Haiguste märksõnad
Röga
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kortsleht
- kummel
- mädarõigas
- nõges
- paiselehe
- paiseleht
- pärn
- raudnõges
- raudrohi
- sibul
- suur teeleht
- toomingas
- ubaleht
- vaeselapseleht
- vägihein
- nõiarohi
- tanuroos
- kepproos
- üheksavägilane
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 9, 41 (13) < Viljandi khk. (1897)
Kui rinnad kinni on, rögisevad, aga röga mitte välja ei tule, siis on kasulik iga hommiku üks teelusikatäis mett ja peenikeseks kaabitud mädarõigast enne söömist sisse võtta. See ajab röga välja ja puhastab rinda puhtaks.
ERA II 168, 653 (62) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Ubalehe ehk tanuroosi lehtedest tee olla rinnahaiguste (rögastamise) vastu hää.
RKM II 159, 61 (3b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Suurtest teelehtedest valmistatud leotis mõjub ka hingamisteede haiguste puhul hästi (rögalahtistavalt).
RKM II 168, 362 (10c) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Ka nõgesejuurte tee parandab köha ja võtab röga lahti.
RKM II 260, 509/10 (2216b) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema.] Seda teed joodakse ka kopsupõletiku ja üldse kopsuhaiguste korral, mis kopsudest röga välja puhastab.
RKM II 391, 380 (13) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kumelitee jälle nohu ja rögastamise vastu, jälle tee sisse võtta.
RKM II 396, 555 (68) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Nõgesejuurte tee joomine puhastab verd, hävitab köha ja teeb röga lahti.
Vilbaste, TN 2, 272 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.
Vilbaste, TN 2, 274 (27) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kepproosi teed - rinnust röga lahtivõtmiseks.
Vilbaste, TN 9, 349 (6) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.
Vilbaste, TN 9, 525 (5b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.
ERA II 170, 688/9 (8) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Nõges. Nõgeseid on kahte sorti: raudnõges ja kõrvenõges. Arstimeiks tarvitatakse nii esimese kui ka teise lehti, seemneid ja juurikaid. Nõgeselehtedest tee on heaks vahendiks rögastamise vastu. Seda teed tuleb juua kaks korda päevas: üks tassitäis päeval ja teine tassitäis õhtul.
EFA II 3, 7 (15) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Kortslehed on ravimtaim, röga võtab lahti.
EFA I 15, 111 (5a) < Martna khk., Kaasiku k., Mardi t. (1996)
Paiselehe tee on köha ja röga vastu hea.
EFA I 16, 55 (10) < Martna khk., Enivere (nüüd Võidu) k. (1996)
Paiseleht on kurgu- ja kõhurohi. Võtab röga lahti.
EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)
RKM II 21, 101/2 (13) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.
RKM II 21, 103 (19) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.
RKM II 21, 104 (20) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudnõges - tee võtab röga lahti, kompressid silmäaiguse ja ammavalu vasta olla eäd. Tarvitatavad lõnga värvimiseks, annab rohelist värvi.
RKM II 21, 104 (21) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.