Haiguste märksõnad

Põletik

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 150, 428 (6) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: 1 osa mett, 1 osa kuusevaiku, 1 osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.

ERA II 301, 49 (56) < Helme khk., Patküla v., Pikasilla k. (1942)
Emälepä lehe kisuva palavikku vällä, nemä om pigitse.

RKM II 183, 293 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. < Väike-Maarja khk., Uniküla k. (1964)
Põletik.
Pandi kaalikaleht paistetuse või põletikulise koha peale. Teisel hommikul oli terve.

RKM II 244, 590 (b) < Suure-Jaani l. (1967)
Kaalilehte pandi haudunud jalgadele, võttis ka palaviku.

RKM II 254, 443 (20b) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Tieleht pandi [haava] peale. Tieleht võttis palaviku ära.

RKM II 307, 473 (7) < Karula khk., Alaküla k., Võidu t. (1973)
Maarjasõnajalgadel ja mädarõika lehtedel on palaviku väljatõmbamise võime.

RKM II 355, 558 (34) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kummeliteed kasutati põletikuliste haiguste puhul. Kummelikompressi tehti kõrvavalu puhul. Väheses vees keedeti kompressiks kummelid. Niisked soojad kummelid asetati kotikesse või riide vahele ja asetati haige kõrva peale. Siis lõpuks rätikud soojuseks ümber. Põletik vähenes kiiremini. Kangemat sooja kummeliteed kästi suus hoida, kui oli põletik hambajuure all.

RKM II 356, 284/5 (227) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Kummeliteed joodi põletikuliste haiguste puhul. Aga kanget kummeliteed hoiti suus, kui oli hambajuure all põletik. Soe tee hoiti suus, pidevalt vahetati, süljati välja, seda alla ei neelatud. Vähendas valu ja põletik alanes.

RKM II 356, 374 (147) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kummeleid korjati ja kuivatati. Keedeti teed ja joodi põletikuliste haiguste puhul.

RKM II 356, 544 (42) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kuumad kummelid asetati riide vahele ja pandi haigete liigeste peale. Vähendas valu ja põletikku. Korduvalt teha, kuid pärast kompressi panekut sooja teki alla.

RKM II 356, 545 (44) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Haava peale asetati puhas teeleht, hoidis haava puhta ja vähendas põletikku.

RKM II 356, 546 (51) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui inimesel oli jalg või käsi põletiku pärast paistetanud (kasvõi ussinõelamine), tuli paistetanud kohale asetada takjalehti (pidevalt vahetada). Aitas põletikku vähendada.

RKM II 356, 554 (77) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Põletikuliste haiguste puhul võtta sisse rohtu, mis on valmistatud tükeldatud aaloelehest ja meest.

RKM II 364, 49 (8) < Nõo khk., Meeri < Võnnu khk., Sarakuse k. (1981)
Teeleht on põlendikule hea. Temaga ravis vana Hunt põlve seest vee välja.

RKM II 368, 176 (76) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Põletiku vastu kasutati aaloelehte. Sie ei lasknud minna mädanema.

RKM II 369, 292 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Kuke t. (1983)
Kummeliteed keedeti põletiku ja silmahaiguse korral.

RKM II 369, 482 (73) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Naistepunase korjati kõikide põletikkude vastu. Teed juua.

RKM II 376, 518/9 (8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Kummeleid korjati koduõuest. Neid nimetati lõhnakummeliteks. Kui õitses, oli paras kummelit korjata, sai noaga otsast vast sõrmepikkused tükid lõigata ja varjulises kohas kuivatada, näiteks pööningul. Kummeliteed oli kõikide põletikkude puhul hea juua. Joomiseks võis siis tarvitada paraja tugevusega kummeliteed. Kord oli Amanda Lippusel kõhukelmepõletik. Siis sai hästi kõva kummeliteed keeta ja päeva jooksul 4-5 klaasitäit ära juua. Enne ükski arstirohi enam ei aidanud ja arstid ei osanud uut rohtu ka enam välja mõtelda. Siis kummelitee lõpuks päästis ja seda hakkas ta omal algatusel jooma ja kolme päeva pärast oli juba parem. Kui oli tugev hambavalu, sai ka kummeliteed kasutada. Selleks sai hästi tugev kummelitee keeta ja soe tee suus hoida. Kui see jahedaks muutus, tuli välja sülitada ja uus soe tee suhu võtta. Oli siis väga hea põletiku vastu. Kui kõrv valutas tugevasti, siis sai kummelid keevas vees hoida ja need hautatud kummelid puhtasse kotti ja see soe kott kõrva peale ja lõpuks rätik üle veel. Vähendas põletikku ja valu. Neid kummeleid võis korduvalt kuumutada ja jälle kotiga kõrva peale panna. Samasugust kummelikotti võis hambavalu korral ka põse peale asetada. Põletik vähenes aja jooksul.

RKM II 381, 88/92 (17)m < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Krooklehe teed tarvitasid naised kõhuvalu või põletiku korral, anti ka sünnitushaigele seda teed.

RKM II 383, 76 (20) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Palavik.
Palavik kui oli käes või jalas, noh, et valutas väga. Siis pandi peale lepalehti, kaalikapealseid, teelehti või vaeselapselehti.

RKM II 385, 37 (48i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Teeleht.
Paisetele ja põletikkude raviks kompressina.

RKM II 391, 424/5 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Pihkura t. (1985)
Põletiku korral haavas või ka palavike puhul tarvitatakse leotist, mis tehtud pärnakoore alt kaabitud valgest pehmest mähist.

RKM II 396, 26 (31a) < Võnnu khk., Kastre k. (1986)
Teelehte olen kasutanud põlendiku vastu. Paiselehte ka.

RKM II 396, 434 (14) < Võnnu khk., Kosova k. (1986)
Upinhaina teed joodi põletikurohuks.

RKM II 397, 591 (5) < Kambja khk., Maidla k. (1985)
Kui keha peale lööb põletik või paistetus, pannakse peale sõnajalgu või kaalikalehti.

RKM II 428, 34/5 (11)b < Nõo khk., Karijärve k., Taavitse t. (1988)
Linnurohi, ubinahain olid põletiku vastu.

RKM II 429, 604 (17) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Kummel on palaviku vastu ja kui põletikud on.

RKM II 433, 281 (5) < Harju-Madise khk., Padise k. < Pärnu khk., Surju k. (naine) (1990)
Vahtralehte pandi haavade ja põletike peale. Suvel pole mingit muret, et midagi mädanema hakkab. See teadmine on Venemaalt. Mehed käisid Venemaal metsa üles töötamas. Pöidla sidus vahtralehtede sisse kinni, kasvas tagasi.

RKM II 434, 660 (10b) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Siis veel paiselehti ja isegi takjalehti pandi peale põletikule.

RKM II 451, 288 (16) < Laiuse khk., Kantküla k. < Setumaa, Saatse v. (s. Toonekurg), s. 1927 (1992)
Kortslehe tee on väga hea põletikule, ükskõik, kus põletik oli. Enne jaanipäeva tuli korjata.

RKM II 457, 323 (8) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Pärnapuu niinekoor, see valge koor, koorealune niin, on põletiku vastu. Klaasi sisse panna ja tilgake vett ka. Ema kloppis sedasi vahule ja hakkas tema venima. Ja sedasi ala kastis ja kastis.

RKM II 468, 209/10c < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Raudrohu tee ja kummelitee on ka põletike vastu.

KKI 57, 82 (8) < Rõuge khk., Viirapalu k. (1977)
Kummel ehk uppinhain on põletiku vastu kompressiks.

KKI 57, 104 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1977)
Põletikku ja haavu ravitakse uppinheina (kummeli) tee kompressidega. Uppinheina tee ka hea juua, kui kõht valutab.

KKI 67, 252 (1a) < Jämaja khk., Jämaja k. (1976)
Maarohud: kassikäppadest tehti põletiku vastu rohtu.

KKI 69, 387/9 (50f) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Tietittelehti pannakse, kui sõrmes umbes on või põlendik või paistes midagi. Sie võtab küll palaviku ära. Panen peale, siis lapi, siis seon pindega kinni. Lehe pealmine pool tuleb vasta ihu panna.

Vilbaste, TN 4, 369 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht: põletiku vastu.

Vilbaste, TN 11, 4g < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Matricaria suaveolens - kummel. Kasutatakse teeks, kompressiks palavikuliste ja põletikuliste nähtude puhul.

Vilbaste, TN 1, 488 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kaalikaleht [Brassica napus]. Palaviku vastu - haige koha pääle.

Vilbaste, TN 2, 669 (14) < Räpina khk. (1930)
Paiselehti tarvitatakse palaviku eemaldamiseks haigest kohast.

Vilbaste, TN 7, 636 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõied tarvitati kõhupõletiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 637 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõied tarvitati kõhupõletike vastu.

Vilbaste, TN 7, 651c < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tarvitati vanemal ajal teelehtesi, et need kiskuda pahanduse välja, kui mõnda kohta on pahandus vahest sisse läinud.

Vilbaste, TN 10, 582 (5) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Upinhain (kummel) - igasugu põlõtiku rohi.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM I 19, 235 (265) < Jõhvi khk., Peeri k. (1984)
Paise või palaviku kohale asetada vaeselapse [paiseleht] leht, võib kasutada ka teelehte.

Vilbaste, TN 7, 1089 (9) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kaalileht on väga hää haavapalaviku raviks. Tambitult ehk ka lõigatult pannakse haavale. Praegu siin väga tarvitatud arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 1151 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Keskmise teelehe lehti pannakse saviga kuumusest õhetavale haigele kohale, mida tehakse veel tänapäev Mõnistes.

Vilbaste, TN 7, 1175 (40) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Paiselehed, keedis. Põletikukoha pääle tarvitada.

EFA II 3, 21 (65) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Kui mädakolle on, pane teelehte peale, see parandab ära.

EFA I 9, 253 (10) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. (1995)
Mul oli veresete 60 ja paiselehtede ja maarjasõnajalgadega ravisin ära. Alumine pool tuleb panna vastu ihu. Takjalehti ma kasutasin ka. Need kujusid ära, päris nagu paberist läks ihu vastu. Ja seda ma soovitan küll põletike ja valudega.

EFA I 15, 128 (16) < Lihula khk., Alaküla k., Sooveti t. < Lihula khk., Valuste k. (1996)
Kui on põletik käel, siis pane teelehte peale.

EFA I 16, 3 (20) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Põletiku vastu olid teelehed. Kui kusagilt katki oli ja läks mädanema, teelehti seoti peale.

EFA I 21, 54 (29) < Kanepi khk., Jõgehara k., Mäe-Kivi t. < Vastseliina khk., Lasva k. (Eiche), s. 1911 (1997)
Kummõli om põletiku vasta.

EFA I 21, 100 (3) < Urvaste khk., Antsla l. < Hargla khk., Mõniste k. (Rogenbaum, eestistatud Rukkisaar), s. 1927 (1997)
Naistepuna on soolte ja maopõletiku vasta.

EFA I 102, 275 < Nissi khk., Turba k. (2006)
Lill kui ravim. Mina olen kasutanud saialille. Tehakse küll teed põletiku vastu, aga kord külas olles jäi kurk väga haigeks. Kojutulek oli ees ja apteegirohtu polnud kusagilt võtta. Võtsin saialille õisi lihtsalt suhu ja närisin terve tee, kui peeneks said suus, neelasin alla. Koju jõudes oli kurgust kriipiv valu kadunud.

EFA I 21, 121 (6a) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Upinhaina ja saialille teed teeme põlendiku vasta.

EFA I 22, 22 (3) < Kanepi khk., Sirvaste k. < Kanepi khk., Urmi k. (Kuhi), s. 1926 (1997)
Kummelit. Kummelist tehti kompressi. Kui oli mingisugune põletik käe seen.

EFA I 38, 7 (4) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Naistepuna kah aitab kõigele, närvidele ja põlendiku vasta.

EFA I 38, 33 (12) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Teeleht haava peale, see käis küll. Kui ikka midagi nihukest punni või põletikku oli, siis seda ma ole isegi viimasel ajal kasutanud, kui teinekord midagi nihukest on, siis teelehte paned pääle.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Aaloe.
Alla 3-aastaseid taimi ei maksa seespidiselt ravimina kasutada! Lehtedest pressitakse mahl välja. Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5. l tl kuni 1 sl 3 korda päevas igasuguste haiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning säilitamiseks pisut alkoholi. Mahla kasutatakse seespidiselt mao- ja soolepõletike raviks (sapi- ja maksahaigeile pole soovitav). Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale. Teha kuni 10-päevaseid ravikuure väikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

RKM I 12, 300 (178) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küinteviha oli ka väga paha asi. Kui mõni välis- nii nahahaigus ja tal kroobak peal oli ja kui seda näpset, siis ajasid talle küineviha sisse. Siis paistetas üles ja punetas, algas uuesti oma tegevust ja siis oli raskem temast jagu saada. Siis tehti tedremarana theed, lill, mis kasvab niisketel heinamaadel. Siis see kaotas palaviku ja ka küinteviha ja parandas haiget kohta.

RKM II 111, 43 (112b) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui sellistel juhtudel [paisetele, haudunud kohtadele, kärnadele] juba mädanik tekib ja palavik sisse lööb, on hea peale panna kobralehte.