Rahvapärased taimenimetused
Ussirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik leeskputk Levisticum officinale
- harilik soolikarohi Tanacetum vulgare
- rohekas uibuleht Pyrola chlorantha
- ussipuju õienupud Flosculi Cinae.
- väike kuldtäht Gagea minima
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E XI 25 (67) - Matthias Johann Eisen
Kui kellegil roos, võetakse põllult ussirohtu ja suitsetatakse roosi selle rohuga. Ehk aga pannakse roosile roosipaber peale. Roosipaber on niisugune paber, kuhu pliiatsiga sõnu peale kirjutatud.
RKM II 14, 51 (125) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Ussiroht oli, see kasvas ka, igal talul oli oma ussirohu põõsas. Võeti ussirohtu rõõsa piimaga.
RKM II 254, 442 (12) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Reinvarred - ussirohi. Neid seemneid anti suhkruga, kui ussid kõhus olid. Seemned on hästi kibedad. Need kuivatatakse ära. Paljalt suhkruga tassi pealt sõime.
RKM II 368, 178 (86) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Ussirohi - roosad kollakad kuprad. See ajas solkmed välja lastel.
RKM II 385, 315 (56) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõhuusside (solkmete) välja ajamiseks tuli juua palju piima ja sisse võtta ka provanks-õli. Siis segati ussirohi (sellised rohelised hästilõhnavad taimeseemned) peensuhkruga pooleks ja anti sisse üks kuhjaga teelusikatäis. /---/
RKM II 391, 382 (23) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ussirohi kasvab aias. Antakse veikestele lastele kuivatatult ja suhkrusiirupiga sisse usside vastu ja ka veikestele põrsastele, ajab ussid seest välja. Ussirohu õied korjatakse õitsemise ajal ja kuivatadas ära, hõerutakse peeneks ja pannakse lastele kas mee või suhkrusiirupi sisse ja andas tühja kõhuga, sama ka põrsastele söögi sisse.
RKM II 434, 259 (100) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Kõhu-ussidele toodi ussirohi, nagu köömned.
RKM II 443, 21/4 (39o) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
On ussirohi, nii raudrohu plaani, ainult kollaste õitega, ennem lastele anti, suhkruga segat, naaskelusse korral. Muide on see ka mürgine.
KKI 57, 94 (29) < Karula khk., Litsmetsa k. (1977)
Ussirohu õied kuivatatult teeks on usside vastu.
Vilbaste, TN 10, 43 (12) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Ussirohi. (Kohaliku päritoluga taim, mida vanal ajal on tarvitatud kõhuusside vastu. Taime kuivatatud seemnekuppusid on riputatud võileivale ja söödetud nii lastele. Oman sellest taimest näite kuivatatud kujul, mille andis mulle 1960. aastal 87 aasta vanusena surnud vanainimene. Looduses kasvavana ma seda taime ei ole juhtunud nägema või ei oska näha).
H, R 6, 269/70 (2) < Karuse khk., Petaaluse k. (1889)
Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.
RKM II 375, 239 (45) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui lastel olid ussid kõhus, siis kõht valutas. Ei tohtinud süüa lohakalt puhastatud porgandeid, mullaseid õunu, siis öeldigi, et ussid tulevad kõhtu. Raviks osteti nn. ussirohtu. See oli viha, tuli sisse võtta suhkruga. Ussirohi oli seemnete moodi rohi.
RKM II 216, 281c < Kose khk. (1966)
Mis lastel kõhuvalu tegid, olid tol ajal igapäevaseks nähteks solkmed. Neid sigines, ja peaaegu iga laps oli neid läbi põdenud ja veel mitmeid kordi. Solkmete kaotamiseks tarvitati ussirohtu. See oli mingisuguse taime seeme. Nüüdki huvitab mind selle taime nimi, kuid mu teadmised pole nii kaugele küündinud, et rohkem teada sellest ussirohust.
Seda ussirohtu oli igas külapoes müügil ja ega see apteekideski ei puudunud. 3-5 kopika eest ussirohtu, millega võis mitmel lapsel kõhud korda saada. Ussirohi oli mõruda maitsega, et seda suupärasemaks lapsele teha, segati see suhkruga ja anti lapsele. Õhtul anti arstim, hommikul juba rändasid solkmed roojaga pärasoole kaudu välja. Peale Esimest maailmasõda kadus too lihtne ravim käibelt. Kust teda toodi ja mis oli taime nimetus, millelt teda saadi - seda teavad ehk botaanikud.
ERA II 186, 89 (108) < Äksi khk., Sootaga v. < Viljandimaa (1937)
Kaubaga ümberrändajad venelased (harjukesed) ja juudid müüsid koduapteekide jaoks "lendavat kulda", mida lendva äralaskmise puhul sisse anti, see oli harilik lehekuld. Rabandusekivi (väävelhapu antimoon) võeti sisse rabanduse sarnaste haiguste puhul. Peale nende müüdi veel sikaverd, lagratsit, juudasitta ja ussirohtu.