Rahvapärased taimenimetused

Pusu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik maarjaohakas Silybum marianum

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 18, 602 (6) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Pistihaigele antakse sisse kriidituhka, kristalli-klaasi tuhka, pususeemneid ja antakse üheksa noatera päält juua.

ERA II 187, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.

ERA II 187, 260 (46) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. (1938)
Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.

RKM II 111, 99 (316) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Torkimise vastu rinnus aitavad pususeemned. Need on orjaohakataolised taimed, kurgiseemne moodi seemned, hallid.

Vilbaste, TN 7, 326j < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Pusu on pistihaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 1053 (2) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Pusu on suur valge-rohelisekirjude kõvade, nagu plekist lehtedega taim, mida kasvatatakse kohati taludes akende all. Tema seemneid süüakse siis, kui pistihaige rinnus on. Üheksa seemet korraga.

ERA II 201, 108 (85) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Pistihaige. Naelu ehk nõõlu pandi vee sisse ja joodi nende päält vett. Kaks ehk kolm nuga ühte kogu ja torgiti nendega pistihaige kuha poole. Tehti pusuteed.

RKM II 170, 412 (8) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. (1963)
Jooksja - jooksva.
Selle haiguse vastu oli keedetud pusalehe teed. Pusa pidi kasvama metsas, missugune ta on, ei tea.

Vilbaste, TN 7, 306 (b) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Pusud on pistihaige rohud.