Haiguste märksõnad

Põletushaav

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse haava, kusjuures on täpsustatud et tegemist on põletushaavaga.

Vaata ka: haav, .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 9, 40 (10) < Viljandi khk. (1897)
Põlenud haavade parandamiseks on puusüsi, mida mõni aeg tuleb haavade pääl hoida. Kohe, põletamise ajal aga on tati ja aaloe vee (potis kasvava taime oksa murdmise läbi välja tilkunud vesi) pääle panek väga hea.

H I 9, 374 (42) < Viljandi khk. (1897)
Kui sa ennast kusagilt oled ära põletanud, siis on selle vastu see väga hea, kui sa põlenud koha pääle kohe inimese tatti paned; see teeb ihu pehmeks, kaotab valu ära ja hakkab haiget kohta aegsaste parandama. Ka puusüsi on põlenud haava pääle hea, selleks tuleb tükikene puusütt mõni aeg haige koha pääl hoida, ja tervis on peagi käes. Pääle seda on veel see vesi põlenud haava pääle hea, mis aaloe oksa katki murdes säält siis pigistamise läbi välja tuleb. Selle vee mõju on aga siis abi andev, kui teda kohe saab pääle määritud, kui põletatud koht ihu külge sai.

H II 22, 190 (45) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Põlenu haava pääle hää panna om a) aaloe sahti, b) kardolekaabet.

H II 51, 31 (2) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. (1893)
Maarjasõnajalad, kui keväde olliva ärä kuivanuva. Tarvitadi neid põlenu haavade arstimisest, peenikeseks katki hõõruda ja haavade pääle panna.

H II 55, 269 (2) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Palanu haava rohi: 1) suguperäst kuuse- või pedäjäkasusit, 2) haput koort paar lusikatäit, 3) tükike vaha. Tükk aiga väikse tule pääl keetä, ärä jahtuda lasta ja pääle määri.

H II 58, 273 (14) < Jüri khk. (1897)
Kui põlend haavad on, siis saue, värnitsat, veisesitta, kardulekraabet, poomõli ja niinepuu lehta peale panna.

H II 70, 692 (18) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Oma tatt om palanu vasta kõigõ käeperalisep rohi ja ei lasõ palotõdul haaval villi üles aia. Niisama om peenikene, likõlt pääle puistatu suul palanu vasta hüä ja ei lasõ villi üles tulla. Nüüdsel aal, kuna ka talorahval, sääl ja tääl akõndõ pääl lilli kasusõ - kitetäs ja pruugitas aaloni lilli liimi ehk sahvti palanu vasta hüäs rohos.

H II 70, 706 (102) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Palanu haava vastu om ka kitetav hernevilja jahu, mis mädänemist takistab, kasuma paneb.

E 11973 (5) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Põlenu haava pääl om kardolekaabe õige hää, ninda ka aaloe sah't, ku tat kähen om.

E 17191 < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Suguperast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haput koort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

EKS c, 33 (4b) < Karula khk., Kaagjärve v. (1891)
Niisama on ka põlenud haavadele aaloe väga hää.

ERA II 29, 739 (13) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Põlend haava pestaks lõhmuspuu koore veega.

ERA II 113, 588 (20) < Saarde khk. (1930)
Tulehaavade ja igasugu põlemiste vastu on abiks, kui haiget kohta kinni katta niinimetatud suurde teelehtedega (laiad ümargused lehed, kasvavad tee-raa ääredel).

ERA II 123, 138 (147) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. (1936)
Aaloe, sii on kõege parem põlend haava piäle. Võetse lõegatse leheke katti, pantse seda vedelt piäle, sii tiib haava terves.

ERA II 125, 427 (18) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Karukõlla õite tolm on esimene rohi põlend haavale.

ERA II 134, 418 (12) < Saarde khk. (1936)
Põletatud või keeva veega haavadele võieti aaloelille lehtedelt pigistatud mahla või vedelikku, milles arvati peituvat parandusvõim.

ERA II 141, 101 (33) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Põlend haavade piale pannasse valged lõhmusekoort.

ERA II 156, 134 (14) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Põlenud haavale pandud pääle soola ja ühe toaskasvava lille "vett".

ERA II 158, 422 (64) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. (1937)
Põlenud haavale otsitakse lõhmuspuu koort, tehakse vees pehmeks; ka jooteli määritakse.

ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Põlend haaval panti aaloe-ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.

ERA II 193, 627/8 (63.11) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Põletishaavade puhul võtta pärna koor, pruun kiht maha kaapida ja keeta koort ca 2 l. vees. Nii saab venivat kollast vedelikku, mis kurnatakse läbi riide ning pannakse kompressidena haavale. Isegi rasked haavad paranevad umbes 2e nädala kestel.

ERA II 193, 632 (63.31) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Nurga k. (1938)
Põletishaavale panna keedist rukkiorasest ja kuusekasvudest.

ERA II 193, 633 (63.37) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Räsna k. (1938)
Põletishaavale pannakse soodat; seotakse teeleht kõvasti pääle.

ERA II 193, 634 (63.39) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Igasuguste nahavigastuste, nagu tulehaavade, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade puhul on ravimiks tammekoore (Quercus robur L.) keedis.

ERA II 196, 44 (620) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Põlenud haava arstimine.
Põlenud haava arstitakse aaloe veega: aaloe leht lõigatakse katki ja sealt higistab "vett" välja. Sellega niisutatakse põlenud haava.

ERA II 207, 448 (48a) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k., Hiiepõlma t. (1939)
Põlend haavadele on heaks rohuks meevaha, rukkiorast ja kuusevaiku kokku keeta ja peale panna.

ERA II 207, 448 (48b) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k., Hiiepõlma t. (1939)
Niinekaabe on ka põlend haava rohi. Kaabitakse niinepuu küllest ja lüüakse vahuks, seda vahtu haava peale panna, võtab valu ja parandab terveks.

ERA II 256, 344 (32) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. (1939)
Põlenu haava esimene rohe olli elioks. Tend kasvatadi tuas akende pääl, uhaka moodi okalene lill olli, sääl õõndsa oksa sees seda pehmet eli panti põlenu haava pääl. Ku elioksa ei olnu, kaabiti pärnalima pärnaniine päält.
Aput koort keedeti ja kooreeli määriti sulega pääl, puhtad valged puuvillad panti põlenu aava pääl ja kooreeliga ikki päeves mitu korda kasta, et ära ei kuiva.

ERA II 258, 152 (475) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Põlendhaav. Aaloed pannakse piale.

ERA II 258, 392 (100) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Paiselehte pandi põlend haava peale. Lehtedest pressiti vedelik välja ja sellega määriti.

ERA II 258, 392 (102) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Ämmatussi tolmu pritsiti põlend haava peale. Lõikehaava peale ka.

ERA II 260, 427 (40) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Põlend haavale aknauhakad, piiru ehet mis peeru (piiru) põletamise ajal piiru otsa jäi. Lõhmuspuu koore vahelt lõhmuspuu koore ila.

ERA II 260, 457 (35) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Põlend haavale kasekarbast keedetud vett, kanamune, lõhmuspuu koore ila. Lõhmuspuu koor tuli ära keeta, see ilane vesi.

ERA II 266, 220 (501c) < Simuna khk., Avanduse v., Kurtna k. (1939)
Põlenud haavale pandi pääle paise- ja kobrulehti.

ERA II 285, 58/61 (3t) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Põlend haava peale on niinepuu kaabe heaks rohuks. Niine koor võetakse pealt ära, koore alt kaabitakse puud, see kaabe lüüakse vahule, pannakse riidelapiga põlend haava peale. Kui ära kuivab pannakse uut vahtu peale, parandab ruttu haava.

ERA II 290, 123 (59) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Põlend haavadelle panti aaloe ja puumõli.

ERA II 123, 196 (250) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. (1936)
Siis lõhmussa kaabe lopiti ära vahule ja panti pääle põlenud aavale; sis ka külmenud obusesitta, aaloed ka. Aga kas sa tääd, mis põlend aava rohi on - tatt; paned pääle, kohe tõmmab vee välla.

ERA II 187, 247/8 (128) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.

ERA II 187, 256/7 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. (1938)
Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)

ERA II 191, 523 (225) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Põlend haavale pandi toorest kardulikaabet peale. Võttis palaviku ära. Ja siis munavalget, - ja veel rukkijahu ka, väga hia peab olema.

RKM II 17, 192 (34) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Põlend haavale on hia pärna koor, mis musta koore all on. Seda vees kloppida, nii et venima hakkab, siis tuleroosi lehed on ka väga hiad põlenule.

RKM II 17, 198 (22) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Jaagupi t. (1948)
Põlenu haavadele pandi tammekoore vett või kuiva rukkijahu.

RKM II 17, 267 (14) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põlen haavale niinekoore õli ja tuleroos.

RKM II 17, 298 (4) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Põlde t. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põlenud kohale tuleroosi vedelikku, siis võtab suure valu ära.

RKM II 21, 218/9 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Põlend haavad: kui keevä veegä kuskilt sai põletud, siis pandud tuleroosi vett peäle. Linaseemne lihti keedetud koa peale panna.

RKM II 49, 329 (7)b < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Linaseemneõli lubjaveega pooleks aitavad värskete põlenud haavade vastu.

RKM II 49, 330 (13) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Tammelehtedest ja -koorest keedetud kange tee on heaks rohuks tulehaavadele, mädapaisete ja haudunud jalgadele hea (jalgu pesta selle teega).

RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. (1956)
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koorekihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.

RKM II 68, 376 (13) < Anna khk., Paide v., Ojaküla k. (1956)
Naismiini marju (koerõispuu) pigistada põlend haava peale. Aitab kohe.

RKM II 72, 345 (1) < Urvaste khk., "Linda" kolh. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Põletustele pandi peale aalolille mahla, kartulikaabet ja söögisoodat. Pind tõmmati välja lihtsalt nõelaga.

RKM II 106, 111/2 (15) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Põlend aavale ma muud ei tia, kui seda, et siebiga määriti seda kõhta ehk siis süömäsuada roppudeti päälä. Aluelehe küljäst jällä murreti üks tükikene ja senega hõõruti seda kõhta. Seda pidi kõhe tegema, kui põletas, pera ei aitand enam miski asi.

RKM II 111, 536 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Põlenud haavadele on pandud kala soolvett valu vaigistamiseks ja tehtud mähis aknaohaka mahlast (pikaleheline kaktuseliik).

RKM II 135, 185 (6) < Hargla khk. (1962)
Põletushaavad: pandi aloelillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.

RKM II 160, 18 (40) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Põlend haav. Pihlakakoortelt mähk ära kaapida ja koori keeta. Külmalt linase lapiga kompress peale panna. Ka munavalget peale panna. Mitu korda kompress panna. Mähk linase lapiga peale panna. Minu isa põletas praagaga ennast, nahk tuli ära. Selle rohuga sai terveks. Arst ei aidanud.

RKM II 160, 108 (22) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Põlend haavale pandi peale haput piima, aaloet, söögisoodat ja toore kartuli kaabet.

RKM II 160, 117 (25) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Põlend haavale pandi peale seepi ja toore kartuli kaabet.

RKM II 160, 169 (52) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põlenud haavale pandi aaloed peale ja valu vaigistamiseks hoiti lubjavee vannis.

RKM II 170, 422 (28) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. (1963)
Põletushaav.
Põletusehaav palava veega või tulega. Pandi vanasti peale värnitsat, kala soolvett ja aknaohaka mahla (rohkem ei tea).

RKM II 174, 95 (7a) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Oli põletusehaav, siis pandi aaloemahla peale.

RKM II 174, 95 (7b) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Ja teine rohi põlenule oli pärnakoore vesi. Rahva suus lõhmuskakoore vesi.

RKM II 186, 53 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Põletusehaava ravi.
Värske põletushaavale raputati kohe söögisoodat ja tilgutati aloemahla peale, see võtis valu ja haav ei läinud mädanema.
Kui käed külmand (külmavõetud), siis kasteti käed külma vette ja hõõruti lumega, seni kuni nahk tõmbas punaseks, roosakaks, siis andis valu järele.

RKM II 219, 40 (7) < Tori khk., Sindi l. (1966)
Põletushaavade puhul tehti haavalima. See lima tehti pärnapuu mähast, mida segati veega ja klopiti. Lima määriti põletushaavadele.

RKM II 222, 47 (16) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Põletushaav.
Põlenud haava raviti aloelille mahlaga. Võeti aloeleht, pressiti mahl välja, selle mahlaga määriti haiget kohta, mitu kord korrati ja põlenud haav sai terveks.

RKM II 229, 11 (11) < Rakvere l. (1966/7)
Põlendhaavale pandi toore kartuli kaabet peale ja munavalget.

RKM II 229, 383 (4) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Põlend haavale pandi peale toore kartuli kaabet ja värnitsat.

RKM II 231, 481 (13) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Põletushaavadele pandi kohe peale kuiva söögisoodat, määriti aloelille mahlaga. Määriti ploomirasvaga, võiga ja nii edasi. Külmavõetud kohta hõõruti lumega, määriti rasvainega.

RKM II 240, 299/300 (a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Põletuste puhul pandi tuleroosi (aaloe) mahla peale.

RKM II 240, 299/300 (b) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Suuremate põlenud pindade puhul pandi suretatud (hapendatud) kapsalehti peale ja seoti riidekaltsuga kinni.

RKM II 240, 299/300 (c) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Väga heaks ravimiks oli niinepuu (pärn) koore alt kaabitud mähk rõõsa piima sees leotatult põlenud kohale peale panna, see oli nagu kollane saiataigen. Seda kasutati laialdaselt.

RKM II 272, 301/5 (2250a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Aloe, tulelill, tohter: V. K. Aлой, алоэ. L. K. Aloe.
See lill on arvatavaste igal maal kuulus oma tohterduse poolest, tema pikad kitsad ja paksud mahlased lehed on äärtest kaetud terava otsaga piigikestega, mis sisaldavad endis mürgiollust. Kui selle taime lehti ravimiseks tarvitatakse, siis lõigatakse lehe piigid hoolega maha. Kui see taim saab viie aastaseks, siis ajab ta külge veikesed valged õiekesed, milledel ei ole mingit ilu. Kui iga aasta hoolega ta võsud ära murrad, midagi võib pottidesse istutada, siis kasvab see taim kuni ühe meetri pikkuseks ja pöidlajämeduseks. Räägitakse, et see lill ei ole enne raviks kõlbulik, kui saab vanaks 5 aastat, mitte nooremalt. Põlend haava määrida selle lille lehe mahlaga, võtab valu kohe ära ja haav saab mõne päeva pärast terveks, ainult peab haava ilma sidemeta hoidma. Olen seda ise proovinud omal ihul, sellel arstimisel on ükskõik, kui vana see lill on.

RKM II 301, 289 < Helme khk., Riidaja k. (s. Päiel), 80 a. (1968)
Põletatud haavad.
Kui ärä põleted, siss paned aaloed pääle.

RKM II 309, 275 (v) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Põletishaavadele pandi peale võid, rasva, kartulikaabet, seepi. Toodi ka mõisa kärneri käest aloelille lehti, mis ka peale pandi.

RKM II 312, 353 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
No kui põletet haab olli, siss lill aaloe, sedä pandi pääle, sedä käidi siss külä pidi otsman. Ta om kangeste mahlane.

RKM II 316, 318 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Põletushaav.
Vanast mamma pand aaloet pääle. Aaloe siist pitsit vällä ja pandi pääle ja sai tervess.

RKM II 329, 231 (25b) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
[Aaloe] Ja põlenud haavale on see ka kõige parem.

RKM II 355, 336 /7 (112) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Aaloemahla tilgutati põletushaavadele peale. Noore aaloe lehti ei soovitatud iialgi tarvitada, nüüd on kuulda, et aaloe peab vähemalt 3 aastat vana taim olema, siis lehed mõjuvad ravivalt. Kord andis Helmi Kiis ühele tuttavale südamehaigele 3 kg aaloelehti, kes tegi endale suurema koguse südamerohtu valmis.

RKM II 355, 446 (108) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Aaloelehest pigistati mahla põletushaavade peale. Aaloe pidi ravima siis, kui taim vähemalt kolm aastat vana oli.

RKM II 355, 574 (70) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Aaloelehest pigistati mahla põletushaavadele, aitas valu ja põletikku vähendada.

RKM II 356, 286 (232) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Aaloelehest tilgutati põletushaavade peale. Sai ruttu terveks.

RKM II 356, 376 (156) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Aaloe on ka hea põletushaavade raviks tarvitada. Võetakse leht küljest ära ja pigistatakse mahl põletushaavale peale. Sel juhul peab aaloe 3-aastane taim juba olema. Siis ravib.

RKM II 356, 554 (75) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Aaloe on põletushaavade rohi. Lehest tuli tilgutada pigistamise teel haavale rohtu peale. Parandas kiiresti.

RKM II 369, 404 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Joosepi t. (1983)
Kui sul sõrm oli põlenud, keedeti linaseemneid ja searasva pandi haavale ja sai terveks. /---/

RKM II 372, 294 (35) < Tartu l. (1984)
Aloemahl või -leht põletushaavale. Aloemahla tilgad sissevõtmiseks.

RKM II 375, 100 (36) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kes põletas kuuma auruga naha punaseks, kuid nahk katki ei läinud, tuli külma vett peale lasta voolata. Valu vähenes. Pärast tuli söögisoodat peale panna. Kui põletamisega läks nahk puruks, tuli aaloelehest mahla peale tilgutada, pärast pehmet määret peale, näiteks magedat rasva või võid. Kuni paranemiseni ei tohtinud pesta veega.

RKM II 380, 20 (20) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Põletushaavade puhuks oli aaloe, selle mahlaga määrimine võttis valu ära. Ka seoti aaloeleht põletuskohale. Aaloed kasvatati igas peres, eriti seal, kus oli lapsi. Seda kasutatakse ka praegu.

RKM II 380, 38 (82)b < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Saialille leotist on hea peale panna paisetele, põletushaavadele.

RKM II 380, 41 (103) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Põletushaavade puhul pandi peale hapukapsa lehti (või ka seepi, söögisoodat).

RKM II 381, 73/8 (6)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

RKM II 382, 303 (50) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Põletushaavadele, kui nad ei olnud sügavad ega tekkinud veerakkusi, neid põletuskohtasi kasteti värske aaloelille mahlaga. Selleks lõigati lillelt tükk ära ja pigistati mahla põletud kohale. /---/

RKM II 384, 178 (40) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Põletushaavad.
Põletushaavale tuli kiiresti toore kartuli riivet peale panna, mis vähendas valu. Pandi ka teelehest pigistatud mahla, kuid see ei olnud nii hea ja võis alles hiljem panna.

RKM II 390, 457 (21) < Topograafia teadmata (1985)
Põlenud haavale pidi kartulikaabet peale panema.

RKM II 403, 96 (8) < Rapla khk., Seli k. (1987)
Põletushaavale pannakse aaloed, mina määrisin seebiga kah.

RKM II 430, 499 (64) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Põletushaavale söögisoodat pandi esiteks. Kanamuna valge löödi vahule ja pandi peale ja niinepuu koore alt võeti kaabet ja see parandas põletushaavad.

KKI 10, 28 (11) < Mustjala khk., Rahtla k., Männiku t. (1949)
Pölendhaiged arstiti ohaldestega - otsiti rohtude seast.

KKI 11, 163 (16) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tulehaavasi on mitmesuguseid. Ühe aasta ma kiitasi lõhmuspuu vett ja panin seda peele. Sii on venijas. Kanamunavalge, aknaoha ja öli aitavad ka.

Vilbaste, TN 3, 568 (95) < Tartu l. (1932)
Aloelilled (põletatud haava peale).

Vilbaste, TN 3, 703 (18) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill. Tee on verekusemise vastu ja õli kaotab tulehaavad.

Vilbaste, TN 3, 713 (22 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Lina (Linum usitatissimum L).] Õli teeb kõhu lahti, lubjaveega segatult parandab ta põlenud haavu.

Vilbaste, TN 3, 714 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Vilbaste, TN 11, 216 (a) < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Aaloe põlenud haavadele hea rohi.

Vilbaste, TN 1, 488 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Aloe [Aloe]. Mahl - põletamise korral haavale.

Vilbaste, TN 1, 567 (1) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Arstitakse aloega. Pidada olema hea rohi köha vastu, niisamuti ka tiisikuse ning kopsukatarri vastu. Ka põlenud kohtadele (tulehaavadele) määritakse peale tema harudest välja pigistatud sahvti (mahla).
Esimest olen vast hiljuti kuulma hakanud, teist on mulle teadmata ajast tarvitatud.

Vilbaste, TN 1, 962 (12) < Kihnu khk. (1942)
Kuastas (=kapsas). Hapukuastas põlenud haavale.

Vilbaste, TN 2, 221 (3) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Tammekoored keedetakse kinnise kaane all. Tarvilik põletatud haavale.

Vilbaste, TN 2, 229 (5) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Aalolille leht pigistatakse põletatud haavale.

Vilbaste, TN 2, 230 (V) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Aalolille tarvitatakse põletatud haava pääle pigistades, mis hästi mõjub.

Vilbaste, TN 2, 383 (5) < Hageri khk., Hageri (1933)
Niinepuu mähast saadi ka head rohtu põlenud haavale.

Vilbaste, TN 2, 399/400 (2) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Niinepuu mähast saadi hääd rohtu põlend haavadele, samuti ka toalillest „aloest“ pigistati mahla põlend haavule.

Vilbaste, TN 2, 410 (22) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Niinepuu koorte mähk’ast keedetud vaseliini määritakse põletamishaavadele.

Vilbaste, TN 2, 413/4 (9) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Aloeroosi leht põlend haavale kasulik peale panna.

Vilbaste, TN 2, 418 (2) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Aloed põlenud haavadele.

Vilbaste, TN 2, 440 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Aloelehti tarvitati põlend haava rohuks, ka koerõispuu marjad olid põlend haava rohuks.

Vilbaste, TN 2, 482/3 (14) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Aloe põlend haavale.

Vilbaste, TN 2, 668 (6) < Räpina khk. (1930)
Aalolille tarvitatakse põletatud haava peale ja sisemise haiguse vastu. Lastakse mõni tilk aalomahla viina sisse. /---/

Vilbaste, TN 2, 695 (6) < Räpina khk. (1930)
Paiselehti tarvitati ka põlenud haaval valuvõtjana.

Vilbaste, TN 7, 59 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Porgandikaabe - põlend haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 63 (27) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Viburnum opulus: koerõispuu (marjad on põlend haava vastu).

Vilbaste, TN 7, 148 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Aloetaime tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu ja veel põlenud haavade peale pannakse seda. Temal tuleb lehtedest välja vett, seda pannakse haava peale. Tiisikusehaiguse korral imetakse seda vett.

Vilbaste, TN 7, 151 (7) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Põlenuile haavade pääle pandi silgupää villase riide alla ja kasteti sibulakasu veega märjaks ja hoiti niikaua peerutule käes, kuni ära kuivas.

Vilbaste, TN 7, 229 (19) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Kanarik. Kanarpik keedetakse ära ja määritakse palanuid haavu.

Vilbaste, TN 7, 265 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pihlakakoored on põlenud haavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (28) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vaeselapselehed põleva haava vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Alloevesi põlend haavale.

Vilbaste, TN 7, 389 (41) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Tuliroosi lehest pigistatakse mahla ja pannakse põlenud haavale.

Vilbaste, TN 7, 396 (40) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Tuleroos - pannakse tulehaavadele.

Vilbaste, TN 7, 400 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Niinepuu kaabet - põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 405 (28) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Tuleroosi pannakse haava peale, mis on põlenud.

Vilbaste, TN 7, 412 (40) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Tuliroosi pannakse põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 415 (41) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Tuliroos, pandakse põlend haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 420 (35) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Tuliroos, pannakse põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 446 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Alueroos põlenud haavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaeselapselehed pannakse põlend haavadele.

Vilbaste, TN 7, 450 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Noored lepalehed - põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 451 (20)< Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaeselapse lehed - põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 453 (25) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Noored lepalehed - põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 453 (43) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Vaeselapse lehed - põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 459 (36) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Aloemahl põletushaavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 461h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Aloemahla pandi põlenud haavadele, see parandas ruttu haavad.

Vilbaste, TN 7, 463f < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Aloemahla pannakse põlend haavadele, see parandab ruttu haavad ära.

Vilbaste, TN 7, 480 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Aloemahl põletushaavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Sibul põletushaavade ja köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 321 (5) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Aloe (Aloe arborescens) lehe püdev osa parandab põlenu haava ja kubla.

Vilbaste, TN 9, 349 (3a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Raudnõges - nõges piirituses aitab pääle määrides liigeste haigestumisel ja vanadel põlenud haavadel.

Vilbaste, TN 9, 349 (5a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Aloe (toas kasvav) (pukasarv). Vedelik parim ravi põlenud haavadele.

Vilbaste, TN 7, 484 (78) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Aloe põletamishaava peale.

Vilbaste, TN 7, 486 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Aloed tarvitati põletatud haavale.

E 33475 (35b) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene. Vanaaja rohud olid järgmised:]
Põlenud haavadele: rukioras ja kuusekasud segamine keedetud.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ie) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Aloelill kasutakse põlend haava peale: tuleb pigistada seesolev mahl haavale.

Vilbaste, TN 7, 705 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloeleht - põlend haavale hää panna. Parandab kiiresti haava.

Vilbaste, TN 7, 712 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloe. Aloest pigistakse välja tema mahl. Mahl pannakse põlenud haavale ja siis terveneb haav.

Vilbaste, TN 7, 717 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloe. Aloemahla pannakse põlend haava peale. Isegi kõige selle kestaga tükkis seotakse see aloe haavale niikauaks, kui see soojaks läheb, siis võetakse ära ja pannakse uus. See on selleks, et valu vähendada.

Vilbaste, TN 7, 724 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloeleht murtakse katki ja määritakse mahl põlenud haavale.

Vilbaste, TN 7, 729 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloemahla pandi põlenud haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 790c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.

Vilbaste, TN 7, 862 (18) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. - Gustav Vilbaste < E. Besemitner ?
[Muud rohttaimed.]
Aloe (võietakse põletishaavu).

Vilbaste, TN 7, 868 (5) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Aaloelehest väljapigistatud mahl põletushaavade vastu.

Vilbaste, TN 10, 42/3 (10) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Pärn. [(Niinepuu) Koore keeduvett (limane vedelik) kasutati põletishaavadele määrdena].

Vilbaste, TN 10, 267 (12b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Pihlakas. Pihlakakoored keedeti ära ja pandi külm kompress põlend haavale peale. Minu isa põletas praagaga ennast, nahk tuli ära. Selle rohuga sai terveks. Arst ei aidand.

Vilbaste, TN 10, 311 (8) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Aaloe - värskena põlenud haavadele, keedisena tuberkuloosi puhul.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM I 19, 257 (304) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Põletushaavade raviks pandi peale lõhestatud aaloe lehe tükke.

Vilbaste, TN 5, 12 (3i) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Lõhmusemähk koore alt - põlenud haavadele.

Vilbaste, TN 5, 548 (d50) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
Aloe. Tarvitatakse põletatud haavade võidmiseks.

Vilbaste, TN 7, 1090 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1119 (12) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Aloevartest (Aloe arborescens) vedelikku või mahlast ollust määritakse põlenud kohale. Aitab ruttu.

Vilbaste, TN 7, 1243 (II, XI) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Tõrvalill [Lychinis floscuculi].
Sageli esineb niiskeil maa-alul haruliste vartega ja kahvatute punaste õitega taim. See ongi “tõrvalill”, kelle juurde meie peatama jääme. Rahvas Lääne-Nigula pool ja vastu Harjumaad on nimetanud muistselt seda “tuliroosiks”, sest et temaga põletishaavu raviti. Veidi hiljem tuli sinna juurde veel tarvitusele kasepuu süsi ja munarebu, mida meie aga allpool, “puud ja põesad, mida ja millede osi tarvitadi arstimisvahendena”, läbi võtame. Kuid et “tulilillega” ravimine olla old ammu enne tarvitusel, siis lahendab meile kõige selgemalt seda, miks on tulilille tarvitus nii viimaseni hääbumas. Sellepärast temast ainult vaid õige lühikene kirjeldus. Tulilille tarvitadi õige lihtsalt ilma ümber töötamata ravimisvahendiks. Selleks võeti oivalisest põesast lehed ja asetadi põlenud haavule ning see viinud esiteks kuivale põlenud haava, teiseks lõpetanud valu sellest.

ERA II 139, 314/5 (42) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Peletushaavad. Pandi peale niinepuu eli. Toodi metsast niinepuu, kooriti ära ja siis kraabiti puu ihu vastust seda viha korda ja segati hapu taariga. See oli kõige parem haavarohi.

ERA II 150, 435 (47) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Põlend haava peale puistatakse rukkijahu ja seotakse pealt lapiga kinni.

ERA II 193, 638 (63.43) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Põletushaavule tilgutatakse aaloe mahla, linaseemne keedist ja nõgesemahla.

ERA II 193, 626/7 (63.7) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Põletishaavule panna lambarasva ja vaiku kokku sulatatult.

ERA II 201, 259 (29) < Karja khk., Leisi v., Metsküla, Tõnu t. (1938)
Põlend haavale lõhmusekoore ila ja tuleuhakad (toalill).

ERA II 201, 424 (45) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Põlend haavale pandi pääle linaseemne ja õlle laastrid. Ka kala soolvett pandi pääle.

ERA II 170, 695/6 (16a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.

EFA II 17, 84 (20) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Põlend haavale aaloemahla pigistad peale ja siis kanamunavalge, see ka parandab haava ära.

EFA II 17, 98 (39) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Põlend haavale pandi aaloet ja kohe seepi. Seda pidi kohe panema.

EFA I 19, 135 (9) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Traan), s. 1913 (1997)
Aaloe - põletamise haavad ja inimesed joovad, kui on kopsud haiged. Mett ja aaloed ja veel midagi ja siis joovad.

EFA I 26, 1 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste k. < Halliste khk., Penuja k. (1997)
Inimeste ja loomade haavu ravida kuusevaigu salviga.
Kui inimene või loom saab haavata ja see ei parane, keeta salvi, milleks võtta kuuselt vaiku, lisada mett ja puhast ploomirasva (sulatatud); kui see on keenud ühtlaseks, hoida purgis kaane all jahedas kohas. Kui vaja, võida selle salviga raskesti paranevaid haavu.
Sellist salvi valmistas mu äi Ants Püvi (1894-1978) Nuiast Majari talust. Purk salviga seisis köögis kapis. Ta pani seda põletushaavadele, samuti mädanevatele haavadele ja puhastas enne ka piirituse (lahjendatud) lapiga.

EFA I 101, 178 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 101, 183 (21) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 102, 101 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

E 17191 (1) < Rõuge khk., Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Sugu perast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haputkoort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

E 56672 (96) < Tallinn l. (1926)
[Põletuse puhul]
Kaabi kartulikaabet peale.

ERA II 251, 382 (27) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Kui jalg põlend katki on, siis pandas valged toorest kardulikaabet peale.

ERA II 274, 354/5 (19) < Laiuse khk., Sadala v. (1938)
Pärnapuu noortelt okstelt lõigati must koor ära ja pandi külma vette seisma. Saadi sülditaoline vedelik; sellega kasteti põlenud kohti.

E 4023 (13) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Põlenule pantakse kanepiseemneist tehtud sahvti pääle, ka peeneks tõugatud soola.

ERA II 39, 419 (13) < Kõpu khk., Puiatu v. (1931)
Kui põletanud, siis toorest kartulakaabet pääle. Kui kaabe enam mustas ei lää, siis terve.

E, StK 28, 82 (21) < Lutsi (1925)
Kui käsi ära põletatakse, siis segatakse kaerajahu vette, kurnatakse magedalt ära, leem kallatakse pealt ära, põhja jäänud saoga võitakse põletatud kohta.

H II 6, 258 (I) < Reigi khk. (1890)
Põletamise vastu on niinepuukoore vesi.

ERA II 202, 418 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Vissuvere k. (1938)
Kui ihu põlend on, siis võta lõhmuse koort. Must jagu kaabi ära ja siis klopi seda hästi, mis vastu puud on. Niikaua, kui hakkab venima. Sellega siis kinni siduda. Paraneb varssi ära. Aga ihu jääb valges selle koha pialt.

ERA II 155, 686 (3) < Setu khk., Suure-Rõsna k. (1937)
Palotusõ vasta om suul, uma tatt, sapp ja aaloleht.

ERA II 155, 687 (8) < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. < Setu khk., Mäe v., Varesemäe k. (1937)
Palotusõ vasta om tsia sapp ja aaloleht väiga hää - tuul om sääne kasulik liim siseh.

H IV 8, 235 (3g) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
[Põletamine]
Tilgutes aaloe (poti sehen kasuja solikiste lehteveerdega lihav toalill) sahti pääle.

ERA II 113, 593 (45) < Saarde khk. (1932)
[---] Mõned maa-arstid tarvitavad põletatud koha määrimiseks aloe lehtedest välja pigistatud vedeliku, mis valu vähendamiseks ja haiguse parandamiseks hea abinõuna mõjub.

RKM II 111, 51 (141) < Pöide khk. (1961)
Põletuste puhul lõigata aaloeleht pooleks ja lõikepool põletatud nahapinna vastu panna. Kinni siduda.

RKM II 111, 162 (522) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Põlendhaigele pannakse peale aaloed või sea sappi.

RKM II 147, 304 (3a) < Tori khk. (1962)
Põletuse puhul pandi pärnakoorest valmistatud rohtu peale. Pärnakoort keedeti vees. Seda vett pandi põlenud kohale.

RKM II 111, 68 (182) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Põletuste puhul pandi peale igasuguseid asju: kalasoolvesi, toore tuhli kaabe, pärnakoore eli. Viimast tehti järgmiselt: vesi ja pärnakoored pandi mingisse nõusse ja tulele. Keedu ajal pekseti koortega vee sees ja varsti tekkis ilus pruunikas veniv õli.

ERA II 301, 470 (7) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. (1942)
Palanu pääle valõtas rõõska piima. Viil pandas palanu pääle küdsetüt sibulat ja munavalgõt.

E 56671/2 (95) < Tallinn l. (1926)
On mõne koha ära põletanud, pane aaloelille lehte peale.

ERA II 187, 257 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.

ERA II 167, 151 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Põletamise korral pandi näpuga soola niiskele haavale ehk toodi mõisast aloed ja pandi seda.

RKM II 81, 301 (63) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Salv põlenud kohtadele. - Põlenu koha pääl pantaks kanamunavalge ja pärna koore alt lima - must koor räästitaks päält ära, siis kaabitaks säält alt seda pehmet, ja mage või, tehtaks salv valmis, need kolm hõerutaks ühte, teeb pehmeks ja ilusaks valgeks, mis on keeva vee all ära põlenu. Silma pääle seda ei ole kuulnu; mis ma ei ole, seda ei ole kuulnu ega kuulnu.

RKM II 111, 79 (234) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Aaloed pannakse põletuse peale. Nimetatakse põleuhakaks.

RKM II 147, 304 (3b) < Tori khk. (1962)
[põletus] Aaloe mahl aidanud ka, kui teda põlenud kohale pandud.

RKM II 160, 210 (34) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põletatud koht määriti enne seebiga ära ja siis pandi soola peale. Aaloed ja munavalget pandi ka peale.

RKM II 169, 400 (602) < Sangaste khk. (1963)
Jõhvikamahl rahustavat sügelemist, avaldavat mõju põlendikule, kuivatavat haudunud kohta, piirata mädanemist, vähendab sügelemist (süüdikuid), jõhvikumahl on hõõrutud mageda võiga salviks.

RKM II 254, 443 (21) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Aloed pannakse peale, kui on ära põletand.

RKM II 269, 234/5 (198a) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Palutatud paikade arstimine.
Kui palutad koskelt ärä kas sõrme vai ükskõik kost kottalt, kas kuuma rasva vai viiga, siss määri seda kotust õkva pääle palutamise kas värnitsa vai aaloemahla vai kui muud käepärast ei ole, siss võta päris keedusool ja pane pääle.

RKM II 269, 234/5 (198b) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
[Palutatud paikade arstimine.]
Viil om hää hapukoor ja mädarõika mahl ja nüüdsel ajal olev söögisooda. Vanasti seda ei olnud.

RKM II 312, 342 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kalamaksa õli ja aaloe põletamise puhul.

RKM II 316, 315 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Põletusele aaloe, seda paned pääle.

RKM II 321, 418/9 (7b) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Elioks on hää ka, kui oled kuskelt natuke ära põletanu või kõrvetanu, tõmma seda mahla pääl, kohe teeb pehmeks, valu ära.

RKM II 326, 64/5 (17) < Viljandi l. < Kolga-Jaani khk. (1968)
Ja vaata, mis on põlend haavadele. Minu ema oli Kolga-Jaanis kooli juures. Ja siis üks tüdruk tuli, oli õla pealt ära põletand, mädanes. Pandi kooli poolt rohtu peale, midagi ei aidand. Aga ema võttis pärnaihu küljest rohelise koore alt valge koore ja pani külma vett tilga peale sinna. Hakkas tampima lusikaga. See läks valgeks ja paksuks nii kui sült. Ja pani paar korda selle haavale peale - ja terve. Punetus kadus ja mäda tuli välja.

RKM II 358, 318 (63) < Põltsamaa khk., Kõpu k. (1981)
Aaloe ja seasapp on hea põletuse vastu.

RKM II 375, 159 (29) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Põletatud kohale riputati soola, kui nahk veel terve. See vähendas valu. Kel oli toalill aaloe olemas, see võis selle lille lehest mahla tilgutada põletatud kohale. Vaigistas valu ja ravis terveks. Sai ka munavalgega põletatud kohta määrida, see parandas hästi.

RKM II 375, 229 (31) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Põletamise korral oli väga valus. Kui sai põletada näiteks kuuma auruga ja nahk muutus punaseks, siis sai külma vette kasta haige koht või lasta külm vesi peale joosta. See vähendas valu ja nahk muutus tagasi ilusamaks. Aga vahel sai käsi vastu pliidirauda ära põletada ja ka nahk sai rikutud, tuli pruun kõrbenud koorik nahale, siis võis haigele kohale aaloelehest mahla tilgutada. Oli nõutud, et aaloe oleks vähemalt 5 aastat juba vana, siis mõjus paremini. Pärast võis põletushaavale määrida pehmet määret, näiteks võid, hapukoort. Ka auruga põletatud punast nahka võis määrida pehme võidega.

RKM II 375, 561 (68) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui inimene põletas ennast, kui nahk jäi veel terveks, tuli külma vett peale lasta, vähendas valu. Ka söögisoodat peale pannes vähendas valu. Kui aga nahk kõrbes või läks ka auruga põletades katki, siis ei tohtinud seda kohta veega üle ujutada. Tuli aaloelehest mahla tilgutada, pehmet määret peale. Vaigistas valu, ei tekkinud põletikku.

RKM II 380, 315/6 (2) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Kasepungadest ja nuortest kaselehtedest saab ka kietada hiad põletusekiedist. Kaselehed kõlbavad enne jaanipäeva, pääle jaani enam ei lähe.
Saunavihad piab ka tegema enne jaanipäeva. Sie on ikke enne vana jaanipäeva.
Põletatud kohale pannasse kasepunga kiedust piale.

RKM II 381, 122 (6) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Põlenud kohale pandi toorest kartulikaabet peale.

RKM II 381, 523 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1985)
Põletatud käsi määriti toore kartuli kaabega. Tuli mitukümmend korda enne seda kaabet panna, kui terveks sai.

RKM II 385, 34 (47h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

RKM II 385, 588 (25a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Põletused - pandi pärnakoorest valmistatud rohtu põletatud kohale. Pärnakoort keedeti vees. See vesi oligi põletusteravim (Juuli Tilk).

RKM II 385, 588 (25b) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Aaloemahlaga määriti põletushaavu (Juuli Krikmann).

RKM II 385, 635 (21a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
/---/ Põletushaavade puhul tehti haavalima. Pärnapuust kaabiti mähka, seda segati veega ja klopiti, siis pandi haavale.

RKM II 401, 436/7 (50) < Juuru khk., Tohvri k., Tohvri t. (1987)
Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

RKM II 413, 522 (3) < Puhja khk., Tännassilma k., Tinni t. (1988)
Kunagi memm põletas oma jala tugevasti ära. Võttis siis pärnakoort, keev vesi peale. Pärnakoore säsiga tehti, see läks nigu õliseks, sellest tehti mähist.

RKM II 430, 405 (8) < Palamuse khk., Nava k. (1989)
Kummelivannid olid ikka põletuse ja paistetuse vastu.

RKM II 441, 574/5 (2) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Oma juttu alustas ta nii-öelda rahvameditsiinist. Esiteks korjas ta tee äärest paar vereurmarohtu ja seletas, kuidas nendest tuleb mahl välja pigistada, see pudelisse panna ja vajaduse korral seda nahale määrida. Pidi aitama kõiksuguste hõõrdumiste, põletuste ja muude nahahädade korral.

RKM II 442, 181/4e < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] põletushaavadele aloe.

RKM II 445, 242 (106) < Torma khk., Avinurme v., Mõisaküla k. (1991)
Põletusele söögisooda ja aaloelille mahl. /---/

RKM II 445, 400 (22) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Aaloe oli. Vanasti seda vedelikku pigistati põletuse peale.

RKM II 450, 28/9 (3) < Äksi khk., Mullavere k. (1992)
Munavalget ja hapukoort panna, kui põletad, ja mõni ütleb, et seebivett peale. Peaasi, et õhk ligi ei saa. Ja aaloemahla.

RKM II 450, 266 (32) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Aaloemahla pannakse ja söögisoodat, kui põletanud oled. Kohe võtab valutamise ära, kui peale paned.

RKM II 456, 418 (9) < Pilistvere khk., Mäo k., Karjaaru t. (1993)
Aaloed kasutati ja nisukest asja. Mahlaga pandi peale, tükk peale, kui põletishaav.

KKI 11, 246 (50) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Kui keeva veega põletud on, siis lõhmuspuu koore vett (sie on seuke venijas) piale panna. Siis ka, kui põletusest nahk pialt ära on, piale panna. Kanamunavalge aitab ka.

KKI 57, 202 (6) < Nõo khk., Meeri k. < Omski obl. (1984)
Köha ja põletuse vastu on aaloe.

Vilbaste, TN 4, 62 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Arstirohuks tarvitavad taimed.
Aaloed tarvitakse arstirohuna põletamise ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 355 (c) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Aaloelillest pigistati põlenud koha pääle vedelikku ja tiisikuhaigeile tehti aaloest teed.

Vilbaste, TN 3, 621 (40) < Tartu l. (1932)
Aaloe [rahvapärane nimetus puudub]. Ilutaim. Põlenute kohtade peale.

RKM II 101, 402/3 (1) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Kase noored vaigused pungad leutadaks viina sees, see on rohuks pääle määrida, ku põlenu on, kanasulega pääle tõmmad, nii jõude kohe kosutab ära. Tuleroos, elioks, tema lehe sees eli on ka tuleaava vasta (Märkus: see on toalill aaloe.). Ja pärnakoore lima, ku oled tulega põletanu, kaabi seda lima. Kuivanu pänakoor ku keres kerituliuta ära, kaabi seda lima, kanamunavalget sekka ja magedat võid võib ka panna, määri tuleaava selle salviga, väga, väga kallid (=head) rohud. /---/ Maarohtusi on pailu, pailu-pailu-pailu. Enne põlnu apteeki, inimesed käisid üksteise juures küsimas-kuulamas, üks ütles: mul aitas see, teine proovis kah ja rääkis jälle edasi, nüid joosevad kohe apteeki.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Aaloe.
Alla 3-aastaseid taimi ei maksa seespidiselt ravimina kasutada! Lehtedest pressitakse mahl välja. Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5. l tl kuni 1 sl 3 korda päevas igasuguste haiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning säilitamiseks pisut alkoholi. Mahla kasutatakse seespidiselt mao- ja soolepõletike raviks (sapi- ja maksahaigeile pole soovitav). Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale. Teha kuni 10-päevaseid ravikuure väikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.

EFA I 6, 499 (22) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Kui tulise veega ihu põletatakse, siis pannakse haige koha peale kuiva rukkijahu, siis paraneb haigus hõlpsasti.

EFA II 30, 258 (14) < Tarvastu khk., Maltsa k. (1999)
Aaloi mahl on väga hea. IV klassis ma põletasi oma käe, siis ma oli paar kuud haige. Ema pani aaloi mahla pääle.

EFA II 18, 195 (30) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Aaloe pandas põletuse pääle, vist astmarohus kah.

EFA II 4, 177/8 (31) < Valjala khk., Kogula vallamaja < Valjala khk., Lööne mõis (1995)
Pöletusele pandi kõigepealt munavalget ja hapukoort ja värnitsat. Värnits on tehtud sellest linaseemnest ju, selle sees on linaseemneõli. Maohaavade vastu näib ka linaseemneõli. Üks mees oli 14 aastat vangis, ei saan seal rasvast süüa ja sai terves.

ERA II 159, 590 (9) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. (Grosstein), s.1886 (1937)
Kui olid ennast põletand, siis pandi põlend riideebemeid peale. Niinekaabet klopiti ja pandi peale ja tuleroos on kangesti hea põlend koha peale panna.

RKM II 111, 101 (328) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Põletusele pandi peale munavalget ehk pärmi ehk värnitst.

Vilbaste, TN 5, 23 (a4) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Pärnakoore mähk - põletushaavadele.

Vilbaste, TN 5, 3 (12) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Aaloevett põlenud kohale panemiseks ja kopsuhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 10, 582 (2) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Aaloe - palanu-, köhä-, tiiskusõrohi.

Vilbaste, TN 7, 693 (10) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Aloe. Põletamise vastu. Piigistada lehest mahla ja haavale kompressidena panna.

Vilbaste, TN 7, 661 (9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kui käsi ehk mujalt põlend on, siis pannakse kaalilehtesid peale.

Vilbaste, TN 7, 559 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Mäe t. (1930)
Lõhmuspuu koori tarvitatakse, kui on kusagilt ära põletatud.

Vilbaste, TN 7, 441 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Vaeselapselehed on põletamise vastu (karvased pooled) ja sile pool pandakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 338 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Aloe on põlendhaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 333 (14) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Aloe on põlend haige vastu.

Vilbaste, TN 7, 302 (1d) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Põlend haige vastu aknauhakas, lõhmuspuu koor, inimese piim.

RKM II 111, 114 (379) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Põletusele keedeti pärnakoore ehk lõhmuse siirupit.

RKM II 111, 94 (297) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Põletuste puhul võeti lõhmuse ehk pärnapuu koort, kraabiti seda, tehti peeneks ja keedeti. Sai veniva siirupi ja sellega määritigi põletust.

RKM II 312, 391 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Põletamine.
Aaloelilli või seepi.

Vilbaste, TN 11, 252a < Nõo khk., Elva l. (1963)
Aaloe - pannakse põletatud kohale.

Vilbaste, TN 11, 266 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Aaloe - tarvitatakse põletamise vastu. Lastakse seda mahla põlenud kohale.

Vilbaste, TN 11, 474i < Iisaku khk., Illuka v., Tuusna pk. (e)ele Ojamu, 54 a. (1965)
Lodjapuu - „tal marjad paistavad läbi, on nii mahlased. On põletushaava rohi. Korjata pudeli, hea lõhnaga. Kaatermus üks naine põletas jala. Komberdas meile tulla. Tõin selle mahla ja valu kadus ja halvast vai villi ka ei läinud enam.“

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Lõhmusekoore mahl, keedis. Põlemiserohi.

Vilbaste, TN 1, 962 (11) < Kihnu khk. (1942)
Õun (=kartul), uuemal ajal ka „kardul“. Sordid: sakslane, taanlanõ, suhkruvalgõ, sinised, siniste aukõga. Kartulipüss. Liistakad põlenud kohale kisuvad palaviku välja. Kupatusveega pestakse täitunud lehmi.

Vilbaste, TN 2, 239 (3) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Mesi, lepapungad ja sipelgad keedetakse pajas ära ning neid tarvitatakse arstirohuks põlenud kohtade peale.

Vilbaste, TN 2, 471/2 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Aloe.
Mõnedel lastel on kange himu üle tule hüpata. Juhtub aga, et jalg kogemata tulle jääb, siis on kohe head rohtu. Tuleb võtta aloelehti ja piigistada haava peale.

Vilbaste, TN 7, 203 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Aalus on põlendusrohi.

Vilbaste, TN 7, 264 (49) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohed on põletamise ja villide vastu.

EFA I 16, 90/1 (5) < Kirbla khk., Seira (end. Aruküla) k. < Muhu khk., Igaküla k., Kasemetsa t. (1996)
Vaata saialille leotisest on küll abi. Panin jalad sinna sisse ja aitas. Sauna põrand oli külm, ta ütles, et viskan kuuma vett põrandale, ma käisin ikka naabri saunas. Ma astusin kohe sinna peale, kuhu ta kuuma vee viskas, jalad läksid kõik katki.
Ma saialille tied ka joon.

RKM II 75, 368 (10) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Kui köha on, siis pigista natuke aaloemahla. Ka tiisikuse vastu on hää rohi. Põletushaavadele pannakse ka. Siin kutsutakse aknaohakas.

RKM II 91, 384/5g < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
silmahaigetele külma vee lapi, põlenule toomekoore mähka keedeti koorega segamini. /---/

ALS 1, 283 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. (Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928)
Põletatud haavad. Põletatud haavadele pandi toore tuhli kaabet pääle.

Vilbaste, TN 7, 517 (12a) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.

ALS 1, 586 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. (Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928)
Põlend haavad. Põlenhaigele pääle värsket toorest kanamuna või aknauhakat.

ALS 1, 713 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. (Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928)
Põlenud haavad. Põlenud haigele pandi pääle kanamuna valget kilet ja lõhmuspuu (pärna) koore vett.