Haiguste märksõnad

Maohaigus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ALS 3, 547 < Kadrina khk., Kadrina v., Võduvere k. (1931)
Maohaavade puhul juuakse koirohu keeduvett. On väga mõru. Ka tiisikuse vastu on hää. On olnud juhuseid, kus on aidanud.

ERA II 203, 420 (24) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Ubaleht.
Seda väga mõrudat sootaime tarvitatakse maohaiguste korral teena keedetult juues.

ERA II 285, 113 (37) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. (1940)
Kasvavad vabalt põllul ja heinamaal naistepunad, kollaste õitega rohi. Kui neid kuivatada ja nendest teed teha ja seda teed juua, siis pidada maohaavad ära kaduma.

RKM II 111, 53/5 (151) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

RKM II 106, 120 (23.3) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Mao- ja 12-sõrmiksoole haavandite puhul:
Linaseemnevesi. Keevasse vette panna tõmbama linaseemneid arvestusega, et vedelik saaks paksem veest - niisike linane. Juua pidevalt läbi päeva. Vett mitte tarvitada. Kui vedelik on otsas, võib samale segule kallata peale uut vett senikaua, kuni vedelik on veel paksem. Juua 2-3 kuud ja siis umbes kuu aega vahet pidada. Muidu pidi pianärvidele pahast mõjuma.

RKM II 148, 335 (24.4) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Maohaavad - varemerohutee.

RKM II 154, 31 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Minu mees oli väga tugev ja terve, aga ükskord hakkas kaebama, tema magu on haige, see oli niisugune pikaline haigus. Ta tegi ikka tööd ja hakkas ennast rohitsema maarohtudega, meil õues kasvas arnikad. Üks veike kollane õis oli otsas, tarvitas neid, ei aidanud, proovis veel mõnda toimet, aga ikka magu valutas, oma soo kraavikaldal kasvasid palderjanid. Hakad nende juurikatega proovima, leutas ka viinaga, neist sai aru, et mõjusid, ja varsi oli päris terve mees.

RKM II 160, 19 (49) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Maohaavad. Linaseemneid keeta ja seda vett juua. Üks inimene sai terveks. Tundsin seda.

RKM II 186, 43/4 (10a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Oksendamine.
Oksendamine tekib maohaigusest ja kui ussid on kõhus. Ravi piparmündi tee.

RKM II 186, 44/5 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Valud kõhus, gaas.
Maohaavad ja gatarr: kõige enne valude ajal võeti teelusikatäis söögisoodat veega, siis tedremarana juured leotatud viina sees, seda võeti 20 tilka.

RKM II 186, 95 (1c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Maohaiguse vastu keedeti koirohu teed. Joodi tooreid mune 1-2 muna päevas.

RKM II 229, 410 (17b) < Rakvere l. (1966/7)
Naistepuna tee on ka maovalude ja venituse vastu.

RKM II 229, 527 (6) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Maohaiguste vastu juua metspiparmündi teed, teeb mao korda.

RKM II 240, 275 (3a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kummeleid korjati ja kuivatati tee keetmiseks, mida joodi ja hoiti suus valutavate hammaste ja haige kõhu (mao) puhul;

RKM II 240, 276 (6) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Koirohu teed tarvitati maohaiguste ja kõllatõve vastu.

RKM II 254, 483 (23) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Ma joon seda koirohu teed, kui sisemine värk üles hakkab ütlema. [Maohaiguse puhul.]

RKM II 257, 407e < Palamuse khk. (1968)
Teelehe tee on maole hea.

RKM II 257, 428b < Haljala khk., Kosta k. (1968)
Maohaiguse vastu on musta papli punga viin.

RKM II 262, 349 (5) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa nr. 1 (1969)
Linaseemne vedelikku tuleb juua maohaiguse korral.

RKM II 290, 238 (25) < Kolga-Jaani khk., Järtsaare k., Vahemetsa t. (1971)
Lepa- ja kasemähk pargib inimese maoseinasi. Seda söödi. Karjalapsed sõid seda.

RKM II 308, 236 (4) < Valga l. (1973)
200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.

RKM II 329, 240 (6) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Metsmaasikad om maole hää, ku sisen haiget tege. Noil om maa pääl õrnad juured, na tuleva väga kergest vällä. Keedetas teed.

RKM II 358, 196 (4)c < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Kummelitee, eks see on ka külmetamise vasta ja kui maos viga on.

RKM II 363, 217 (10) < Otepää khk., Pühajärve k., Tammiku t. (1982)
Raudrohu tee olevat maole hea, kes teda tarvitab.

RKM II 368, 324 (26b) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
köömnetee - mao jaoks;

RKM II 372, 65a < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Kammeliteega raviti kurgu- ja maovalu.

RKM II 372, 65b < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Arnika, raudriiarohuga arstiti mao- ja kõhuvalu.

RKM II 381, 88/92 (17)j < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Raudrohi oli väga tunnustatud köha, maohädade puhul, söögiisu puudumisel ja verd puhastava vahendina. Rahva seas väga tarvitatav taim. Olen ise seda teed tarvitanud.

RKM II 381, 422/3 (1d) < Järva-Madise khk. (1985)
Kanarbikuõie tee on aindanud mao ülihappesuse korral.

RKM II 385, 36 (48b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Mustikas.
Tammiste vallas (Tori khk) tarvitatakse veelgi mustikateeks tooreid varsi. Maitsev. Hiljem selgus, et mustika varre-, lehe- (Rootsis veel juure-) tee korrastab maonäärmete tegevust ja vähendab suhkrut veres.

RKM II 385, 37 (48j) < Tori khk., Levi k. (1985)
Võilille juurikas.
Käesoleval ajal otsese söögina mao- ja soolekatarride raviks.

RKM II 401, 81 (15) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Küüslauk, kui on magu haige. Aga ärritab nii palju, et ei tohi palju tarvitada. Meega kokku tuleb teda tarvitada.

RKM II 401, 294/5 (17) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Minu retsept: 200 grammi aaloet, 200 grammi piiritust, 200 grammi mett.
Seisab viis päeva pimedas ja siis hakata võtma. Aga väga peeneks tuleb hakkida. See ravib maohaigust. Kolm kord päevas üks dessertlusikatäis enne sööki.

RKM II 401, 295 (19) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Saja grammi piirituse peale kolm küüslauguküünt - maohaigustele.

RKM II 401, 295 (18) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Mustrõikal koor pealt ära, mesi sisse [juurelõigule]. Sööb rõika seest ära ja kibe võtta. Parandab vähki ja maohaigust. Ma ühele töölisele tegin. Kosel elasin ja õde oli ka seal, seal tuldi küsima.

RKM II 405, 45 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme (1985)
Mao happesuse puhul aitab köömnetee.

RKM II 405, 522 (8d) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.

RKM II 412, 167 (9)d < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Köömned olli maohaiguste vastu ja and söögiisu.

RKM II 429, 466 (4) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Tedremarana juurtest tee on hea maohaiguste ja põiehaiguste vastu.

RKM II 446, 590 (8) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Naistepuna oli hea rohi. Külmetusele ja maole ja sooltele.

RKM II 449, 36 (25) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Reinvarred tõsjatsilistikuga panna ühte ja besmertnik on maksa- ja maorohi. Tšainikust kiev vesi valada peale ja seista lasta.

RKM II 449, 36 (27) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Tieleht - ka mao vasta ja haavade piale ennemalt panivad. Pigistasivad seda sõki peale.

RKM II 449, 470 (32) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kaseseenest tehakse teed maohaiguse vasta. See ei ole see, mis käsn. See on seen.

RKM II 466, 456 (11) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Planken), 61 a. (1994)
Tiilihti ja juuri, takjajuuri, kellel on želudok aige.

KKI 39, 13 (3a) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Arnikad - kollaseõieline lill, kasvab sageli talude ümbruses dekoratiivlillena. ~ 2 meetrit kõrge - nende juured on vihad. Kui on tööga venitanud ja magu ei tööta, siis see tee aitab.

KKI 69, 293 (22) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Maasapp - tavaliselt öeldakse tõrvalill. Tal on kitsad, piened lehed, ruosad õied. Korjatakse õitsemise ajal, kuivatatakse. [Kasutati, kui] magu oli haige. Tema kiirendab siedimist ja tieb head söögiisu.

Vilbaste, TN 3, 619 (2) < Tartu l. (1932)
Raudrohi [rahvapärane nimetus puudub]. Mao- ja maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 147 (7) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Piparmünt - tee maohaigustele.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 2, 258 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Raudrohi kasvab kuivadel maakohtadel ja on valgeõieline. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ja kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis hästi keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädadele. Ta on tuntud ka veel vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 2, 260 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Vesimünt on samuti rikas lendavaist õlidest. Münti tarvitatakse maohaiguste korral. Pääle arstirohu tarvitatakse teda veel maitseainete hulgas, näiteks kompvekkides, hambapulbris, likööris.

Vilbaste, TN 2, 273 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Rosmariini teed - südame- ja maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 682 (4) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed ehk veriheina mao ja maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 688 (8) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õisi tarvitati teena maohaiguste vastu, ka verejooksu korral tarvitati neid, ta pani verejooksu kinni.

Vilbaste, TN 2, 691/2 (3) < Räpina khk. (1930)
Ka piparmündi teed tarvitatakse arstirohuna, kuid et ta meie taimestikus puudub, võib tema asemel tarvitada vesimünti. Tema on maitseandjana ja teena maohaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 698 (13) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed mao- ja maksahaigustele.

Vilbaste, TN 7, 161 (Id) < Räpina khk. (1930)
Piparmündist saadi arstirohtu maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ie) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 171 (11) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudrohi - keedetakse ja tarvitatakse mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (14) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Piparmünt - keedetakse teed ja tarvitatakse maohaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 172 (15) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 175 (10) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 176 (16) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kandrohu tee - Kandrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, tarvitab rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämarroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 11, 84 (9 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Ja võib kua kuusevaiku ja puhast tõrva sisse võta. Üks ehk kaks kõrda päevas hernetera suurune ivake korraga ja kohe sooja piima peale juua lüpsi juures üks tassitäis. Parandab mauhaigusi.

Vilbaste, TN 7, 448 (24) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Piparmünt on tähtis arstirohi maohaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 448 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

RKM II 271, 423/8e < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Koerpuu. See on jämedapõõsaline puu, kasvatab kõvasti hapusi marju. Neid meie pool korjatakse okstega, seotakse oksad veikste kimpudesse ja riputakse ülesse puu peale, seal ta valmib, läheb punaseks. Talvekülm teeb ta pehmeks ja magusamaks. Inimesed keedavad neid, panevad suhkurt peale, joovad tema keedetud vett ja söövad tema marju maohaiguse vasta.

RKM II 271, 423/8f < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Kibuvitsad on pisikesenõelaline põõsaspuu. Tema marju inimesed korjavad. Kuivatavad ära ja joovad maohaiguse vasta.

Vilbaste, TN 9, 348 (21) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Metsõunapuu. Õunad väga hapud. Maomahla asemele metsõuna mahla - siin tehakse.

Vilbaste, TN 9, 544 (29) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kasesütt peeneks pulbriks, üks lusikatäis kolm korda päevas üks tund enne sööki.
Mao jaoks, haavade vastu, happede ja nii edasi.
Mitte üle aasta. Ka kroonilise haiguse puhul üks aasta läbi.
Üks mees paranes täiesti nii.

RKM II 364, 48/9 (7) < Nõo khk., Meeri k. < Võnnu khk., Sarakuse k. (1982)
Mulle endale on naistepuna tee kõige suurem rohi. Joon kohe janu eest - mul on krooniline maokatarr. Kanget teed ei või teha - siis läheb vererõhk kõrgeks.

Vilbaste, TN 7, 494 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Raudrohi - külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 498b < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Raudrohi külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (17) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Raudrohtu [reierauarohi] tarvitati mao- ja maksahaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 566 (10) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Tedremadarad - maohaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 593 (1e) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi teena mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi - mao- ja maksahädade vastu, verepuhastusvahendina.

Vilbaste, TN 7, 621 (18) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (19) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Münt - maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Koirohi - tarvitati maohaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 42(4) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Koirohi. (Teed tarvitati maohaiguste puhul. Kuivatatud koirohtu hoiti villaste riiete vahel koide tõrjeks.)

Vilbaste, TN 10, 42 (2) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Rovaraie tee. [(Raudrohi) Teed kasutati arstimina maohaiguste puhul.]

RKM I 9, 381 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.

RKM I 9, 383 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

RKM I 18, 102a < Iisaku khk., Metsküla k. (1984)
Vana metsavaht Metskülast (Abel Seliohv) ütles. „Sa, mees, võtad soodat? Magu haige. See ei ole hea. Minul oli ka. Kas ma vähe haigemajade ja arstide vahet käisin. Ei midagi. Nõnna kui hakkasin kartulimahla pruukima, sain terveks. Kartulimahla näh. Kaks tundi enne sööki, kui on maohaavad. Kaabet kohe. Kõigega tükis. /---/”

RKM I 18, 102b < Iisaku khk., Metsküla k. (1984)
Vana metsavaht Metskülast (Abel Seliohv) ütles. “/---/ [mao haigus] Ja teine rohi veel. Valgelepa pulkadest keedetud tee. Ninda üks ja pool vai kaks tundi enne sööki võtta linnumagusaga, kui on happeid palju ja ajab rüüstusi.“

Vilbaste, TN 5, 81/2 (4) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 5, 84 (9) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Raudrohi: kasvab kuivadel teeäärtel ja õitseb siin valgeis õites. Lehtede ehitus tunnistab, et raudrohi kuivale veevaesele kasvukohale kõigiti on kohastunud. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ning kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämoroidide (päraku verikomude) ja kuupuhastuse korratuste puhul. Ta on veel tuntud vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 7, 1185 (3) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maasapp: tee 15 grammi liitri vee pääle, kui valu kehas, mao katarri juures, kollatõbi.

ERA II 170, 695 (15) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

EFA II 1, 73 (89) < Valga < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (Padda), s. 1929 (1995)
Тысячилистник - pand verejooksu kinni naistel. Ja kui on maohaigus, kui on maohapet palju.

EFA II 1, 270 (25) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Teeleht - seda võib juua kohe soki (juua teelehe mahla), mao jaoks on hea. Ja neid olen ma kuivatanudki.

EFA II 20, 173/4 (39) < Urvaste khk., Selli (Säre) k., Vana-Selli (Raudmaa) t. (1996)
Mul on praegu selle jaoks kasepungaviin. Too on ka hambavalu vastu väga hea. Kui kevadel hakkab kask lehtima, siis kui tal on juba näha, et tal oksad hakkavad vähekese nagu rohekaks. Ja siis nopid ära küljest, kuivatad ära, paned viina sisse. Ja too on väga hea rohi. Kui maos on mingisugune katarr või sarnane, noh, nagu ei ole päris normaalne, ja hambaigemetele ja hambaigemepõletikule ja. Ja kui on nagu söögi peale röhetus või midagi sarnast, ajab üles, siis. Et kõhus teeb kõik korda. Ma iga õhtu võtan. Mul see reuma tugev ja. Väga hea on, kui ta igas peres on olemas.

EFA II 36, 267 (19) < Paistu khk., Raasilla k. (2000)
Piimaseen on väga hea maorohi. Kalju Mandre käest küsiti, kas võib teeseent süüa. Need on mõlemad hääd, ütel arst.

EFA I 16, 118 (1) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Naistepuna teed võetakse maohädade vastu.

EFA I 19, 17 (36) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
See elav puu ka maohaiguse vasta on, kõiki haavasid ta ravitseb. Nojah, imed seda sooki alla ja...

EFA I 19, 17 (37) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Mul on see tsaiseen. Mul oli kangesti magu haige, ei saanud midagi süüa, muudkui suharit ja tsaid. No ma joon nii palju, kui ma tahtsin juua, pool klaasi ja kudas.

EFA I 57, 17 (5) < Omski obl., Rõzkovo k. (s. Madis), s. 1927 (2002)
Aloe on jazvast ja on želudka /maohaiguse/ vastu. Aloe ja mesi ja viin. Ta piab olema vinogradnõi viin, a mul vinogradnõi viina ei olnud.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

RKM II 21, 100 (6) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.

RKM II 21, 101 (11) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.

RKM II 21, 101/2 (13) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.

RKM II 21, 103 (19) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

RKM II 21, 104 (21) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.

RKM II 21, 105 (26) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Ubaleht - tee olla eä mao aiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 616 (1t) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Vesimünt (teena); palderjan (teena) – maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 259/260 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

Vilbaste, TN 7, 235 (6) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Tubaguhainad. Tehakse teed ja juuakse, kui on südamealune haige [arvatavalt maokatarr].

RKM II 59, 586 (31) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Ku pusku tsusas vai süäme alonõ all üles ajanu [arvatavalt maokatarr], sis panti kuuma tuha närtsu sisse ja panti haigõ kotusõ pääle. Kaaru aeti ka kuumast, vai ka savikivi aeti kuumast, jalki panti närtsu sisse ja haigõ kotusõ pääle.