Rahvapärased taimenimetused
Varemerohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 148, 335 (24.4) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Maohaavad - varemerohutee.
RKM II 148, 335 (24.5) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Kõhulahtisus - varemerohutee.
RKM II 382, 430 (7) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Soolatüükaid raviti varemerohu mahlaga. Kollaseõieline taim, varre pooleks murdmisel mahl kollane, kuulu järele aitab.
RKM II 443, 21/4 (39k) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Ja varemerohi teena kondivaludele.
EFA I 15, 148 (6) < Haapsalu l. < Martna khk., Keravere k. (1996)
Mul on siin aias varemerohi. Juur tuleb puhtaks teha, juppideks lõikuda, siis viina peale panna ja siis tuleb lasta päikese käes seista kaks nädalat. Ja siis hakata sellega määrima. Ikka valud ja niisugused võtab ära küll. Teda kästakse võtta just sügisel ja kevadel vara. See on liigesevalu ja üldse valude vastu. Teed võib ka temast teha ja neid lehti võib ka peale panna.
EFA I 41, 14 (30) < Paistu khk., Holstre k. < Tartu l. (2000)
Varemerohi pidi olema hea. Selline sinaka õitega, kõrged kasvavad, midagi kurgirohu laadsed, aga siuksed piklikumad lehed. Need lehed seod soolatüükale peale ja pidid aitama.
EFA I 76, 129 (10) < Järva-Jaani khk., Metsla k., Jürimardi t. < Tarvastu khk. (2003)
AK: Soolatüügaste arstimine - siis ei olnud midagi muud kui varemerohi, see tegi kohe puhtaks.
MR: Kas mitte vereurma...
AK: Vereurma ehk varemerohi.
MR: Kas sedasama nimetatakse varemerohuks ka?
AK: Jah, jah.
MR: See on vist vähi vastu ka...
AK: Mmmm... praegu on niipalju raamatuid, et täitsa lõpp kohe. Mis on head, need on need rahvatohtrid. Viimaste veel ei ole. Võrumaal Mikitamäel on see Liisa [Liisi] Kutkina, ta on mu tuttav, taimetark, tema on ka seal sees.
EFA I 102, 88 < Tartu l. (2006)
Ravijõuga taimed - siia alla lähevad ravimtaimed (lilledest saialill, raudrohi jne), varemerohulehed aitavad liigesevalu vastu.
Populaarsust on hakanud võitma Bachi õieteraapia. (Mall Värva raamat eesti keeles). See on dr. Bachi poolt 1930. aastatel Inglismaal leiutatud looduslik raviviis, kus kasutatakse teatud taimede õisi. Õietilku saab ka ise valmistada - puhta veega täidetud klaasnõusse korjatakse soovitud taime õied ja asetatakse need veepinnale 3-4 tunniks, sel ajal siirdub õieenergia vette. Eesti tingimustes saab teha kastani-, õunapuu-, kibuvitsa õietilku jne.