühe liitriga terveks. Minu õetütar ravib omal selle rohuga maovähki. Arstid leidsid, et tal on vähk juba pealt ära kuivand. Ta tunneb ennast juba terve olema, aga võtab veel seda rohtu.

RKM II 264, 340/1 (7) < Simuna khk. (1969)
Minu vennal oli näos silma peal kasvaja. Arstid arvasid, et on vähk, ja otsustasid kasvaja opereerida. Vend pidigi operatsioonile minema. Keegi õpetand, et proovigu ta kasvajat küüslauguga ravida. Küüslauk hästi peeneks tükeldada, kahe marli vahele panna ja kasvajale peale panna. Vend tegi nii ja sai terveks. Kasvaja kadus ära.

RKM II 269, 248/9 (211) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Vähjatõve rohi.
Sii om kõivu käsn, siis kasvab vana kõivu küllen, sii om sarnane kõivukoorele. Kui seda käsna ei saa, siss olla õige vana kõivu koor, mis on hästi krobeline ja paks. See käsn või koor tuleb ära kuivatada, siss tuleb häste peenikeseks tetä. Seda puru tuleb poole liitri vii pääle võtta üts supiluitsatäis. Sii tuleb hästi ära kiita ja siss seista lasta üts neli-viis tundi. Siis tuleb teda võtta kolm korda päevan üts supiluitsatäis korraga. Mõned on terveks saanud ja kiitnud, et om hea.

RKM II 277, 513 < Pilistvere khk. (1970)
Vähjatõve vastu võta kase „kõbjas“, mitte tael, kuivata ära ja jahvata kohviveskil peeneks. Keeda sellest kohvitaolist vedelikku. Joo - aitab!

RKM II 318, 522 (3071) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Mauhaavade ja vähi vasta on hea rohi: teravate lehtedega ja teravate seemnetuttidega, milledele vihmavesi jääb leheõõnsustesse loiguna pidama, purjakid, ära korjata õitsemise ajal ja kuivatada vilus. Neist 300 grammi panna 2 liitri kuuma vee sisse ja lasta haududa, kuni ära jahtub. Siis sisse võta, enne 30 grammi päevas, kuid vähehaaval iga päev lisada kuni 100 grammini päevas.

RKM II 330, 290 (2) < Simuna khk., Hirla k. (1978)
Kuuekümnendal aastal jäin haigeks. Mul oli mauvähk. Siis ei võinud kõndida ka, nii kuum valu oli sies. Arst ütles, et peab lõikama, aga mina ei lasknud. Hakkasin juoma kasekäsna leotist ja salpetrit ja sai terveks. Kõige viimaks jõin linasiemne kiedist. Nüüd olen kaheksakümne aastane.

RKM II 357, 611/2 (3267) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Verepuhastuse ravi.
See ravi puhastab verd, ravib ära nahavähi ja ajab liikmetest soola välja.
150 grammi puhastatud küüslauki, 150 grammi puhastatud mädarõika juurikaid roostevaba nuaga ära tükeldada. See segu tuleb panna nii suure pudeli sisse, et mahub peale valada pool liitrit 40 kraadi kanget poeviina, siis heaste ära segada, lasta seda segu seista kinni korgitult pimedas tuaruumis 5 päeva. Siis sisse võta enne sööki kolm kord päevas supilusikatäis korraga. Kui on karta nahavähki, siis võib seda rohtu sisse võta kolm portsjoni. Kui rohi saab lõpule, siis kõik vedelik välja kurnata ja rohuna ära võtta ja sama segu sekka uut viina valada.

RKM II 371, 394 (5) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Vähi vastu on 7 rohtu, rohkem ei mäleta kui kasekäsn, tammekoor, küüslauk ja kukehari.
(Jaani ema räägitud.)

RKM II 372, 290 (3) < Tartu l. (1984)
Kasekoore tee kõhule ja vähja vastu.

RKM II 380, 106/7 (9a) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Rääkis Ida Kruusman Rakvere rajoonist Lepnalt 10 a tagasi, vähihaiguse retsept, mina tundsin ka seda Tamme-nimelist Lepna meest, kes oli vähihaige ja sai allpool ära toodud ravimiga terveks, kuid haigestus umbes viie aasta pärast taas vähki ja suri.
Kolmeaastase aloe lehed lõigata tüve juurest, keerata tumedasse paberisse, hoida 15-18 päeva jahedas ruumis, siis pesta lehed ja lõigata peeneks ning tampida klaasnõus, lisada leiget vett 100 g kohta 1,5 klaasi, lasta seista 3 tundi jahedas ruumis. Seejärel keeta 3 minutit, korkida kinni, säilitada pimedas ruumis. Lisada pisut piiritust, selle puudumisel viina, aga seda natuke rohkem.
Teine, täpselt sama koosseis, aga lisatakse 1 supilusikatäis mett ja pisut salpeetrit.
1 supilusikatäis 3 korda päevas, 30-45 päeva, 2-3 ravikuuri aastas.

RKM II 382, 444 (31) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Kaasaegsed rahvameditsiinis tuntud vähivastased rohud. Saialilleõiest tee, ristikheina nuttidest tee. Porgandimahl, iga päev üks klaasitäis kuu aja jooksul.

RKM II 383, 374/5 (18) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
Vähki hüüti saksa kreepsiks, tema vastu muud rohtu ei teatud, kui pruuni kasekäsna vett. Need veiksed käsnad kasvavad kasepuu külges, kirvega peab lahti raiuma, on väga kõvad. Siis muudkui vett peale ja keeda teda, seni kui vesi pruunikaks tõmbub. Seda siis joodigi, noh, ikka nagu jänu eest, mitte klaasitäie viisi. Usuti, et ikka aitab ka, aga see oli nii ammu - nelikümmned aastat tagasi, kes seda enam mäletab. Aga kreepsirohuks seda hüüti meie pool küll.

RKM II 385, 579/82 (1b) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kasekäsna tee pidi aitama maovähi ja kõrge vererõhu vastu.

RKM II 385, 636/7 (23)a < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Vähihaiguse vastu tarvitati rahvameditsiinis mitmeid ravimeid. Võeti 250 g aloet, 250 g mett ja 250 g naturaalveini. Aloe aeti koos koorega läbi lihamasina, segati mee ja veiniga. Segu pandi õhukindlasse musta pudelisse ja lasti seista 3-4 päeva. Tarvitati 3 korda päevas teelusikatäis korraga. Nii pidevalt kuu aega. Hiljem tuli annust suurendada. See pidi olema ka närvide raviks.

RKM II 385, 636/7 (23)b < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Vähiraviks tehti ka ristikheina tuttidest teed. Kuivatatud tutid pandi klaasnõusse või tervesse emaileeritud nõusse. Metallnõusse ei tohtinud panna. Valati keeva vett peale ja lasti tõmmata (keeta ei võinud). Seda tuli juua nii palju, kui süda vastu võttis.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

RKM II 396, 190 (6) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1986)
Kasekäsn aitavat vähi vastu, kui seda juua, et saab terveks.

RKM II 397, 582 (22) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Vähja vastu oli kasekäsn.

RKM II 400, 87 (18i) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Kasekäsn oli kreepsi vai vähi vasta.

RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

RKM II 401, 295 (18) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Mustrõikal koor pealt ära, mesi sisse [juurelõigule]. Sööb rõika seest ära ja kibe võtta. Parandab vähki ja maohaigust. Ma ühele töölisele tegin. Kosel elasin ja õde oli ka seal, seal tuldi küsima.

RKM II 409, 345 (4) < Rakvere l. < Tori khk., Tammiste v. (1985)
Vähk.
Ma olin 76-aastane, leidsin, et mul rinnas tissi külje peal kõva muhk. Ei valutand, kui kõvasti vasta läks, siis oli valus. Arsti juure ma ei läinud, hakkasin jooma kukeharja teed. Iga söögi alla rüüpasin ühe suutäie ilma vahet pidamata kolm kuud, siis oli muhk kadund. Mu õde oli lugenud vanast arstiraamatust, et vähihaiguse vastu on kukeharja tee.

RKM II 430, 155/6 (48) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Praegu on vähk, vanasti öeldi teda kreeps. Kasekäsn on selle rohi. Sellest tehti teed. Mul ühel tuttaval 10 aastat tagasi oli rinnavähk. Tarvitab praegani seda teed.

RKM II 442, 67/8 < Kodavere khk., Pala k. (1991)
Eriti väärtuslik peab olema raudrohu tee, nagu valud silmades, vereringehäired, isegi olevat vähihaigust soodsalt ravitud. Paljud ei teagi, missugune taim on raudrohi, tema õied, lehed ja juured, kõigil on hindamatu väärtus.

RKM II 445, 731 (19) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
I. P.: Kalmujuure tee pidi olema vähihaiguse vastu.
M. K.: Kasekäsn ka.

RKM II 446, 178 (39) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Naistepuna on vähihaiguse vastu ja nõges niisamuti.

RKM II 460, 10 (19) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Nõgeseid korjavad. Nõgesesiemned on isegi vähi vasta.

RKM II 465, 7 (23) < Viru-Nigula khk., Kunda l. < Viru-Nigula khk., Letipea k. (1994)
Kasekäsna, on nisuke latsakas. Seda veel praegugi paljud inimesed joovad. Vähja vastu.

KKI 62, 385 (13) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Vähihaigust om palju. Kõivokäsn, tuud ikka juvvas.

KKI 64, 496/7 (25) < Põlva khk., Karilatsi k. (1974)
Maali käis arsti juures. Oli väga haige. Arst ütles, et tule kahe kuu pärast tagasi. Siis oleks ta juba surnud olnud, tal oli vähk. Ta tegi ise rohtu, teiste käest kuulis, jõi seda. Kahe kuu pärast oli juba terve. Arst küsis omale ka selle rohu retsepti, aga Maali ei andnud. „Te olete ise arst ja peate ise rohtusid teadma.“ Vähja vastu aitab ainult üks rohi. Tuleb võtta küüslauku, üks lusikatäis kaseurbasid, türgikaunu, koirohu tilku, üks lusikatäis salpeetrit. Need tulevad kõik lõigata ja panna 56-kraadise viina sisse. Nädal aega tuleb hoida soojas kohas. Ära kurnata. Pool tundi enne sööki juua. Siis jälle kohe teine pudel, see ka ära juua. Siis saab terveks.

KKI 69, 46 (86) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Vähi puhul võib juua kasekäsna teed (onkoloogias kästakse juua.) Seda käsna ei tohi noaga lõigata, peab puuga lööma.

KKI 69, 526 (48) < Lüganuse khk., Lipu k. (s. Lemendik), s. 1892 (1979)
Tuulepesad, kase. Neid on vähe, ega neid palju ei õle. Räägiti, et tuulepesa tie võtab selle vähjahaiguse. Mina ei tea, kui õige sie õli.

Vilbaste, TN 3, 702 (10) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Koirohi (Artemisia Absynthium L). Tema tee on vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 3, 712 (14 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Koirohi (Artemisia absynthium L). Tee on külmatõbe ja vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 11, 80/81 (1 g) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kasekõbjassest tehti teed, see õli vai on vähihaiguse vasta, kellel vähihaigus on, seesmine maovähk.
Need ained tulevad kõik arukase vai, veel paremad üeldasse, leinakase küllest võtta. Ainult vihad tehasse arukase lehtedest.

Vilbaste, TN 11, 94/5 (38) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Vilbaste, TN 11, 95/7 (40) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kuremua vallas oli üks vanainime hüüdnimega Mäe mutt. Poeg õli tal Palamusel puhvetipidaja ja pärast õli Varbeveres meierist.
See Mäe mutt reakis endast niisuguse loo. Temal õli mauvähk. Õli Tartus kliinikus ravil, aga see ravi ei aidanud, arstid nägid ära, et ravi ei aita, ja suadeti mutt haiglast välja.
Aga keegi õli õpanud, et too liiter viina ja pane toorid mädarõika juuri (peeneks lõigatud) hea pihutäis või kamalutäis neid juuri viina sisse ja lase nädalapäevad liguneda, siis võta teelusikatäis kalmupulbrit ja vähe aja pärast üks pitsitäis seda mädarõika viina peale, kolm kõrda päevas. Ütles, et kui võtma hakkasin, siis esimese kõrra aal lõi kole valu siise, aga vähe aa pärast kadus valu ära ja iga võtmise järele jäenud ikka seest pehmemast. Ütles, et üle poole sain sest viinast ära võtta, ühe kõrra hakanud kibadast välja aama, nii kui kükitanud, nii tulnud suur klomakas välja, ütles, et ehmatasin peris ära, et nüüd tuli vist sisemine värk kõik välja. Esite võttis nõrgast, ei jõud üles tõusta, aga õnnest õlnud üks puupulgage seal muas, nii et ulatasin käega ära ja hakkasin selle pulgaga harutama, et mis asi see on, mis välja tuli. Ütles, et õli neske poolverine klomakas sakilise servadega, keskpaigast olnud nagu paksem, servadest õhem ja servades õlnud nagu niidikesed. Pikkamisi tuli jõud tagasi, nii et sain üles tõusta, ja sestsuadik kadunud valu seest ära, et mis ta muud võis õlla, kui vähk tuli välja. Ja mutt õli tugev ja terve, ütles, mul põle enam miski viga ja õpan igaühele seda rohtu, kellel neske häda on, kui mul õli.

Vilbaste, TN 11, 147 (5) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Punane ristik (metsik): õietee vähjatõve vastu.

Vilbaste, TN 11, 202 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
/---/ Kase külles kasvavat kõbjast ehk taela [teksti vahel selgitav joonis, meenutab musta pässikut] tarvitati ja praegu tarvitatakse ravimiks vähjahaiguse vastu. Sellest valmistati teed.

Vilbaste, TN 11, 266 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Kõivutagel. Kõivutakla hõõruti peeneks ja tehti sellest teed. See oli vähja vastu.

Vilbaste, TN 11, 435 (10) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Kasekäsn - kasekäsn on rohust kreepsi vasta, ku sellest teed teha.

RKM II 166, 162/3 (14) < Häädemeeste khk., Viira k. (1963)
(Vähjatõve vastu.)
Kringliroosid (Ringelblume): vähjatõbi, pahad kärnad, vanaks läinud paised, pigistused. Võta varsi ühes, vajuta katki, keeda nii palju searasvaga, et üle taimede on, väikese tule peal, ja pane nii palju kollast vaha juure, et paras salv saab, sellega määri kõike, kus teised rohud ei aita.

Vilbaste, TN 9, 49 (16) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kasekõbjase (must pässik) teed tarvitati vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 9, 549 (11) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Saialill vähja vastu: peale välisele, seestpoolt teena.
Terve taim peenendada, värskelt on parem. Üks taim korraga.

Vilbaste, TN 9, 348 (1b) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kasekäsna tee aitab vererõhuhaiguse ja vähja tõkestamiseks.

Vilbaste, TN 9, 543 (23) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sidrun: vähja vastu, ka südamehaiguse juures. Veega, meega, suhkruga. Parandab määrides vistrikulist nahka, pressitud mahl tuleb peale pesemise õrnalt marlega, vatiga määrida.
Ka munakollasega segatult ravida pead ja nahka.

Vilbaste, TN 9, 544 (28) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
[kollane sammal ?] Soovitakse Rootsis vähja vastu väliselt ja teena, toorelt ja kuivalt.
Kukehari ajab oksele, ettevaatust, soovitav arstilt küsida nõu.

Vilbaste, TN 9, 544 (32) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
[kobru juured ?] Takjajuured vähja vastu, väliselt salv, seespoolt teena juurtest.

Vilbaste, TN 7, 667 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Heinputke tee kange koirohu ehk tammekoore teega segatult kergendab kõhu vähjatõbe.

Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Vilbaste, TN 7, 999 (15) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Maohaavade ja maovähi vastu aitab kasekõbjas või kasevähk, kui seda jahvatada pehmeks ja keeta nagu kohvi.

Vilbaste, TN 10, 43 (11) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Punase ristiku õie tee (Vähjavastane ravim. Samaks otstarbeks kasutati ka kasekäsna teed.), ristikhein, härjapea (Lapsena kuulsin punase ristiku nimena ka peeterkukk ja valge ristiku nimena peeterkana. Neid nimesid tarvitasid ühe Saaremaalt Hiiumaale üle kolinud perekonna lapsed mängu ajal. Kui suures ulatuses need nimed olid tuntud, seda ei tea).

Vilbaste, TN 10, 272 (41) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Mädarõigas on vähjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 272 (42) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Punane härjapea. Punase härjapea tee (mis kraavikaldal kasvab) on vähjatõve vastu. Tõrmast üks poiss sai terveks.

RKM I 3, 251 (1) < Kose khk., Kõue v. (1960)
Vähitõve arstimisest rahvapärimuses.
Rahvapärimuses on vähitõve vastu kasekõpja (mitte tael) keedis, see on pruun mõru maitsega vedelik, mida tuleb päevas juua vähemalt kolm korda. Ellen Aloe Ravilast räägib selle kohta järgmist:
Kõpja kogumine peab olema noores kuus, teda ei tohi terariistaga puu küljest lahti lõigata, peab tarvitama puunuia või -vasarat. Kui siis järjekindlalt seda keedist juua, paraneb vähihaigus, kui see ei ole surmaks loodud, kindlasti ära.
Märkus: kõbjas kasvab puu külge kaitseks puule tekkiva puuvähi vastu.

RKM I 9, 379 (5b) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee segatuna koirohu või tammekoortega kergendab kõhu vähjatõbe.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 19, 33 (49) < Jõhvi khk., Roodu k. (1984)
Maovähi ravimiseks joodi kasekäsna [musta pässiku] teed. Kusjuures seene kasest eemaldamisel ei tohi kasutada metalleset.

RKM I 19, 86 (122) < Vaivara khk. (1984)
Kreepsu ravim.
Kopsurohi [verehurma rohi] on kreepsu vastu.

RKM I 31, 243/6 (1e) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Naabrinaisel oli vähk - seda käidi ka saunas tohterdamas, viheldi ja määriti millegagi, aga ei tea täpsemalt midagi, ka mitte ravi tulemusi.

Vilbaste, TN 5, 197 (18) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Koirohi. Kollatõbe, kõhuusside, vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (3) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Valged vesiroosid - õied kuivatatult teena vähjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1180 (65) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kasekäsn (paise), kasepess, keedis. Vähjahaiguse vastu.

EFA II 36, 197 (23) < Paistu khk., Ramsi al. < Vändra khk., Valma k. (2000)
Emal oli vähk. Tema käskis otsida seda kasekäsna. Oma metsast otsisin, poole kase peal oli, tõin redeli ja ronisin, olin poisike. Seda keetsin ja viisin emale. Temal oli maksavähk, hirmsa valudega.

EFA I 7, 16 (36) < Püha khk., Reeküla k., Jaani t. (1995)
Metsas on üks käsna liik, seda kutsutakse tohkas - kase küljes. Kui vihma sajab, siis jookseb pruun vedelik. See on vähja vastu. Teda kuivatatakse ja tehakse teed. Mõru tee, mõrult peab jooma.

EFA I 15, 128 (17) < Lihula khk., Alaküla k., Sooveti t. < Lihula khk., Valuste k. (1996)
Kasekäsnaga ravitakse vähki. Käsnast tuleb teed keeta.

EFA I 16, 71 (15) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Saialilled öeldakse, et on vähja vastu.

EFA I 17, 99 (13) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Morozkino k. (Jurjeva), s. 1927 (1996)
Muhhamoori mõne joova, viis-kuus kaplit niimoodu. Üits meesterahvas oli ollu vähjaga. Kuulse, et muhhamoor avitab ja lännu mõtsa ja söönu niisama üte är ja teine päev jälle üte. Ja oli nakanu süvva tahtma ja saanu terves.

EFA I 17, 176 < Omski obl., Lilliküa k. (1996)
Rahvameditsiinist: vähi puhul juuakse kärbseseene piiritusetinktuuri.

EFA I 17, 177 < Omski obl., Lilliküa k. (1996)
Ühel polnitsas oli vähk. Naine keetis, küpsetas kärbseseene ära, mees sõi selle ära ja küsis veel. Mees olevat terveks saanud.

EFA I 17, 189a < Omski obl., Estonka k. (1996)
Rahvameditsiin: kärbseseen on halva haiguse (vähi) vastu. Tuleb panna kärbseseen piirituse sisse ja juua üks supilusikatäis kolm korda päevas.

EFA I 17, 202b < Omski obl., Mihhailovka k. (1996)
Kärbseseen kuivatatakse varjulises kohas ära, siis pannakse piirituse sisse, hoitakse paar nädalat ja määritakse peale. Kui on vähk, siis võetakse seda sisse kolm korda päevas teelusikatäis. Uibu Selma võttis, ütles, et paranes.

EFA I 17, 205 < Omski obl., Mihhailovka k. (1996)
Rahvameditsiinist: üks mees, kes teadis, et tal on vähk, oli kuulnud, et kärbseseen avitab. Läks metsa. Kohe sõi seene metsas. Läks edasi ja sõi teise veel. Kolmanda pani taskusse. Siis heitis magama. Kui ärkas, oli juba õhtu. Mees läks koju ja tundis, et tal on tugev söögiisu. Ta sõi palju ja naine arvas, et mees nüüd sureb - enne surma pidi olema suur isu. Aga ta jäi ellu ja sai terveks.
Aksinjal oli endal kunagi rind katki ja valutas. Ise arvas, et on vähk. Ta pani endale terve kärbseseene peale, teisel päeval veel teise. Saigi vähist terveks. Aksinja korjab pangede viisi kärbseseeni koju.
Sada grammi purustatud ja kuivatatud kärbseseeni pannakse poole liitri kõva samagonni peale. Kui teha toorestest kärbseseentest, siis pannakse pool pudelit seeni täis. Toored seened on paremadki, neil on kõik jõud sees. Piirituse sisse oleks muidugi parem teha, aga seda pole saada. Viin ei kõlba, viina peale tehtud lahus läheb hapuks. Ka lahja kärbseseenega lahus läheb hapuks.
Lahust võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis, seda juhul, kui ollakse õige haige.
Hallid täppidega seened on eriti tugevatoimelised, punased nii tugevad ei ole. Noored kärbseseened on eriti head
Kärbseseent määritakse peale valu puhul, radikuliidi puhul.

EFA I 18, 61 (23) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Kärbseseen, jalgadele ja kätele, kui valutab, paned piirituse peale. Kuivatame mitte päeva keen, vaid tumedas. Nii kaks nädalat või kolm nädalat hoiame. Kellel see sisikond haige on, vähk või, aitab ka. Salme paranes ära, ei tea, kas sellest. Lusikaga võttis kolm korda päevas. Veike lusikas.

EFA I 18, 63 (3) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Znamenski raj., Larionovka k. (Semjonov), s. 1904 (1996)
Tšaaga, a see on vähja vasta. Kasetšaaga. Tšaid peris teha, paned keeva vett peale, vähe haudub.

EFA I 18, 63/4 (4) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Znamenski raj., Larionovka k. (Semjonov), s. 1904 (1996)
Kärblaseseent korja, see on hea. Samagonkat või viina kõva peale ja. Vahel siest valutab, oli mul maks haige, siis ka joon. Vaja kuivatada, et päeva käes ei ole. Kõige parem veel korraga topi pudeli sisse, a sukrust ajavad samagonni, kõva samagonni. Valge viin ei ole hea. A teda esiti palju ei ole vaja valada, kaks-kolm korda selle kõige peale valasin. Ja lõunaks tühja kõhu peale võtad. Kui alustab õkva see vähk. Kärblaseseent 100 grammi, tops kuivatusi poole liitri peale. Olgu niikaua kui tahad, a kõvemb peab olema. Heaste kinni olgu. A kõige paremb, metsast kohe tuorest pane peale.

EFA I 18, 64 (5) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Znamenski raj., Larionovka k. (Semjonov), s. 1904 (1996)
Sõitsime rongiga. Üks naisterahvas rääkis. Nende külas oli üks mees haige рак желудка, ei söönud, oksendas. A siis kuulis, et мухомор, see on igal pool, kasvab, et temaga лечуй. Naine läks fermasse lüpsma, mees jäi kodu voodisse. Päev läks juba õhtu poole, augustikuus. Mees läks metsa, et otsib. Чут-чут только ходил, leidis nisukese pisukese. Кушаю, так и так мне умереть. Pisikese sei ära. Siis läks veel edasi ja teise sei ära. Ja kolmanda pistis tasku. Vettis pintsatšoki seljast, viskas magama, pani mütsi pea alla. Не жить, не умереть. Ärkas, päev madal, õhtu käes. Läks kodu. Naine tuli lüpsmast: „Прогульялься?“ Ütles oma naisele, et anna piima. Naine tuli. Налила ему миску, suppi. Sei suppi, jõi terve klaasitäis piima. Naine mõtles: Говорят что перед смерти кушат хочеться. Сегодня будет умерет. Et enne surma tahetakse alati süüa. Mees ütleb „Anna mulle teine klaas piima!“ - „Ты что сегодня!“ Tema kui sei kärblaseseent, ta отравилось kõrraga selle vähi ära. Ja läks sängi magama. A naisel süa valutab, et sureb ära. A naise vend elas kõrval. Jooksis sinna: „Приходи, я боюсь одно, умерёт.“ Lähvad kodu, mees pikutab, ei maga, ütleb: „Tulid karauulit меня, что буду умереть.“ - „Я пришёл тебя посмотреть, ладно, отдыхай.“ Läks kodu. Naine kardab. Mees lohutab: „Нет, ничего не будет.“ Nii magas üö ja hommiku oli nigu mees kunagi. Hakkas paranema ja saigi terveks. Korraga kihvtitas selle ära.

EFA I 21, 110 (30) < Kanepi khk., Krootuse k. < Tallinn (Klink), s. 1917 (1997)
Kasekäsn om vähja vasta.

Vilbaste, TN 9, 467 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Varessaare. (1965)
Minu naabrid on pärit Viru-Maidla ja Mäetaguse vahelisest metsatalust (Varessaarest). Nende perenaine põeb vähki. Lasti mind metsast tuua musta pässikut. Seda seent ei tohtivat kase küljest eraldada tera -(metall)riistaga. Joodi tõve vastu musta pässiku teed.
Enne lume tulekut ajas nende peremees saare puutõrva. Kuuldavasti kasutati tõrvavett sissevõtmiseks. Pidada aitama ainult siis, kui utmiseks kasutada saare puitu.

Vilbaste, TN 9, 196 < Räpina khk. (1965)
Tagõl (kasvab vanematel kaskedel tüvede küljes pruunikas, kõva ja krobelise pinnaga kaunis suur käsn, mida tarvitatakse arstirohuna vähjatõbe vastu.

ERA II 254, 546 (3) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heiste k., Valgu t. (1939)
Vähjaaiguse vastu juua puukäsna vett.

Vilbaste, TN 10, 534/5b < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Pihelgas, pihelgad = pihlakas.
Nõelusside mättast välja ajamiseks pistetakse mättasse kooritud pihlakapulgad. Uss tuleb välja õige pea.
Pihlakakoore tee on vähja ravivahend, kuna õietee - külmetuse vastu, marjad verevaesuse vastu.

RKM II 111, 53/5 (151) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

RKM II 254, 433 (14) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Ühel naisel oli pärasoole vähk. Enne surma sai vannitatud teda ja vannivee hulka pandi mõnda sorti lillesid. Keedeti pajas. Lilled said vanni pandud ja ta istus nende peal. Ja peale seda 3 päeva ta ei tunnudki valu, ei tunnudki et ta haige on. Peale seda elas ta veel kaks nädalat, aga valu ei olnud peale seda enam.

RKM II 264, 337 < Laiuse khk., Sadala al. (s. Sander), s. 1890 (1969)
Kui valged verelibled söövad punased ära, siis selle vastu on mädarõigas. Minu mehe õetütar sai terveks. Ta sõi seda ilma normita.

RKM II 331, 142 < Simuna khk., Tammiku (Suur-tammiku) k., Kopliotsa t. < Järvamaa (1978)
Vähki raviti viina sisse pandud kasepaha leotisega.