Rahvapärased taimenimetused

Tubak

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik nurmenukk Primula veris

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 29591 (191) < Viljandi khk. (1896)
Mau või ussi nõelatud kohale pantud peale rohuks: tubak, mida paiuvitse ja laulatuspõllega mähitud.

ERA II 252, 298 (45) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Süüjäle pandas miiga tubak pääle, või muud midäge, mis sallis, tulõ vällä. Ommava ka sõna'.

Vilbaste, TN 7, 188 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Tubak: seesama [külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna].

H II 55, 510 (58) < Tarvastu khk. (1896)
Nõiatäie või ära koolete, kui tubakut vee sees leoteda ja selle veega kolm kõrda päevas pesed.

H III 10, 351 (34) < Otepää khk. (1888)
Kui siug on pannu, sis olevat kõge paremb piibuelli pääle tilgutada; päräst pidivat pääle panema pruudirõivit ja tuvakkud, mis kah avitavad.

RKM II 381, 312/3 (72.22) ja 331 (91) ja 334/6 (96) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Ravimtaimed. Tubak. Vaata uss, ussihammustus, täi.
Ussihammustus.
Kui uss ära salus, anti seni viina sisse, kui purju jäi. Tulihoomesse, elumajasse ei tohi sisse viia, kui uss on salunud, mudu ei parane kunagi ära.
Ussisõnad on, aga seda es õpeta kennigi teisele. Mina olen näinud ussisõnade lugemist: puhkus haavale pääle ja pobises midagi.
Kui uss hammustas, siss hõõruti tubaku veega, et pastetus maha jääb. Vat teine mürgine teist ei taha.
Kui uss hammustas, siss panti konn sinna pääle. Kaks mineva lõhki, a kolmas änam ei mineva. Mõtle, kui pallu mürki uss laseb hambast.
Uss pidi ise ka mürgi ära lakma, kui teda haava ligi hoida. Kui ära lakub, lähab lõhki nagu konn.

Vilbaste, TN 7, 1180 (67) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Reinvarre keedis ehk tubakuseemned solkmeusside vastu