Rahvapärased taimenimetused

Üheksaväerohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 111, 92 (289) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Üheksaväerohi ehk vägihein - maapealne taime osa tehti peeneks ja pandi viina sisse. See oli 9 haiguse vastu, ei tea, milliste vastu just, aga kui kuskil haige oli, määriti seda segu peale.

RKM II 111, 53/5 (151) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

RKM II 419, 414/5 (10) < Jüri khk., Mõisa k., Sepamäe t. (s. Emilie Saalverk), s. 1903 (kirja pandud ca 1975/82, saadet. 1989)
Maalaste tervisest.
Vihmase suvega, kus lapsed paljajalu või pasteldes käisid, haudusid varbavahed ära (olid punased ja kipitasid). Rohuks korjati üheksavägiserohu küljest lehti, purustati toorelt, hõeruti mahlaseks ta oma mahlaga, pandi lapõ sees siis varvaste vahele, seoti hoolega kinni. Olid kõik varbavahed haiged, pandi ööseks sukk ka jalga, et lapid niisked seisaksid. Ja see rohi aitas: paari öö jooksul varbad paranesid. Üheksavägiserohuks nimetati pikka üheharulist rohtu, kel olid kollased õied ümberringi, oli paari küünra pikkune taim, kasvas heinamaadel. Õisi ei pruukinud oodata: just lehed olid rohuks. Sügise, kui lehed kuivasid, olla ka taime puidust mahla keedetud ja sellega määritud - ise ma ei ole sellist juhtu tarvitanud.

RKM II 111, 74 (206) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Üheksaväerohi ehk vägihein. Selle õisi kuivatati, kuid ei tea, mille vastu. Sel taimel on 9 väge, 9 haiguse vastu.