• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Kanarpik

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• põletushaav
• haigus määratlemata
• jooksva
• ohatused

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik soopihl Potentilla palustris
• kanarbik Calluna vulgaris

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 10, 272/3 (45) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kanarpik. Kanarpikuga värviti pruuni värvi. Ema värvis. Ei lähe pealt ära, ei pleegi ka. Rohu tarbeks ka pruugiti. Kel oli ohatis (vesised vistrikud) jalgade külles, siis keedeti vett ja pandi kompress jalgadele.

ERA II 167, 182 (59) < Järva-Madise khk. (1937)
Kanarpik, aruhein ja kõrvenõgesed - neist tehakse vanni, mis aitab jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 327 (16) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Saksaparillad tarvitetakse jooksvahaiguse vastu (Lehtmetsa külas), jooksva vastu on väga hää ka vann kanarpikust, aruheinast, kõrvenõgestest.

Vilbaste, TN 2, 361 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Tuhkpohla varred ja kanarpikuõied on jooksva rohud, mööda maad kasvavad [taimed] on jooksvahaiguse vastu; keedetakse veega ja leotakse piirituse sees ja võitakse pääle.

Vilbaste, TN 2, 482/3 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Kanarpik.

Vilbaste, TN 7, 229 (19) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Kanarik. Kanarpik keedetakse ära ja määritakse palanuid haavu.

Vilbaste, TN 7, 400 (6) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Kanarpik - arstirohuks ja värvimiseks.

Vilbaste, TN 7, 406 (18) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Kanarpik on värvimiseks ja arstimiseks.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.