Haiguste märksõnad

Nõgesehaigus

Nõgeseplekid (punased plekid, mis mõnikord löövad inimese ihu peale - Mär) nõgestõbi (urticaria). (Vilbaste 1993: 89)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

EKS c, 69 (1c) < Põlva khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgesed veega keedetud, sellest veest vann valmistada ja selle sees nõgesetõbe ajal olla - väga hää selle haiguse vastu.

ERA II 31, 335 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. (1930)
Nõgesehaiguse vastu aitab see, kui võetakse raudrohtu ja veega keedetakse. Selle veega pestes kaduda haigus.

ERA II 285, 50/1a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Mitmeid taimi on arstimiseks tarvitatud. Kõrvenõgese juurtega vaotati punaseid plekke, mis mõnikord inimese ihu peale löövad, nimetakse nõgeseplekid.

RKM II 162, 93 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Nõgesetõbi.
Ihu kiheles, lõi nagu nõgese kõrvetatud rakud ülesse. Seda viheldi kuuvalgel ööl kaselehe vihaga palja ihu peale.

KKI 68, 575 < Mustjala khk., Rahtla k. (1978)
Nögesehaigus - ihul valged körged laigud, sügelevad nii kangeste, nögesevihaga vihelda, nögesevee vannid.

RKM I 18, 180e < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Nõgesetõve korral tarvitati äädikaga või kreoliiniga määrimist. Haigeid viheldi tuule käes. Keedeti kase otsast võetud tuulepesa ja saadud veega pesti haiget.

Vilbaste, TN 5, 602 (9) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Valgeid emanõgeseid. Nendest tehakse viht, kui nõgesetõbi on, sellega vihutakse saunas, siis kaob tõbi ära.

RKM II 101, 455 (136) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960) Sisesestas Raivo Kalle 2014
Nõgeseaigus: nahk lööb kublusi täis jusku nõgestes oleks olnu. Õeruti tuhaga kokku ja viheldi ehk kasteti märg viht tuhasse ja viheldi sellega.