Haiguste märksõnad
Ekseem
Ekseem (ladina keeles Eczema) nimetusena on tänapäeval tõrjunud kõrvale endiseaegsed rahvapärased nahahaiguste nimetused näiteks sammaspoolik, veiseröögatus, söötrei ja teised.
Sõna "ekseem" tuleb kreekakeelsest sõnast "keema", viidates villidele, mis võivad tekkida selle sügelust tekitava nahahaiguse varases staadiumis. Ekseemi võivad põhjustada ja halvendada paljud tegurid, sh kliimamuutused, keskküte, tolmulestad, emotsionaalne stress ja toiduallergia. Seepärast on ekseem väga levinud, eriti just lastel. (Abrahams 2006: 126).
Vaata ka: sammaspoolik, veiseröögatus, söötrei.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kask
- kukehari
- maavits
- majakavits
- raudrohi
- sibul
- teeleht
- tulikas
- taimenimetus tuvastamata
- vereurmarohi
- saialill
- maamännid
- Uued asualad
- verehurmarohi
- söötreiarohi
- vaik
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 250, 500 (11) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Maamänni piim - ekseemi vastu.
RKM II 401, 293 (13) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Nahahaigusele: saialilled - üks peotäis õisi, 200 grammi searasva. Ära sulatada, õied sisse. Seisab 24 tundi ja jälle sulatada. Jääb seisma. Ja hea, kui mesilasevaha on. Ekseemide, allergia, seentõve vastu väga hea.
RKM II 415, 105 (16) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Ekseemi vastu vereurmarohi.
RKM II 443, 21/4 (39j) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Verehurmarohi oli õige vana aegu juba tuntud pealemääre, kui oli sügelis, ohatis, skeem. Suhu ei tohi lasta, on mürgine.
Vilbaste, TN 9, 527 (8b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Väike piimaohakas, 10-15 cm kõrge, õied väikesed kollased nupud, kasvab juurviljaaedades
umbrohuna. Selle lehtedega hõõrutud värskelt kuiva nahakoid (ekseem).
Vilbaste, TN 10, 311 (13) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Tulikajuurte mähka kolm päeva koores hoituna tarvitati salvina ekseemi puhul.
RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.
RKM I 19, 18 (22) < Vaivara khk. (1984)
Ekseemi vastu võetakse kimp majakavitsu [maavits] ja keedetakse õllega ja määritakse.
RKM I 19, 18 (23) < Vaivara khk. (1984)
Ekseemi vastu tuleb määrida kukearja [taim] sahvtiga.
RKM I 19, 18 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.
RKM II 159, 60 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Sügelised, salakoi, ekseem.
Kasetõrvast ja searasvast valmistati ravim, mida kasutati sisse hõõrudes. Andis tagajärgi.
RKM II 159, 153 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Ekseem.
Raudrohu alumised lehed kevadel korjata, kui hakkab kasvama. Panna „müseri“ sisse ja ära tampida. Vedelik panna 2 riide vahele ja hõõruda haigeid kohti.
RKM II 411, 87 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Sammaspool (sel juhul ekseem).
Hobusekuse lilled, umbes 30 cm pikkune, üheainsa kollase õiega lill.
Korjata koos juurtega, tampida peeneks ja panna sammaspoole peale lapiga. Paar-kolm korda nii teha.
RKM II 111, 562 (16) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
“Söötreid” (ekseem) pesti söötrei rohu leotisega.