Rahvapärased taimenimetused

Maarja-sõnajalg

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

maarja-sõnajalg Dryopteris filix-mas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 201, 421 (30) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Maarja-sõnajala teed olla ka joodud tiisikuse puhul kalmuse juure piha.

Vilbaste, TN 10, 369 (36) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Maarja sõnajalad - puruks tambitult (kahe lapi vahele) jooksva vastu.

Vilbaste, TN 5, 85 (11) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Maarja sõnajalg on meil varemini kirjeldatud ussirohuna. Teda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina. Ka ussirohuks on teda ikkagi soovitav arsti juhatusel tarvitada.

Vilbaste, TN 10, 41b < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
[Lilled niidul ja metsas]
Maarjasöönjalg (juurikat koguti arstimiks).

Vilbaste, TN 7, 1140b < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1935)
Maarja-sõnajalga tuntakse Purtsas kalmuse-sooingveri nime all. Tema juurt olla isegi tiisikuse vastu tarvitatud ning mille tagajärjed jäänud tulemata ja mees isegi tiisikusse surnud. Nii et see tiisikuse ravimiseks ei kõlba.