Rahvapärased taimenimetused
Punane ristikhein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERM 17, 2/3 (4, 5) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Saksa ninni teed pruugitakse naisterahva verejooksu vastu. Korjatakse õitsemise ajal kõige vartega. Keedetakse samuti kui ristikheinatutte ja pruugitakse 3 korda päevas 1 tassitäis. Punase ristikheina tutte tarvitatakse samaks otstarbeks ja samal moel kui saksa ninni.
RKM II 180, 263 (3b) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Korjata punase ristikheina tutte ja kuivatada. Kuivatatud õisikud panna klaasnõusse. Võib ka terve emailitud nõu olla. Alumiiniumist nõud ei kõlba, sest ristikheina õisikud ei kannata metalliga kokku puutumist. Õisikutele valada keeva vett peale ja panna pliidile tõmbama, mitte keeta. Seda vett juua nii palju, kui süda vastu võtab vähihaiguse korral.
Vilbaste, TN 11, 147 (5) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Punane ristik (metsik): õietee vähjatõve vastu.
Vilbaste, TN 10, 43 (11) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Punase ristiku õie tee (Vähjavastane ravim. Samaks otstarbeks kasutati ka kasekäsna teed.), ristikhein, härjapea (Lapsena kuulsin punase ristiku nimena ka peeterkukk ja valge ristiku nimena peeterkana. Neid nimesid tarvitasid ühe Saaremaalt Hiiumaale üle kolinud perekonna lapsed mängu ajal. Kui suures ulatuses need nimed olid tuntud, seda ei tea).