Haiguste märksõnad

Kõhuussid

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, milles on ravitud usse, kõhuusse või ka lihtsalt soolteparasiite. Tihti on ka täpsustatud millise kõhuussiliigiga on tegu näiteks naaskelsaba, naaskeluss, sooltenugilised, linaluud, linaluu-ussid, pärasooleussid.. Kõige levinumaks kõhuussiliigi nimeks olid solkmed, solgendi (nimetusena levinud Lõuna-Eestis), solge (Ida- ja Kagu-Eestis), solknad (Rõuge), soolikad, sooligud (üldine nimetus Põhja-Eestis ja ka Lääne-Eesti saarte). Siia ei kuulu tekstid, kus on selged viited pael-, lintussile, pantvormile või viigile.

Solge (Ascaris lumbricoides) on punakas-kollakas-hall ümaruss. Esineb inimesel peamiselt peensooles. Solgetõbistel inimestel esinevad selgesti täheldatavad haigusnähud tavaliselt ainult solkmete rohkearvulisel esinemisel. Solgetõve korral võivad esineda eelkõige vahelduv isutus, kõhuvalud, uimasus, kõhulahtisus ja naha sügelemine. Esineb tihedamini lastel ja levib hügieeninõuete eiramisel. Solgetõbi on haigusnähtude poolest mitmeti sarnane laiusstõve ja paelusstõvega (Sumberg 1939: 1405-07).
Solke (Ascaris lumbricoides). Teiseks väga sagedaks elukaks, iseäranis laste juures, tuleb solket ehk solknat (Tallinna keeles üleüldse ussiks ehk ka sooleks nimetatud) pidada. Tema kuju ja suurus lähevad lai-ussist lahku. Ta on vihmaussi laadi ja elab peenikeses sooles, kumbki sugu isepäinis; isane loom on natukene vähem kui emane. Solke sigineb munadest, mis roojaga ühes välja lähevad ja maa peale ehk mulla sisse seisma jäävad. Seal võivad nad määramata kaua rikkumata ja hukka minemata seista, kuni nad kogemata suhu ja siit kõhtu peasevad. Kõhus kasvavad nad lühikese ajaga jälle solkmeteks välja. (Hellat 1913: 469).
Maatussid ehk maadid (Oxyuris vermicularis) on väiksed valged, umbes veerand tolli pikkused elukad, pealtäha nagu linaluud. Nemad elavad tuhandete kaupa pärasoolikas ja selle välimise otsa ümber. Kuidas na inimesse saavad, pole päris kindel. On nad aga kord temasse asunud, siis ei kao nad iseenesest. Nad sünnitavad suurt sügelemist pärasoole avanduses. Sügamise puhul jäävad munad sõrmede külge ning peasevad sel teel uueste suust sisikonda. Nende munad on mikroskobilik-väiksed ja kannavad piklik-ümmargust kuju. (Hellat 1913: 470).

Rahvameditsiinis on kõhuusside all tavaliselt mõeldud solkmeid, kuid võib esineda ka erandeid.
Kõtu uisa, kaits otsa terävet ja liiguts, aave rinde ala kerra kokku. Võtten uisa rohi ja uisa akanu vällä tuleme. Oli surenu uiske kätte, siis uisa kainla alt vällä tulnu. ... Naba kõrvast valuts, ku uisa kõtun, süä vaevas, ei taha süvva, suusteitmine tükis pääle. Eidäve suust ka vällä, ku na kimpu löönü om. Perän surma om ninast vällä tullu. Kõtt olli ku üts kivi. Kuivalt olli täis. Sada viis uiska tulli vällä ja kik olli pikä kui rooma. AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Viimase kirjelduse järgi võib oletada, et tegemist on kas lai- või paelussiga.
Solkmeid peeti ebameeldivaks nähtuseks ja neist püüti iga hinna eest lahti saada. Peeti põhiliselt lastehaiguseks. Haigust hügieeniga ei seostatud, arvati, et see pärineb valest toitumisest.
Lapse kõhuussid tulid sellest, et söödi vanasti liiga palju piima ja haput leiba anti lastele. Mõisnikud ei andnud nii. Lastele peab piima ära keetma, mitte anda toorest piima. ERA II 287, 343 (20) < Ambla - J. Lunts (1940)
Haiguse peamiseks tunnuseks peeti nina hõõrumist, hammaste krigistamist öösel ja rahutust.
Kõhuussid tulevad rasvase söömisest. Toit änam ära ei seedu, siis akkavad need ussid, nina kipitab, inimene ikki nina õerub, siis on ussid sees. - - RKM II 101, 421/2 (49)< Häädemeeste khk., Kägiste k. - M. Mäesalu (1960)
Ka kõhuusside puhul on tegemist ebausu ja religioonidogmadega.
Kõhu usside kohta arvatakse, et pahad inimesed võivad saata kõhuusse ja neid ka vajaduse korral ära võtta. ERA II 167, 282 (23) < Kose - G. Sommer (1937)
- - ussid kõik vanapagana loomad. ERA II 167, 282 (24)< Kose- G. Sommer (1937)

Vaata ka: kõhuhaigused, kõhuvalu, paeluss.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 66, 673 (222) < Tarvastu khk., Vooru v. (1901)
Kõhuusside ärakaotamiseks kaabi kitsiuibu koore alt kollast mähka ja keeda rõesa piima sees ning joo hommikul ilma ivata. See aitab.

ERA II 193, 497 (30.6) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Soolteussid.]
Küüslaugu (Allium sativum L.) keedis.

ERA II 193, 497 (30.7) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Soolteussid]
Kõrvitsaseemneid toorelt süüa. (Kõrvits - Cucurbita pepo L.)

ERA II 193, 497 (30.8) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
Kadaka (Juniperus communis L.) noorte võsude või marjade keedis [soolteusside vastu].

ERA II 193, 498 (30.9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
Hapuoblika seemned umbes 1 tl. korraga [soolteusside vastu]. (Hapuoblikas - Rumex acetosa)

ERA II 167, 282 (22) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.

ERA II 189, 161 (142) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Paakspuu musta koore alt võeti koort ja tehti teed, see aeas kõhuussid välja.

RKM II 101, 461 (154b) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Reinvarred [Chrysanthemum vulgare Bernh.] keedeti ummuses kangest ära ja seda vett antaks inimesel ku loomal, viimati panti loomal need õied ka kartulekoorte või lobiga. Tema on kõhuusside vasta ka.

RKM II 169, 398/9 (507b) < Sangaste khk. (1963)
Piima sees keedetu [sibul] (varahommikul tühja kõhuga ja õhtu, kumbgi kord 1-2 toopi) ajab kõhuussid välja,

RKM II 234, 360 (4) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kõhuusside vastu anti lastele ussiköömneid.

RKM II 272, 401/2 (2319) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põesassõnajalad. V. K. Кустовой папоротник.
Põesassõnajala juurte keedis on kõhuusside vastu hea, ainult tuleb keeta hästi lahja, muidu teeb ka inimesele paha. Siin kasvab ka mitut seltsi sõnajalgu puude otsas, puu põhjapoolse külje küljes sambla sees. /---/

RKM II 384, 183 (53) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Soolte parasiidid.
Riiviti toorest sibulat, lasti 24 tundi seista, vädida, siis pritsiti pärasoole, mis hävitas sooltenugilised, linaluud. Söödi ka sipraseemneid.

RKM II 384, 409 (45) < Keila khk. (1985)
Kõhuussid aeti välja reinvarre ehk soolikarohu kange teega.

RKM II 396, 555 (67) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Maasikate söömine puhastab verd, korraldab seedimist ja on hea vahend kõhuusside vastu.

RKM II 443, 21/4 (39p) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Kõrvitsaseemned süüa hulgi on kõhuusse vastu ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 640 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Koirohtu ja maarjasõnajalga tarvitati kõhuusside väljaajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 642 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Reimsirmi nuppude teed tarvitati, kui kõhus ussid olid.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ie) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (15) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 175 (10) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 494 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 498a < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 578c < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuusside vastu tarvitasid inimesed palderjaani teed, koirohtu, vesikressi, paakspuud, reinvart, isujuurt.

Vilbaste, TN 7, 621 (18) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Solknarohi - soolikarohi (Tanacetum vulgare L.). Tema seemneid tarvitatakse kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 10, 251 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Reinvars. Õite teed joodi kõhuusside soolikate vastu ja seemneid anti ka kõhuusside vastu. Seemned on vihavad. Pandi võileiva peale.

Vilbaste, TN 10, 272 (37) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Reinvars. Reinvarre õied kuivatati ära, tehti pulbriks ja anti rõõsa piimaga lapsele kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (20) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Reinvarred - punatõve vastu loomale, kõhuusside vastu inimesele.

RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 81/2 (4) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 5, 197 (18) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Koirohi. Kollatõbe, kõhuusside, vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1023 (32) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Sibul - kõhuusside puhul.

Vilbaste, TN 7, 1190 (47) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Soolikarohi ehk reinvars krampide ja kõhuusside vastu.

ERA II 125, 142 (37) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kõhuussid tulid välja, kui lapsed sõid köömneid.

ERA II 193, 496 (30.2) < Põltsamaa khk., Tapiku as. (1938)
[soolteussid] Ravimiks tubaka ja mee segu (sisse võtta).

ERA II 193, 127 (187) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Kõhuusside vasta on koirohoviin ja ussirohi.

ERA II 138, 615 (64) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Solkmerohi (kõhuussidele).

ERA II 170, 685 (3) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Koirohi. Arstirohuna tarvitatakse taime õitsvaid latvu, mis pärast korjamist tulevad kuivatada. Koirohu tee on kõige parem vahend kõhulahtisuse, isupuuduse ja kõhu-usside vastu. /---/ Teed ei tohi aga juua palju, sest siis ta mõjub uimastavalt.

EFA II 2, 172 (3) < Omski obl., Ivanovka k. (1995)
Kui lastel on väiksed valged ussid, siss pead kõrvitsaseemneid andma.

EFA I 19, 78 (67) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Ja jälle niuksed nööbid kasvavad kollased, no erikult kasvavad nagu nööbid. See on ka kõhurohi. Kui on ussid sies, siis annad neid, kohe kuivalt võid anda, ajab välla.

EFA I 26, 20 (35) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1889-1951) (1997)
Kõhuussidele aitab ka reinvarre pulber ja tee.
Põllupeenrail võsastike ääres kasvab kuni 120 cm kõrgune kangelõhnaline taim, õied kuldpruunid ja kobaras; kasvatatakse aias. Korjata õisi, lehti ja seemneid. Sellest valmistatud pulber aitab lastel välja ajada kõhuussid (tarvitada nappides kogustes, s.o 1/2-2 g päevas), täiskasvanud rohkem. Kasutatakse ka teena, sageli koos koirohuga. Suurtes kogustes selle joomine pole kasulik, sest takistab neerude tegevust.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 101, 187/8 (37) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Soolikarohi (Tanacetum vulgare) - metsik taim on toodud koduaeda, ka ilutaimeks. Ravib soolhaigusi, mis seotud sooleussidega (solkmed, naaskelsabad, paeluss), kasutades selleks purustatud seemneid või teed. Kasutatud ka valusa kuupuhastuse ja põiekivide raviks. Kuna ravi pärsib neerutegevust, tuleb olla ettevaatlik annuse võtmisel. (Kuuldud emalt 1930. a.-il Raplas ja teavet on täiendatud lugemisega.)

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Vilbaste, TN 7, 1099 (16) < Vastseliina khk. (1939)
Kitsetoom(ed) = Võhopaats [Rahvapärane nimi]. Paatspuu (Rhamnus frangula) [Kirjakeelne nimi]. Kitsed söövad lehti ja marju. Alumine koor rõõsa piimaga keeta - kõhuusside vastu.

RKM II 101, 421/2 (49) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõhuussid tulevad rasvase söömisest, toit änam ära ei seedi, siis akkavad need ussid, nina kipitab; inimene ikki nina õerub, siis on ussid sees. Ussikoogid ollid vanasti väiksed pruunid ja ussierned ollid, kangesti mõru maitsega. Enne olli ussirohe, köömlete moodi, arjuskid tõid ikki, aga ussikookisi ja -erni osteti poest. Need ussid ollid nii piitsanööri jämeduses ümargused.

Vilbaste, TN 5, 19 (17) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Nõidumist taimedega.
Kui lastel on kõhuussid, siis võtta üheksa pajuniinest rõngast ja last igast rõngast kolm korda läbi tõmmata.

H I 6, 11 (27) < Tartu (1894)
Saarekoored (Fraxinus excelsior). Tee viisi usside ja palaviku vastu, kõhust lahtitegemise tarvis.

H I 7, 90 (6) < Tallinn (1894)
Kui lastel ussid on, siis olla hea lastele porgandid süüa anda, siis kaduda ussid ära.

H II 55, 501 (12) < Tarvastu khk. (1896).
Kui uisk mõnele inimesele ehk loomale kõttu on roomanud magaden ehk muidu kudagi, sis pea see inimene kummuli rõõsa ja sooja piima kausi pääle pandama, aga jalad kõrgemale kui pää. Sis tuleb uisk esi välla. Ka maasikmarjade pääl tulevat ta välja.

H IV 3, 774 (17) < Tartu l. (1888)
Sõnajalajuured (Radix filicis maris). Maarjasõnajala juured. Selle juure pulbert pruugitakse laiaussi vastu.

E 14280 (20) < Tarvastu khk., Vooru k. (1894)
Kõhuusside ärakaotamiseks kaabi kitsiuibu koore alt seda kollast koort ja keeda rõõsa piimaga ning joo hommikul ilma ivata, enne söömist. Küll siis kõik ussid ära kärvese.

E 14283 (39) < Tarvastu khk., Vooru k. (1894)
Küpsetadud porkand on hää rohi kõhuussidele (niisuguse pöörituse vastu, kus mõrutad vett suhu tule.)

E 56671 (92) < Tallinn l. (1926)
Kui laiuss on, korjatagu üksikud sõnajalajuured, kuivatatagu ära, võetagu seda pulbrid sisse hommiku vara enne söömist. Kalmujuured on sama head laiaussi vastu.

E 56671 (2) < Tallinn l. (1926)
Laiaussi vastu on: söödagu sibulad ja heeringad ilma leivata, siis joodagu õige käredat hapud piima peale. Siis tuleb laiuss välja.

ERA II 135, 405 (32) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Reinvarretee on laste usside-haiguse vastu.

ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

ERA II 201, 105 (66) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kõhuusside vastu reinvarreseemed.

ERA II 202, 20 (28a) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kõhuusside vastu.
Võta 2 peotäit nõgesi, tee hästi peenikeseks, keeda 1/2 pudeli äädikaga ära ja anna sisse 2 pitsiklaasi. See aitab kohe, ussid kõhust välja ajada nii võid.

ERA II 202, 20 (28b) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
[Kõhuusside vastu.]
Head on kõrvitsaseemned ka.

RKM II 14, 51 (125) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Ussiroht oli, see kasvas ka, igal talul oli oma ussirohu põõsas. Võeti ussirohtu rõõsa piimaga.

RKM II 14, 69 (162)b < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
[reinvars] Mina võtan kuivalt nupusid, kuion ussid, siis kuivatatakse pulbriks.

RKM II 111, 123 (419) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Ussid sees - anti sipraseemneid. Need kuivatati, hõõruti peeneks ja anti piimaga sisse.

RKM II 111, 61/2 (163) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui laps noppis nina ja ta huuled olid punased, olid tal ussid sees. Selle vastu anti köömneid ja sipelgaseemneid süüa.

RKM II 111, 40 (100) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Lastel ussid sees - anti sipraseemneid (neid saadi apteegist) võileivaga sisse.

RKM II 111, 27 (55) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Ussid sees - söödi sipraseemneid, mida saadi apteegist.

RKM II 111, 18 (22) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Lastel ussid sees - anti sisse sipraseemneid suhkruga. Neid seemneid saadi apteegist.

RKM II 111, 83 (247) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kui lastel olid ussid sees, raputati sipra seemneid võileivale ja lasti laps see ära süüa.

H II 66, 654 (61) < Tarvastu khk., Vooru k. (1901)
Kui uisk mõnele inimesele või loomale magades sisseion läinud, siis peab temal jala ülespoole pantame kui pea ja rõõsa piima nõu suu ala. Selle peale peab uisk välja tulema, ka maasikmarjade peale tulevad tema inimese seest välja.

RKM II 111, 163 (529) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Usside vastu oli soolikarohust keedetud tee.

RKM II 111, 163 (530) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Usside vastu on sipraseemned, mida söödi sisse võileivaga.

RKM II 160, 16 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kõhuussid. Reinvarreõied kuivatati ära, tehti pulbriks ja anti rõõsa piimaga lapsele.

RKM II 186, 43/4 (10a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Oksendamine.
Oksendamine tekib maohaigusest ja kui ussid on kõhus. Ravi piparmündi tee.

RKM II 186, 43/4 (10b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Usside vasta kadakamarjad ja kõrvitsaseemned, söödi kuivalt ja rüübati vett peale.

RKM II 186, 46/7 (13a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Soolenugilised.
Soolenugilised asuvad perasooles. Perasoole otsavaus tuleb küüslauguga ära määreda ja hästi puhas hoida ja alati pesu vahetada.

RKM II 203, 20 (13a) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Kõhuussid. Reinvarre seemneid söödi suhkruga, kui nupud küpsed olid, kõhuusside vastu.

RKM II 203, 20 (13b) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Pärasooleusside vastu pritsiti sibulavett.

RKM II 231, 475 (4a) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Laste usse raviti peamiselt ussiköömnetega ja kadakamarjadega.

RKM II 254, 442 (12) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Reinvarred - ussirohi. Neid seemneid anti suhkruga, kui ussid kõhus olid. Seemned on hästi kibedad. Need kuivatatakse ära. Paljalt suhkruga tassi pealt sõime.

RKM II 254, 467 (28) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Ennemalt toodi apteegist ussirohtu. Reinvarre tee ka usside vastu, kui lastel need kõhus.

RKM II 269, 271 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Usside vastu küüslauk viina sisse panna. Kaks päeva ei tohi süüa. Paelussi ajab ka välja.

RKM II 301, 271 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Ussid.
Ussiköömne. Pälimetii ummuses keedetu.

RKM II 328, 355 < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Mustikate söömine ajas lastel pikad valged ussid kõhust välja.

RKM II 338, 348 (7) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui lastel kõht valutas, arvati, et on soolteussid ja siis anti lastele süüa toorest porgandit ja juua koirohu teed. Palderjanitee aitas ka selle vastu, need, mis kasvasid heinamaadel.

RKM II 355, 443 (95) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Küüslauku söödi siis, kui kõhus olid linaluu-ussid. Lapsed eriti küüslauku ei tahtnud, aga pidid sööma. Paar keskmise suurusega küünekest tuli korraga ära süüa ja mitu korda päeva jooksul. Nii söödi küüslauku mitu päeva järjest. Selline ravi ajas ussid lõpuks välja.

RKM II 355, 443/4 (96) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
[ussid] Et lapsed küüslauku ei tahtnud, siis keedeti neile reinvarre teed. Reinvarsi tundi ka solkmerohu nime all. Oli ka see tee vihavõitu ja kange, kuid lapsed jõid seda siiski meelsamini kui küüslauguga jännata.

RKM II 368, 198 (42d) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Soolikarohi oli usside vastu.

RKM II 380, 38 (84) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Reinvarre ehk soolikarohu teed kasutati soolenugiliste väljaajamiseks.

RKM II 380, 40 (95) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Kõrvitsaseemneid kasutati soolenugiliste tõrjeks.

RKM II 381, 93/4 (19)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalu puhul hõõruti reinvarre õienupud pihus puruks, pandi suhu, joodi vett peale, ka tarvitati teda soolika- või ussirohuna. See oli kombeks, et iga talu aianurgas kasvas reinvarre põõsas.

RKM II 382, 300/1 (47) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kõhuussid olid varemail aegadel harilik nähtus suuremate laste juures. /---/ Sunniti last toorest sibulast sööma, kuid mis sa sööd, kui sibula käeshoidmisest juba silmad märjad. Mida veel võeti, oli peeneks hõõrutud koirohi suhkruga. Kui need oma tohterdamised ei aidanud, toodi apteegist ussiköömneid, mida anti teelusikatäis peensuhkruga, korda ei mäleta. Väiksematel lastel olid väljas pärasoole ümbruses peened valged energilised ussid, neid kutsuti linaluu-ussideks. Lapsed unes nutastasid ja kratsisid tagumikku. Mõned emad olid õhtul enne magamaminekut määrinud lapse pärasoole ümbruse toore kooritud sibulaga ära, mis aga korduval määrimisel oli palavikku ja punetust tekitanud ja lapse rohkem rahutuks teinud. /---/

RKM II 391, 382 (23) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ussirohi kasvab aias. Antakse veikestele lastele kuivatatult ja suhkrusiirupiga sisse usside vastu ja ka veikestele põrsastele, ajab ussid seest välja. Ussirohu õied korjatakse õitsemise ajal ja kuivatadas ära, hõerutakse peeneks ja pannakse lastele kas mee või suhkrusiirupi sisse ja andas tühja kõhuga, sama ka põrsastele söögi sisse.

RKM II 413, 544 (15) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Reinvars - taim. Usse aetas kõhust välla. Õisi ma korjasin, sõin suhkruga, hea soolikarohi.

RKM II 430, 40 (3a) < Äksi khk., Kõdu k., Jüritoa t. (1989)
Ussiköömned - segati meega.

RKM II 430, 68 (41) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Koirohi (vist toodi apteegist) - usside vastu kõhus. Põrsastel ussid, siis anti lastele ka.

RKM II 430, 68 (42) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Sibulamugulat anti lastele talvel usside väljaajamiseks.

RKM II 434, 259 (100) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Kõhu-ussidele toodi ussirohi, nagu köömned.

RKM II 443, 21/4 (39o) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
On ussirohi, nii raudrohu plaani, ainult kollaste õitega, ennem lastele anti, suhkruga segat, naaskelusse korral. Muide on see ka mürgine.

RKM II 447, 405 (68) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Reinvarred - kollased nupud on, nied pieneks hõeruda, leiva peale hõeruda võiga. Lastel ajab ussid välja. Võib viega kieta ja juua.

RKM II 450, 560 (31) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kui ussid sees olid, võeti vist köömet.

RKM II 455, 236/7 (11) < Pilistvere khk., Kangrusaare k., Määra t. < Suure-Jaani khk., Kuiavere k., Noor-Kange Mardi t. (1993)
Reinvars (= soolikarohi) - harjad tulevad peale ja selle harja seemned võetakse välja ja antakse lastele suhkruga sisse, see on kõhuusside vastu. Et linaluu-ussid, nisuksed pisikesed.

KKI 8, 40/1 (66) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Ussirohtu keedeti paakspuu oksadest ja lehtedest.

KKI 57, 94 (29) < Karula khk., Litsmetsa k. (1977)
Ussirohu õied kuivatatult teeks on usside vastu.

Vilbaste, TN 3, 716 (54) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Soolikarohi ehk reinvars. Kaotab kõhuussid.

Vilbaste, TN 1, 379 (142) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Reinvarred [Tanacetum vulgare].
Seemneid tarvitatakse „ussirohuks“ kõhuusside vastu, enamasti lastel.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maamündid [Mentha]. Teena - seesthaigusele, ussirohi.

Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maarjasõnajala juured [? Aspidium filix-mas ]. Pulbrina veega võtta - viigihaigusele (?), teena - laiaussi vasta.

Vilbaste, TN 1, 496d < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Linaluu tee [Linum usitatissimum] - ussirohuks.

Vilbaste, TN 1, 669 (1) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Reinvarred. Ei teata, kas metsas kasvab, harilikult leidub aedades, kuhu istutatud. Lehtedest keedetakse teed kõhutõbe vastu. Seemneid tarvitatakse ussirohu asemel.

Vilbaste, TN 1, 804 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad. Kuivatatud seemned, kuivalt söödud, hästi kuivatult, ajavad kõhuussid (ka paelussi) välja.

Vilbaste, TN 7, 1236/7 (II, V) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Raudrohi [Achillea millefolium].
Taim rohkem kiviseil ja lubjakail maa-alul. Umbes jalakõrgune haruliste vartega ja valgete õitega ühekõrguses kobaras. See on tema üldine tunnus, lühidalt raudrohi, nõnda kutsub ka siinne rahvas teda. Leidub ka nimetusi “raudreia” ja “vererohi”, sest viimne isegi seisab tema ühe tarvitusalaga ühenduses. Kuid siinne rahvas tarvitab neid kahte viimast ainult vaid üliharva, sest “vererohi” olevad old rohkem Harjumaa pool tarvitatav. Niisiis jääb meie üldnimetuseks “raudrohi” ehk ka “raudreiarohi”. Nime mõiste on ta omanud oma erilise kõvaduse ja sitkuse tõttu, sest veidi kõvemaid olevusi on harjunud rahvas sageli nimetama “ta otsekui raud”. Hiljem vast liitus sinna juurde ka “rohi”. Tedagi tarvitadi muistselt arstimisvahendiks. Tähelpannes neid haigusi, mis temaga raviti, näeme meie, et tema pisut hilisemal ajal kui ükski teine eelpool ettetulnud ravimisvahend taimestiku näitelavale esile on tõusnud. Ometi omas ta ülitähtsuse selles suhtes, et neid haigusi, mis temaga raviti, rahvas nende vastu muud abinõu ei tunnudki. Tähendab: ei teatud üldse taimestikust muud ravimisvahendid noile haiguseile. Viimase suhtes on see eriliselt maksev. Sest kahte haigust raviti temaga. Ravimisvahendiks valmistadi järgmiselt: selleks koguti tema õied [flores millefolii], mõnel pool ka lehed ühes [folia ehk herba millefolii]. Kuivatadi neid päeva käes hästi kuivamiseks ja pandi siis kaunis kinnisesse eseme hoidmiseks, kuni saabus aeg, millal neid vaja. Haigusi, mida temaga raviti, neist langeb esikohale “sisemised verevoolused”. Nimi „vererohi“ annab vaid selles suhtes ära tema algupärase tegevusala. Olgu ehkki ta siit omatud ei ole, siiski kuulub ta esimeseks ravimisalaks eelmainitud haigusele. Oli juhtunud haigus, siis tarvitadi teda järgmiselt: võeti mõni kuivanud oksake ja leotadi neid keevas vees [infusum decactum], millist vedelikku haigestunu siis joogiks tarvitama pidi. Veidi kummalisem on aga teine haigus, mille raviks teda tarvitadi ja mille vastu, nagu eelpool ööldud, muistsed läänlased enam taimestikust muud ravimisvahendid ei tunnudki (nagu keegi kord nimetas). See oli “ussid sisikonnas”. Ning seda kaunis kurnavad haigust raviti sellega, et haigestanu pidi iga päev jooma “raudrohu leotist”, kuni lahkusid ussid tal kehast. See on “uss-haiguste” raviks old üldises mõistes tarvitatav.

EFA I 26, 17 (30) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Sooleusside puhul.
Kui (lastel) olid sooleussid, siis kästi süüa hapuoblikaid, eriti nende seemneid; neid kuivatati ka talveks.

EFA I 26, 17 (30c) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Lastele (lina)usside väljaajamiseks anti süüa ainult heeringat-sibulat võileiva pääl. Aitas alati.

RKM II 375, 239 (45) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui lastel olid ussid kõhus, siis kõht valutas. Ei tohtinud süüa lohakalt puhastatud porgandeid, mullaseid õunu, siis öeldigi, et ussid tulevad kõhtu. Raviks osteti nn. ussirohtu. See oli viha, tuli sisse võtta suhkruga. Ussirohi oli seemnete moodi rohi.

RKM II 101, 422 (50) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Mau-ajajad on pisiksed jusku linaluud, need söövad, imevad maulima ära, lapsed surevad ära ka. Reinvarred (Chrysanthemum vulg. Bernh.) on kõhuusside vasta inimesel ku loomal, ummuses keeta.

RKM II 72, 344 (2b) < Urvaste khk., "Linda" kolh. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui olid ussid, siis võeti ussirohtu (solknarohtu).
Peavalu puhul võeti külmavee kompresse.

Vilbaste, TN 5, 315 < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Penipütsk - ussirohi.

Vilbaste, TN 5, 85 (11) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Maarja sõnajalg on meil varemini kirjeldatud ussirohuna. Teda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina. Ka ussirohuks on teda ikkagi soovitav arsti juhatusel tarvitada.

RKM I 9, 385 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

Vilbaste, TN 10, 43 (12) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Ussirohi. (Kohaliku päritoluga taim, mida vanal ajal on tarvitatud kõhuusside vastu. Taime kuivatatud seemnekuppusid on riputatud võileivale ja söödetud nii lastele. Oman sellest taimest näite kuivatatud kujul, mille andis mulle 1960. aastal 87 aasta vanusena surnud vanainimene. Looduses kasvavana ma seda taime ei ole juhtunud nägema või ei oska näha).

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 23) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Keedetud kõrvits hävitab usse.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 22) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Maasikad toorelt tühja kõhuga süüa, hävitab usse.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 21) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Küüslauk usside vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 12) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Koirohu tee usside vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Maarjasõnajalg - ussirohuks.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Maarjasõnajalg - ussirohuks.

Vilbaste, TN 7, 614 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Ussirohuks on hää maarjasõnajalg, teda tarvitati piirituses leotuna.

Vilbaste, TN 7, 447 (18) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Ussirohuks on maarjasõnajalg. Seda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIf) < Räpina khk. (1930)
Maarjasõnajala piiritusleotist ja ka temast valmistatud pulbrit tunti kui ussirohtu.

Vilbaste, TN 7, 88 (15a) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Reinvarred - ussirohi. Laste kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (11) < Räpina khk. (1930)
Maarjasõnajalg tarvitati piirituseleotisena ja pulbrina ussirohuks.

Vilbaste, TN 2, 693 (11) < Räpina khk. (1930)
Ussirohuks on maarjasõnajalg. Teda tarvitatakse piiritusleotisena ja pulbrina.

Vilbaste, TN 2, 689 (14) < Räpina khk. (1930)
Maarjasõnajala juure pulbrit tarvitati usside vastu.

Vilbaste, TN 2, 450 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Reinvars.
Arstirohuks tarvitati õisa ja lehti. Reinvars oli hää rohi kõhuusside vastu, niihästi loomadele kui inimestele.

Vilbaste, TN 2, 429/30 (1) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Vanemal ajal oli ebausk väga palju maad võtnud, sellepärast usuti, et on olemas nõiad, ja mõnigi targem mees on pidanud oma elu ebausule ohverdama. Mõnes metsanurgas elas eit või taat, kes mõnel kõhu oskas terveks teha ja nüüd suure kuulsuse omas. Kui mõnel mingi õnnetus oli, mindi kohe ja viidi nõiale võid, rasva, kanamune ja liha, et õnnetust enam ei juhtuks.
Kui noortel loomadel kõhud lahti olid, keedeti reinvarsse, anti seda vett loomadele juua.
Keedetud arnikavett võeti, kui kõht valutas, mis praeguse ussirohu aset täitis.

Vilbaste, TN 2, 260 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Ussirohuks on meil maarjasõnajalg. Teda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina. Kuid ussirohuks on teda siiski soovitav tarvitada ikkagi arsti juhatusel.

Vilbaste, TN 1, 1031 (6) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Koirohi: maksahaiguse, oksendamise, kõhuusside puhul.

Vilbaste, TN 1, 905 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
On veel mõned nimed, millest ei olnud võimalik saada proovi. Elts Vene teab ja tunneb oma ema kaudu veel majavitsa. Kasvab aiaäärtes ja soomaades. Sireli moodi lehed. Õied lilla-sinised, kollase südamega. Süda vähe kõrgem. Marjad punased. Põõsas nõrga vartega. Õieteed tarvitatud kõhuusse vastu.

Vilbaste, TN 1, 807 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kanep (Cannabis sativa L.). Kanep. Teed või keedist tarvitati ussiderohuna.

RKM II 174, 301 (7) < Kodavere khk. (1963)
Usside vastu anti reinvarre teed ja veel parem reinvarre nuppudest saadud seemneid, suhkruga segatult, sest seemned on vihad. Neid korjati ka talveks.
Rannakolhoosi põllukraavides kasvab neid praegugi külluses.

E 56671 (94) < Tallinn l. (1926)
Kui solmed on siis söödagu valmind karumarju hommiku vara, aga enne võetagu supilusikatäis puumõli sisse. On peenussid, pritsitagu tagast õige lahja äädikat sisse.

Vilbaste, TN 7, 1211 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikaid tarvitatakse neeruhaiguse, põiekivi, laste ümarguste kõhuusside ja isegi paelussi vastu.

EFA I 19, 18 (45) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Reiein on solkne vasta. Kollased nupud on tal. Suhkruga neid seemnesi söötis mamma.

EFA I 26, 17 (30b) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Kui oli olemas kõrvitsaseemneid, siis neid söödi toorelt - alati aitas see välja ajada nii solkmeid kui paelussi.

EFA I 101, 177 < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Soolikarohi (Tanacetum vulgare) - selle taime seemnete-õite abil on eemaldatud soolenugilisi. Suured annused võivad põhjustada mürgitust: tekivad krambid, maos valusid, võimalikud on isegi surmajuhtumid. Minu (K. J.) lapsepõlvekodus ema andis meile seda pulbril, kui olid solkmed, aias kasvasid taimed sel eesmärgil.

EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

RKM II 90, 160 (18a) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Kui käe sees nari oli, siis seoti punane lõng ümmer käe. Sammaspoole peale määriti aknahigi ja pandi tassi peale üsna valge paber, süüdati põlema, mis sest järele jäi, pandi sammaspooli peale. Sooleusside vastu süüakse sibulat.

RKM II 111, 74/5 (207) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Soolikarohud - nendega aeti solkmeid välja, st taime maapealsest osast keedeti vett.

RKM II 111, 62 (164) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui solkmed sees, anti püssirohtu sisse.
Püssirohtu tehti kase- ja paakspuu söest, salpeetrist ja väävlist.

RKM II 160, 115 (13) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Soolikad. Reinvarre õisi või seemneid pandi võileivale ja anti lastele soolikate vastu.

RKM II 160, 131 (12) < Haljala khk. (1961)
Soolikad. Joodi kanget reinvarre teed ja võeti sisse ussirohtu, mida saadi apteegist.

RKM II 160, 144 (98) < Tallinn l. (1961)
Soolikad. Joodi koirohu teed.

RKM II 160, 179 (14) < Viru-Nigula khk. (1961)
Solkmed. Ussirohtu võeti sisse. Reinvarre teed ja hapukapsa vett joodi.

RKM II 186, 46/7 (13c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Solkmete hävitamiseks söödi küüslauku ja ussikooneid suhkruga segatult.

RKM II 241, 246 (18) < Halliste khk., Kamali k. (1967)
Sooltenugiliste jaoks, solkmed eriti, joodi reinvarre teed ja vanast oli apteegis müügil olnud puhastatud petrooliumi ja olen kuulnud et supilusikatäis puhastatud petrooli võeti usside vastu, mis pidi hästi välja tooma.

RKM II 260, 177/8 (32) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Kui lapsel olid solkmed, küpsetati sibul kõige koorega süte peal ja anti lapsele süüa.

EKS c, 70 (1d) < Rõuge khk. (1891)
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Solknavarred ja -marjad. Kellel solknad (ussid) vaeva teevad, söögu solknamarjade seest seemneid.

ERA II 155, 692 (32) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Solkna' (kõhuussid)- kõlladsõ' lilli' aiah.

ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Reinvars (Chrysanthemum vulg.) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

ERA II 193, 497 (30.4) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Sibula (Allium cepa L.) vesi (2-3 tükeldatud sibulat lasta öö läbi seista värskes vees) ajab solkmed välja, juues hommikul tühja kõhuga enne sööki. Nii teha 8 päeva.

ERA II 193, 497 (30.5) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Soolteussid.]
Krõnkslille (saialill - Calendula officinalis L.) keedis.

RKM II 260, 178 (33) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Solkmete puhul anti lapsele süüa toorest kaerakiisla leent.

RKM II 368, 178 (86) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Ussirohi - roosad kollakad kuprad. See ajas solkmed välja lastel.

RKM II 383, 429 (48) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Maarjasõnajala juure vesi ajas solkmed välja ja lehekeedu veega vannitati lapsi, kellel vistrikud olid. Maarjasõnajala lehed.

RKM II 385, 315 (56) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõhuusside (solkmete) välja ajamiseks tuli juua palju piima ja sisse võtta ka provanks-õli. Siis segati ussirohi (sellised rohelised hästilõhnavad taimeseemned) peensuhkruga pooleks ja anti sisse üks kuhjaga teelusikatäis. /---/

RKM II 391, 432 (26) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kui lastel olid solkmed, anti ussiköömneid, kõrvitsaseemneid ja petrooleumi suhkruga.

RKM II 446, 249 (15) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Kui lastel olid solkmeussid, siis reinvarre õied ajavad solkmed välja. See oli vanasti ussirohi.

Vilbaste, TN 1, 584 (55), 527 (S20) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Soolikarohud [madal maapinna küljes kasvav taim. Kasvab ainult vähese kamaraga kaetud liivanõmmedel]. Kui soolikad (s.o. paelussid) kõhus on, siis söödakse selle rohu seemneid võileiva peale riputatult. See pidada ussid surmama (vähemalt uimastama) ja siis välja ajama.

Vilbaste, TN 2, 227 (19) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Solknaheinad kasvavad piiri peal, õied on valged, neid tarvitatakse solgende hävitamiseks. Nad on kuivatatud ning peeneks hõõrutud.

Vilbaste, TN 2, 334 (18) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Reinvars - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

Vilbaste, TN 7, 328d < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Koirohud - soolikate välja toomiseks.

RKM I 12, 257 (93) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Hapuoblika seemneid anti lastele solkmete väljaajamiseks.

Vilbaste, TN 5, 3 (5) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Reinheina tee solkmete vastu.

Vilbaste, TN 5, 16 (7) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Angelica silvestris - seemned solkmete (kõhuusside) vastu.

Vilbaste, TN 7, 1171 (6) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Külakuradi puju solkmeusside vastu keeta. Kümme tilka suurele inimesele.

Vilbaste, TN 7, 1180 (67) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Reinvarre keedis ehk tubakuseemned solkmeusside vastu

Vilbaste, TN 7, 1280 (21) < Kihnu khk. (1939)
Murulauk - “kurõlauk”. Lisatakse supile. Süüakse varsi ja mugulaid. Seemned “viidikate” - solkmete vastu. Kõnekäänd: “seesab nagu kurõlauguvai”. Tähendab: liikumata, ükskõikselt.

RKM II 136, 196 < Simuna khk., Rakke (1961)
Lastel solkmed. Reinvarre teed. Tampida küüslauk katki, asetada viina sisse, lasta liguneda ja seda viina tarvitada. Olema hea usside surm, ka paelussi hävitanud.

EFA II 47, 75 (6) < Otepää l. < Otepää khk., Nüpli k., Tamme t. < Võrumaa, Valgjärve v. (2004)
Ussi on pika solkme, noie jaoss on köömne. Poodis müüs, aga meil ollive koton ka.

EFA I 19, 17 (30) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Reiein - see on, kõrged põesad kasvavad, kollane õis. Ta on solknade vastu, verejooksu vastu, vasikatele ka kõhurohi.

RKM II 216, 281c < Kose khk. (1966)
Mis lastel kõhuvalu tegid, olid tol ajal igapäevaseks nähteks solkmed. Neid sigines, ja peaaegu iga laps oli neid läbi põdenud ja veel mitmeid kordi. Solkmete kaotamiseks tarvitati ussirohtu. See oli mingisuguse taime seeme. Nüüdki huvitab mind selle taime nimi, kuid mu teadmised pole nii kaugele küündinud, et rohkem teada sellest ussirohust.
Seda ussirohtu oli igas külapoes müügil ja ega see apteekideski ei puudunud. 3-5 kopika eest ussirohtu, millega võis mitmel lapsel kõhud korda saada. Ussirohi oli mõruda maitsega, et seda suupärasemaks lapsele teha, segati see suhkruga ja anti lapsele. Õhtul anti arstim, hommikul juba rändasid solkmed roojaga pärasoole kaudu välja. Peale Esimest maailmasõda kadus too lihtne ravim käibelt. Kust teda toodi ja mis oli taime nimetus, millelt teda saadi - seda teavad ehk botaanikud.

Vilbaste, TN 7, 1173 (25) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Georgeni juure tee, viis kuni kümme tilka võtta maatusside vastu.

Vilbaste, TN 2, 259/260 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

ERA II 191, 526 (243) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Ussid kõhus - siprasiemet apteegist.

RKM II 238, 66 (13a) < Püha khk., Kaali k. (1967)
„Soolikateks“ nimetati pikki, vihmaussi taolisi usse. Kui tuli palavat vett suu täis, öeldi „soolikad kusevad“. Nende jaoks otsiti ja tuli sisse võtta soolikate rohtu - „sipra seemneid“.

RKM II 349, 103d < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Usside vastu aitas apteegist toodud fenhel kuumas piimas. Aitas!

ERA II 201, 57 (2) < Saaremaa (1890ndad)
Naestepuna. Temast keedetud vesi aitab soolikate vastu. Õienuput enne õitsemist korjada, vöib värvimiseks pruukida.