Haiguste märksõnad
Tüüfus
Endistel aegadel tunti Mandri-Eestis tüüfust soetõbi, suetõbi, soojatõbi nimtuste all.
Kõhusoetõbi (Typhus abdominalis). Kõhusoetõbi ehk kõhutüüfus on meil esinevaist ägedaist soolte nakkushaigusist sagedamaid ja raskemaid. /---/ Tüüfusesse haigestub keskmiselt 25% inimesist. Peamiselt haigestuvad noored ja tugevad inimesed 15–30 aasta vanuses, kuna laste ja vanemate inimeste hulgas esineb tüüfusejuhte harvemini. Enamik tüüfust põdenuid omandab eluaegse immuniteedi ja teistkordseid haigestumisi tüüfusesse juhtub harva. Tüüfus võib esineda igal aastaajal, kõige sagedamini siiski suve lõpul ja sügise algul, samuti ka varakevadel. (Sumberg 1939: 622).
Vaata ka: kõhuhaigused, .
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- humal
- kadakas
- kask
- koirohi
- kõiv
- mustikas
- paakspuu
- paju
- raudrohi
- tamm
- tedremaran
- toomingas
- võilill
- üheksavägine
- taimenimetus tuvastamata
- sookaer
- kaali
- rabakaer
- ristikhein
- salvei
- reinvarred
- raudreia(e)rohi
- üheksamehevägi
- hapu(d)kapsad
- kalganajuure´
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 91, 688/91a < Võnnu khk. (1959)
Kõhutõbe ruhi, mis vist kerge kõhutüüvus oli, võeti kaks peotäit võililleõisi ühe toobi vee pääle ja tehti siis sellest teed. Seda võttis siis haige korraga ühe suutäie sisse, kuid seda pidi küll mitu korda võetama. Kuid seda haigust oli ikka harilikult sügise, kui võililled enam õieti ei õitsnud ja need olid veiksemad kevadistest, millest teed siis tehti, kuid ma ei tea kindlasti, mis lilled need om. Kuid nad kutsusid neid võililledeks, kui see andis ka küll tagajärge.
RKM II 264, 344 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Kõhutüüfus. Hästi kange toomingakoore tee teeb terveks.
RKM II 372, 93 (2)a < Tõstamaa khk. (1984)
Koirohi olnud vanasti tüüfuse (kõhutõve) rohi.
RKM II 372, 93 (2)b < Tõstamaa khk. (1984)
Ka raud(reia)rohi olnud tüüfuse rohi. Kui Anni Kangur olnud väike, hoitud tüüfushaiget onu lakas ja talle viidud sinna ravimina kanget raudrohu teed.
RKM II 381, 19/22 (16) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Sajandi algul (1904) levis Väike-Maarja piirkonnas tüüfus, mis just noori inimesi mulda viis. Seetõttu iga kõhuhaigus tekitas paanikat. Kodustest ravimitest oli tuntuim mustikas. Neid kuivatati suvel hoolikalt, leotati piirituses ja võeti tilkadena. Lastele anti ka kuivatatud mustikaid närida kõhulahtisuse korral. Kui neid polnud, siis aitas ka kadakamari, närides 5 tükki päevas. /---/
RKM II 384, 175 (33) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kõhutüüfus. Möödunud sajandi lõpus või selle alguses, täpselt aastat ei tea, mil möllas tüüfus või koleera, mis ta oli, Leisi vallas, Aruste külas, olid inimesed, perede kaupa, põrandal õlgedel lamanud. Ta käinud [ema] ka neid abistamas, loomi talitamas ja teed keetmas. Kellel olnud koirohu teed juua, jäänud elama.
RKM II 396, 555 (69) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Mustikatee on kõhutüüfuse ärahoidmiseks.
RKM II 397, 112 (11) < Võnnu khk., Lootvina k. < Palamuse khk., Kaarepere k. (1986)
Mehe ema toond kaselehed mõtsast ja pand kaselehtede sisse mehe magama. Tal oli verine kõhutüüfus. Venemaalt tuli. Kas need kaselehed siis kiskusid välja midagi või.
Vilbaste, TN 1, 612 (8) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Reinvarred: kasvavad põõsas, põõsas on 50-60 sentimeetrit kõrge. Taimel on rohelised lehed ja väiksed kollased õied. Taime tarvitatakse tüüfüsehaiguse vastu. Taim keedetakse ja keedetud vett antakse haigele juua.
Vilbaste, TN 5, 19 (13a) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Artemisa absinthium. Tiisikuse vastu viina sisse pannes ja juues. Samuti ka olevat hää kõhutüüfuse, reumatismuse ja maohaavade korral.
H II 65, 715 (5) < Jüri khk., Kurna k. (1898)
Kui soetõbi on, siis enne kui kolm päeva täis saab, joodavat viina ja punast liikvat sisse võtta, siis tõbi kaub ära; ka kriimu tohert /kuiva kõivu?/ sisse võtta.
ERM 168, 24 (24) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Plekilise soojatõbe vastu antakse rabakaerte (mõnel pool sookaerad, teevad peavalu) teed.
RKM II 8, 82/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soetõbi arvati pandud olevat. "Tagasi saadi touka," kui haigele kaali(kaalika)kaabet noa otsa täis püssirohuga sisse anti.
RKM II 68, 377 (15) < Anna khk., Paide v., Ojaküla k. (1956)
Närihein olla väga suur rohi soojatõve vastu. Üksainus kord tema teed juua ja kohe oled terve.
RKM II 229, 530 (25) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Soojatõve vastu on humalakompress.
RKM II 400, 78 (3f) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Kalgani vai tedremarani juurtest on väga hea rohi, kui viina sees. Minu ema, tema pidi menema mõisa, mis oli poolsurned partisaanide hospidalist, kui soetõbi oli. Ema võttas tedremarani juuri, kõvast kohe. Nät, temale ei hakkand külge. Sellest oli ikke abi.
RKM II 412, 13/4 (18) < Puhja khk., Puhja al. < Rannu khk., Sangla k., Koke t. < Puhja khk., Kapsta mõis (1988)
Sõja ajal (I ilmasõja) olime me Rake külas. Siis levis kiiresti soetõbi. Käisin veel karjas. Ema tõi suure jämeda paju koort, keetis ja andis meile juua ja kaasa karja ka. Ema ütles: „Rüübake ikka alati ja jooge.“ Jõime ja loputasime käsi ja meil ei jäänud ükski laps ega vanainimene haigeks.
Vilbaste, TN 3, 717 (66 c) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Üheksavägise tee segatud salvõieteega on soojatõve haiguse korral soovitav juua.
Vilbaste, TN 7, 197 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Ristikhein. Leotatakse kuumas vees ja vannitatakse soojatõbelisi.
Vilbaste, TN 9, 348 (10a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kadakamarjad - tee kõhuhaiguste vastu. Soetõbi.
Vilbaste, TN 5, 33 (16) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Hapud kapsad. Süüa soetõve puhul, ka pää pääle panna.
ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.
ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.
ERA II 201, 57 (1) < Saaremaa (1890ndad)
Paakspuu koore vesi aitab sojatöbe ja ummustuse vastu. 2 peotäit koori toobi vee pääle ja nii kaua keeta, kunni pool veest ära keenud on.