Haiguste märksõnad

Pistja

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: pistja, pist, püstaja, pistjas; Kagu-Eestis nimetati seda tsuskaja paiguti ka tsuskuss. Samuti on pusuvalu nimetatud pistjaks (ERM 22, 24 (3) < Rõngu khk. – Eduard Ahas < Anu Treial (1920)). Lõuna-Eestis nimetati üldiselt valupistet pusu või pusk.

Pist on tugev terav valu mingis kehaosas, näiteks külje sees, rinnus või ka südames.
Pist - tekkimise põhjust ei teata, aga tekkivat alati külje sisse. Takistab hingamist ja teeb valu. - - RKM II 121, 229 (32) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/61)
“Püsti” arstimine: Püstiks nimetati haigust, mis mööduvate “valupistetena” tunti küljes. E 76411 (6) < Pärnu-Jaagupi - E. Goldsmit (1931)
Pisted. Pisted rinnas arvati tekkivad külmetamisel. Mõned maa-arstid tõentanud, olla “kurja inimese nõidumisest tekkinud. - - ERA II 134, 486 (107) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Pisted. Mõni kord ilmuvad pisted, kas rinna sisse, südamesse, ehk mujale ihusse. Pistede valu on, nagu saaks nugadega torgitud. - - ERA II 146, 720 (47) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)

Pistja põhjustajaks võib olla ületöötamine, raskete asjade tõstmine, külmetamine või ka ülesöömine.
Pist. Pistja. Kui võtta kõigepealt neid sõnu, siis mõistetakse nende all “pistma”, torkama” ja sellest tingitult haigust või sellesarnast, kui inimesel on kõhus, rinnus pistev, torkav, ajuti esinev valu, mis tekib jooksmisel või raskemal raskuste tõstmisel, siis harilikult öeldakse - on pistja rinnus, kõhus. Harilikult tekib pistja siis, kui kõht süüakse väga täis, ja eriti siis, kui süüakse raskeltseeditavaid toite. Selle haiguse või vea nimetusena siinpool sõna “pist ei esine, vaid esineb ainult sõna “pistja”. Kuna pistja on haigus, mis vahel tuleb nagu iseenesest, põhjustel, mis ülal märgitud, kuid milliseid põhjuseid ei panta tähele, siis jälle nagu iseenesest seadudes, osalt vist sellest tingituna, mingit arstimist siinpool peale mõrudate ainete, kalmusejuurte, tamme- ja pajukoorte sissevõtmise, mis elustavad-ergutavad ülekoormatud seedeelundeid, ei tunta. ERA II 203, 409 (94) < Otepää - Artur Kroon (1938)
Seostatakse vahel ka teatud normivastase teoga nagu istujast üle astumine, noa otsast leiva pakkumine või mingi terava eseme teise poole viskamine (nõel, nuga).
Kes nua otsast teise leiba kätte annab, se annab teisele pisti haigust, selle pärast keeldakse nuaga leiba andmast. H III 4, 505 (69 < Karuse - Reiman (1889)
Nõelaga, ei tohi saa, teise inimese piale, visata, Kui sa nõelaga, teist inimest viskad, siis hakkama sell, inimesel’ kohe pist-haigus käima, keda sa nõelaga viskad. Aga kui see inimene selle nõela, sinu poole, tagasi viskab siis pole tal’ sest häda. Selle pärast ei tohi nõelaga, teist inimest visata. H II 40, 312 (135) < Koeru - H. A. Schults (1892)

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 23, 345 (3) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895)
Pisti vastu. Võta pistirohtu, neil on sinised õied, pärast teravad kaunad; keeda neid ja võta pärast joo seda vett sisse, see aitab.

H III 27, 203 (1) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Arstimesed.
Takjaseemned on pisti vastu.

H I 8, 332 (2) < Vastseliina khk. (1895)
Takjamarja ehk -seemne omma jällegi sisemäise, tsuskajahaiguse vasta.

H II 11, 31 (4) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Soo-ingveri juuri kuivatakse ja liutatakse viina sees. See viin peab siis kõhu- ja pistihaiguste vastu aitama.

H II 18, 602 (6) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Pistihaigele antakse sisse kriidituhka, kristalli-klaasi tuhka, pususeemneid ja antakse üheksa noatera päält juua.

H II 33, 633 (3) < Samaara kub. (1889)
Jooskja haiguse rohi. Jooskja, pistja haiguselle olla väga hää mädarõika sahvt, kõige parem arstirohi.

H II 34, 770 (6) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Pistukarikad, pistirohud (Polytrichum) pistja vastu.

H II 34, 770 (8) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Takilehed (Lappa) roosi peale. Seemned nuppude sees pistja vastu.

H II 40, 725 (52) < Kuusalu khk., Kolga (1893)
Pisti vasta keeda ühiksä rabadud rugiterä, mes reie tagaseinäst pidäb ottama, sise ja ninda, et neid ühiksäst pääle hagades edepädi saab luedud.

H II 40, 887 (63) < Kose khk. (1891)
Kui pistihaigus on, siis juuakse pussnugade ja kinganõelte pealt vett, süüakse valge klaasi puru ja karuohaka seemneid, siis kaub pist ära.

H II 41, 427 (50) < Anseküla khk. (1891)
Kui saunast tulles vihaleht pealpool südant on ja see leht ära süüakse ehk müüakse, kaub pistihaigus.

H II 42, 913/4 (3a) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
Verihein. Kui pistjehaigus ihu sehen om ,kuivada nende õie ninda, et päe nende lõhna ära ei võta, keeda ära ja joo teevee viisi. Sis saad terves.

H II 52, 43 (1) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Tak'as.
Takjalehe liimi pruugitas pitsitedu ehk katskisõ hobõsõ kaala rohos, mida pääle pandassõ. Sügüse korjatas valmis siimne kokko ja hoietas alalõ, et kui sisemine valu ehk tsuskaja om, et sis pulbrõs hõõrõn sisse või võtta viinaga, mis ka häste oll' avitanu.

H II 53, 502 (462) < Simuna khk. (1895)
Pistide vastu aitab üheksa rukkiiva seina vahelt võtta ja ära süüa.

H II 53, 505 (489) < Simuna khk. (1895)
Pistide vastu aitab rukkiivi seina vahelt ja musta härjä sarvest kaapida ja sisse anda.

H II 53, 506 (497) < Simuna khk. (1895)
Pistide vastu aitab mustad helmed kaela panna, valged klaasi puruks taguda ja senna hulka takja seemneid panna ja sisse võtta.

H II 57, 470 (10) < Ambla khk. (1896)
Pisti vasta: valget klaasi puruks hõeruda ja karuohaka seemnetega segi sisse võtta.

H III 4, 524/5 (1) < Karuse khk., Tuudi k. (1889)
Pistihaigust arstitakse järgmiselt: a) kui haigele neid rukiterasid süüa antakse, mis rukirehte aegas rabamisest seinaprau vahele on jäänud. (Siin on moodiks rukisid tuas enne ära rabada, kui nad pekstud saavad. Selleks võetakse rukivihk tüide poolt otsast kinni ja ladvadega lüüakse vastu seina, nii kaua, kui ladvad tühjaks jäävad.)

E 27733 (168) < Ambla khk., Jootma (1896)
Kui pist on, siis otsitakse seina vahelt 9 rukkiiva, vajutakse iga ivaga 3 kord pisti kohta ja siis süüakse ivad ära.

E 56663 (3) < Tallinn l. (1926)
[Valu, pistjad]
Korjaku maast pistjarohtu, keetku ummuksis, tehku teeks, joogu seda - läheb valu ära.

EKS c, 54 (6a) < Karksi khk. (1892)
Achillea millefolium
Verihein. Kui pistjahaigus ihu sees on, siis kuivatatakse veriheina õied vilus, nii et päike pääle ei puutu ega lõhna ära ei võta, ja juuakse teeveena, kuni terveks saad.

EKS c, 59 (2) < Rõngu khk. (1891)
Lappa tomentosa = takjas.
Takkäs. Takjaseemned tambitakse peenikeseks ja joodakse veega sisse pistja vastu rohuks. Lehtede mahl on, igasugu haava pääle pigistatud, hää rohi haavu parandama.

ERM 17, 3 (6) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
“Tsuskajahaina'” korjatakse enne jaani õitsemise ajal kõige vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mida 1 ehk 2 korda päevas “tsuskaja” (pistja) vastu juuakse.

ERM 22, 24 (3) < Rõngu khk. (1920)
Pusuvalu ehk pistja arstimiseks tuleb noori karoohaka nutte keeta ja juua, siis läheb kohe üle.

ERM 22, 25 (4) < Rõngu khk. (1920)
Pusu arstimiseks tuleb pusuheina haige koha pääle panna. Pusuhein kasvab kapsa kuki pääl, tee ääres ja paremate mullamaade pääl. Õitseb suvel. Veikesed roosad õied. Pääle õitsemist tulevad nokad külgi, kutsutakse ka “kurenokk”.

ERA II 83, 248 (18) < Jüri khk., Kurna v., Sausti k., Maksimi t. (1934)
Pisterohi. Kellel on külje sees ehk rindus pisted, siis keeta seda rohtu ja juua, pisted kaduda varsti ära.

ERA II 113, 591 (35) < Saarde khk. (1932)
Kui pisted piha või õla sees, missugust haigust vanade inimeste juures õige sagedaste ette tuleb, siis olla selle vastu rohuks noored vaigused männakäbid, mida pidavat hoidma valutava koha pääl. Männakäbid tulevad korjata sellel ajal, kui kuu parajaste täis saab.

ERA II 113, 588 (21) < Saarde khk. (1930)
Pigistushaigusel on rohuks, kui haiget kohta hõerutakse „surmakinda“ varredega.

ERA II 135, 405 (29) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Pistirohu ehk karuohaka teed võeti pistuse vältimiseks.

ERA II 141, 104 (56) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Pistja vasta karuohaka seemned.

ERA II 158, 183 (74) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Pistirohi - tarvitatakse pistihaiguse vastu rinna, selja ja külje sees.

ERA II 167, 275 (7) < Harju-Jaani khk., Anija v. (1937)
Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.

ERA II 182, 460 (369) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Pistja rohi.
Pistja rohi on takjaseemned.

ERA II 196, 56 (650) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Pistide vastu.
Pistide vastu tehti järgmiselt: Torgiti noa otsaga sinna kohta, kus pist torkas. Ja söödi ka takjaseemneid.

ERA II 199, 489 (41) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Pistirohust tehti teed, kui pistid olivad. Pistirohtusi pandi sinna haige koha peale, kus pist oli.

ERA II 251, 196/7 (46) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Suure Kalju k. < Märjamaa khk. (1938)
Pistirohi on karuohakas või orjaohakas. Pulvreks tuleb kuivatada ja peeneks hõeruda või taguda. Veega võetakse sisse.

ERA II 252, 296 (40) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Pistja (tsuskaja). Halusa takja liimit kiitä' ja juvva'.

ERA II 285, 51/2 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Pistirohud kasvavad põllupeenardel ja kivivarede ümber, punase õitega, keedetakse teeks pistihaiguse korral.

ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta.

ERA II 167, 158/9 (19, 20) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Pisti ajal võeti karuohaka seemneid ja toodi mõisast pistiõli.
Kuskohas oli pist, siis sinna pisteti nuaga ja üteldi, et pistan pisti ja pistan pisti!

ERA II 166, 237 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa: "Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.

ERA II 187, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.

ERA II 187, 260 (46) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. (1938)
Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.

ERA II 187, 281 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Kui kõrvetised ehk pistihaige, juua aknauhakast keedetud vett.

RKM II 111, 99 (316) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Torkimise vastu rinnus aitavad pususeemned. Need on orjaohakataolised taimed, kurgiseemne moodi seemned, hallid.

RKM II 183, 12 (4) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Pist. Karuohaka seemneid süüa. See aitab. Olen ise söönud ja on aidanud. Mitu korda tuleb süüa. Ühe topi võtan täna ja teise teine päev.

RKM II 203, 19 (5) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Pist. Karuohaka õie teed, tupe teed juua.

RKM II 229, 382 (2) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Pist. Raudohakad - mööda maad kasvab, umbes sentimeetripikkused okkad külles, tugev okas. Seda teed tehti ja seda joodi.

RKM II 229, 392 (4) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Pist. Pisterohud - lillade õitega, karvased lehed, keedeti ära ja paksu pandi pistekohale peale.

RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Pist. Taskunoapõsega vajutati haiget kohta. Toorest sibulat söödi.

RKM II 257, 413b < Palamuse khk. (1968)
Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

RKM II 442, 181/4c < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] pistete ja valu vastu rinnus kiviimal,

RKM II 449, 23 (14) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Mjadna - kui siest on piste või külmetamise häda, siis jood, peab heaks tegema.

KKI 69, 265 (18) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Pistlikuheina juured.
Tema [vanaema] neid ohakaid (punaste õitega) korjas. Ütles, et nied on pistlikuheina juured. Seda vett pidi juodama pisthaiguse vastu. Seda korjas tema kohe maast juurtega. Sie juurikas pidi ravi andma. Kiedeti juured ja varred-õied koos.

Vilbaste, TN 3, 659 (9) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Pistjate vastu - karuohakas.

Vilbaste, TN 11, 5c < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Geranium sanguineum - pistihaigerohi, pistirohi. Kasutatakse teeks pistete puhul.

Vilbaste, TN 1, 492 (2) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pistuserohud [? Geranium pratense]. Teena - pistusele.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Vilbaste, TN 1, 572/3 (15), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kanarbik’u [kanarbik]. Tarvitati ennem pistehaiguse (kopsupõletiku) ravimiseks. Kanarbikuteed juuakse ka seesmiste valude vastu, kui need mitte kõhu- ega sooltevalud ei ole.

Vilbaste, TN 1, 581 (45) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kibuvits. Selle oksad raiutakse hästi peeneks, tautakse lömaks ja keedetakse võimalikult kanget teed. Seda juuakse pistehaiguse vastu (vist kopsupõletik).

Vilbaste, TN 1, 610 (3) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Pistirohi: tarvitab kasvamiseks kuiva maad ja taim on umbes 20-30 sentimeetrit kõrge. Taimel on rohelised lehed ja varte külles on okkad. Ja sinised õied. Teda tarvitati pistihaiguse vastu. Keedetakse taim ära ja tarvitati keedetud vett.

Vilbaste, TN 1, 898 (2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Kulliküüs, pistjate rohi [Erodium cicutarium]. Vanaema ajal, kui peksti vili rehega, ei lastud seda heinakõrre viia ega parsil veel sugugi panna, üteldi, et siis tare läheb põlema. Tõeline põhjus võis olla hoopis muu. See hein on kange siginema. Sõnniku kaudu kantakse põllule tagasi.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.13) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Pistirohud pisti vasta.

Vilbaste, TN 1, 1010 (6) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Pisturohed. See on pistmete vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Ohakad: kui pist on, juuakse ohakavett.

Vilbaste, TN 2, 254 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Pihlakaõisi keedeti ja seda vett joodi, siis pidi see piste vastu olema.

Vilbaste, TN 2, 276 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pistlikuõite teed pistete vastu.

Vilbaste, TN 2, 309 (3) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Pistuse vastu tarvitati pistuserohte.

Vilbaste, TN 2, 458 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Karuohaka nuppusid tarvitatakse pistide vastu.

Vilbaste, TN 7, 63 (26) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Geranium L.: pistirohi (inimesele, loomadele punase vastu).

Vilbaste, TN 7, 146 (13) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Siis on veel ühed väikesed siniste õitega rohud, kasutatakse pisterohtudeks.

Vilbaste, TN 7, 197 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Takjas. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha, tiisikuse ja kõiksugu külje- ja rinnapistete vastu.

Vilbaste, TN 7, 237 (8) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Mõnikord, kui külje seest tsuskab, siis keedetakse kaeru ja pantakse lapiga kaeru sinna, kus tsuskab.

Vilbaste, TN 7, 258 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Pistirohud olid pistihaiguse vastu. Pistihaigus oli, kus hakkas valutama nii nõelapiste moodi. Siis ütlesid inimesed, et piste on rinnus ehk ka mujal. Pistirohud keedeti ära ning joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 262 (33) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Pistirohud pisti vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Ohakanupud pisti vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Ohakad on pistihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kibuvitsa okkad näriti pisti vasta.

Vilbaste, TN 7, 275 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pisturohed on pistu vastu.

Vilbaste, TN 7, 306 (b) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Pusud on pistihaige rohud.

Vilbaste, TN 7, 309g < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Pistihaiguse vastu: „pusurohte“.

Vilbaste, TN 7, 326j < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Pusu on pistihaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 7, 376 (1.5) < Jõhvi khk., Voka v., Künnapõhja k. (1930)
Kibuvitsa õite tee pistete vastu (peas, seljas).

Vilbaste, TN 7, 446 (32) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kibuvitsa juured pistuste vastu.

ERM 22, 24 (1) < Rõngu khk., Kirepi k. (1920) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Pusuvalu ehk pistja arstimiseks tuleb noori karuohaka nutte keeta ja juua, siis läheb kohe üle.

ERM 17, 3 (6) < Põlva khk., Mammaste k. (1920) Redigeeris Tuul Sepp 2010
„Tsuskaja hainad“ korjatakse enne jaani õitsmise ajal kõige vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mida üks ehk kaks korda päevas „tsuskaja“ (pistja) vastu juuakse.

Vilbaste, TN 7, 486 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kibuvitsa juuri tarvitati pistuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 499 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Arstirohtudena:
Saia- ehk savililled leotati viina sees ning selle vedelikuga hõõruti seda kohta, kus pisted olid.

Vilbaste, TN 7, 578h < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 581f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Karuohakatee pistete vastu.

Vilbaste, TN 7, 644 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kui inimesel pistid olid, siis tarvitati pistirohtu.

Vilbaste, TN 7, 648 (a8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Karuohaka juured - pistide vastu.

Vilbaste, TN 7, 663/4 (2a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Vilbaste, TN 7, 724 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pistirohtudest tehakse teed, on pistide vastu ja juuakse igal ajal.

Vilbaste, TN 7, 737 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmarja oksad ja takjanupud: pistirohi. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1c) < Harju-Madise khk. (1930)
Inimesed tarvitavad palju rohtusid enda arstimiseks. Sinise õitega pisteteed siis, kui pisted rinnus ja küljes.

Vilbaste, TN 7, 892 (152, 21) < Nõo khk. (1932)
Karuohaka juured keedeti ära ja tarvitati pistja vastu.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 1053 (2) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Pusu on suur valge-rohelisekirjude kõvade, nagu plekist lehtedega taim, mida kasvatatakse kohati taludes akende all. Tema seemneid süüakse siis, kui pistihaige rinnus on. Üheksa seemet korraga.

Vilbaste, TN 7, 1182 (84) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Karuohaka keedis, üks klaas korraga. Pistete vastu kehas.

Vilbaste, TN 7, 1186 (16) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Seapohla lehed: keedis, üks supilusikatäis klaasi vee peale. Põiehaiguse vastu, kui rindades pistja.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2e) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ka pistete korral hautakse[kummeliga] samuti haiget kohta.

ERA II 125, 137 (5) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Pistuse vasta võeti katusesamblaid, tehti sellega tulist vett ja hauti siis.

ERA II 139, 321 (68) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Kui pist oli, siis võeti üheksa rabadisruki tera seina vahelt (mis sinna reheste ajal jäänud) ja süüdi ära.

ERA II 201, 108 (85) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Pistihaige. Naelu ehk nõõlu pandi vee sisse ja joodi nende päält vett. Kaks ehk kolm nuga ühte kogu ja torgiti nendega pistihaige kuha poole. Tehti pusuteed.

ERM 26, 18 (2) < Vastseliina khk. (?)
Pusk. Tsuskaja - pistja. Selle haiguse vastu on järgmised abinõud. Kuumi kaeru pannakse külje peale ehk süüakse peenikest klaasi sisse.

ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

EFA II 2, 210/1 (9) < Omski obl., Ivanovka k. (Liine) Anderson (s. Lillo), s. 1913 (1995)
Tal on sinised õied. On okastega, justkui kibuvitsad, 50 cm kõrge. Kui sul pistab, see on piste vasta. Keedad 5 minutit ja siis ta haudub, et jahtub ja pärast kurnan ja joon.

EFA II 2, 232 (2) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Metsarohi - ta on sinine ja kõvasti okas. Ta on pistirohi. Seda on vaja juua. Teda ummuksis kiedetakse. Nii kui keema läks, pidi olema, et aur välla tule. Seda võta või väike pits kolm korda päevas.

ERA II 189, 160 (140) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Lepa t. (1938)
Piste vastu raiudi valget paksu klaasi puruks ja vöeti sisse ja see kaotas ära. Ühed pistmerohud kasvasid ka, nende seemnedest tehti teed.

EFA I 19, 57 (24) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
On pistiserohud, kui pist torgib kõvasti, keedad ja jood. Pisterohi on sinine, sinised õied, ühelt poolt sinine, teiselt valge vars.

EFA I 19, 167 (7) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. (s. Kanamart), s. 1934 (1997)
(Taimed riputatud tuulekotta toaukse kohale) See on see kaljutška, panevad selle jauks, et vanasaadanas ei saa tuppa. Vanapaganas. Tead, ütlevad, et eesti keeli on pistirohi. Kui pistab, torkab inimest, ta on selle vasta.

H II 12, 169 (32) < Väike-Maarja khk. (1890)
Salpeetrid pruugitakse pisti vasta. Meesterahvad söövad murulauku ja soonerohtu haiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 1095/6d < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kadakamarja ja karuohaka õie teed tarvitadakse seesmistehädade ja pistete ravimiseks.

H II 20, 537/8 (6) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Püstaja. a) Tambiti valget laasi hästi piineks ja anti haigele sisse, b) võeti pikse laasta ja hoiti põues valusa koha peal, d) pisteti terava noa otsaga haige kohale vastu.

ERA II 13, 304 (28) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).

EFA I 38, 97 (6) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Tuul), s. 1925 (1999)
Kui määnegi tsuskaja om, põldosja juudi.

RKM II 59, 586 (31) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Ku pusku tsusas vai süäme alonõ all üles ajanu [arvatavalt maokatarr], sis panti kuuma tuha närtsu sisse ja panti haigõ kotusõ pääle. Kaaru aeti ka kuumast, vai ka savikivi aeti kuumast, jalki panti närtsu sisse ja haigõ kotusõ pääle.

EKS c, 58 (1) < Torma khk. (1892)
Lappa tomentosa = takjas.
Takjas. Juur tambitakse jahuks ja võetakse rinnahaiguse vastu veega sisse. Takjanuppude seest seemneterakesed juuakse tervelt veega pistja vastu.

ERA II 25, 120 (25) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vaestemaja (1930)
Kammeliteed, need kasvavad õue peal ja teeäärtes. Teelapid pannakse silmade peale, kui silmad haiged.

ERA II 189, 537 (67) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. (1938)
Piste vastu söödi paksu klaasi. Seinaprao vahelt söödi rukiibasi.