Haiguste märksõnad

Astma

Hingelämb ehk astma (Asthma bronchiale). Hingelämb on hooti ning järsku tekkiv hingeldus ehk hinge kinniolek, mille põhjuseks on mitmesugused haiguslikud seisundid. (Sumberg 1939: 822).
Astma põhjuseks on hingamisteede põletik, millega kaasneb limaerituse suurenemine, bronhide turse ning silelihaskoe kokkutõmbumine. (Abrahams 2006: 112).

Vaata ka: hingeldamine.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

RKM II 186, 32/4 (11b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Männikasu tee kopsuhaiguse ja astma vastu.

RKM II 186, 40 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Köha.
Köha on kolme liiki: läkaköha, astmaköha ja bronhiidiköha. Hariliku külmetuse köha vastu võeti mett kuuma piimaga.
Astmaköha vastu juuakse männikasu teed ja kibuvitsamarja teed.
Läkaköhale kõige parem rohi on kliimavahetus. Kui hinge kinni lõi, siis kopotati käega selja peale.

RKM II 229, 409 (10) < Rakvere l. (1966/7)
Astma vastu on tammetõru kohv. Ema tegi kohvi nii: enne keetis vees ära, siis kooris ära ja tükeldas ära. Siis kuivatas ära, pruunistas ahjus ära ja jahvatas ära. Teise kohvi hulka pani ühe kolmandiku tammetõru kohvi.

RKM II 319, 338 (46) < Viru-Jaagupi khk., Meriküla k. (1975)
Aga mis sa kopsuga teed? Ühed tabletid olid, said otsa. Arstid ütlevad: „See on krooniline haigus. Ravi pole.“ Oli astma. Panin suusad alla, tõin tikutoositäie kuusevaiku, võttis ära tõbe. See on vana eestlaste rohi. Tõrv hakkab ju igale poole külge. Tuleb jahu sisse kasta ja kukkel veeretada, siis neelad klõmpsti alla ja on läinud.

RKM II 319, 595 (3) < Ridala khk., Panga k. < Koeru khk., Väinjärve (1975)
Astmahaigusele kasutatakse islandi sambliku teed.

RKM II 293, 510 (11) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. (1972)
Mul on kopsuastma. Ma hakkasin jooma emanõgese teed. Tableti võtsin alla ja teed joon peale. See tee võtab röga lahti ja mul on nüüd palju parem.

RKM II 357, 614/5 (3270) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Kolmekuune astmaravi.
See ravi teeb terveks kõik astmad, ka südameastma.
Tuleb võta pooleliitrine purgitäis puhast võid, niisama palju mett ja kreeka pähkla tuumeid, tuumed tulevad heaste ära puhastada ja läbi lihamassina ajada ehk ära tampida, nii et nad oleks hästi peened (mina ajan tuumed kaks korda läbi lihamassina ja alles siis panen nad mõedupurki, et masse oleks tihedam). Segada kõik need ained heaste segamine ühe kas klaasist ehk portselani purgi sisse ja hoida alal jahedas kohas, et segu hapuks ei läheks. Sellest segust tuleb võtta kolm korda päevas peale iga sööki üks supilusikatäis ja vähehaaval ära limpsida. Kui segu hakkab otsa saama, siis tuleb teha uus segu valmis teise riista sisse, et ravimisel vahet ei tuleks. See ravi kosutab ka ühtlasi haigusest ärakurnatud inimese juba kahenädalise raviga jalule. Mina põen kahte astmat korraga, südame- ja kopsuastmat, ja olen seda ravi juba pruukinud viiskümmned päeva ja olen selle ajaga palju paranenud, köha on peaaegu kadunud, vahest harva veel köhatan, ja südamerabandusi ei ole kordagi olnud (südame pristupisi).

RKM II 370, 239/40 (6) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 37 (80) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Hanejalatee oli hea läkaköha ja astma vastu.

RKM II 380, 39 (88) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Mustikaõied ja -varred koos lehtedega on astmavastase mõjuga.

RKM II 385, 497/20 (20)c < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

RKM II 401, 80/1 (12) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Kaerad, tavalised hobuse kaerad, tuleb vette panna kamalutäis ja panna ahju. Ja see on astma vastu, tuleb ära kurnata ja siis juua.

RKM II 401, 81/2 (16) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Vanasti üteldi, et küüslauk on ka astmarohi ka. Ja söögisooda ka astmarohi. Aga tuleb pikaldaselt teha, vaheaegadega, kogu aeg ei tohi. Siis võtab rinnad tugevaks.

RKM II 401, 292 (7) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Nõgesetee astmahaigusele, bronhiidile, köhale.

RKM II 414, 611 (26) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Arstimiseks oli raudrohu tee. Kopsuhaigetele, kel oli astma.

RKM II 415, 108 (27) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

RKM II 451, 394/5 (7) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Männiokkad olen iga kevade klaaspurki pannud, vee peale lasnud, vesi ja pärm ja suhkur, nagu õllevirre. See on astma vastu hea.

RKM II 453, 17 (5) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Pihlakamarjad on väga head astmale. Jõgeva rajoonis oli Jõune küla, seal oli vanainimene, kutsuti küll nõiaks. Tal oli tsaariaegne paks raamat maarohtudest. Kui tütrel olid seljavalud, käisime tema juures. Küsisime: „Mis asi on astmale hea?“ Tema ütles: „Pihlakamari! Tuleb panna kord pihlakamarja, kord suhkrut liitrise pudeli sisse ja viina peale valada. Tuleb hoida pimedas ja külmas paar nädalat. Siis iga hommiku võta supilusikatäis.“

Vilbaste, TN 11, 87 (15) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sooingverid, veike madal põõsas, paju moodi lehtedega. Mõned tarvitasivad neid lehti teed teha, see tee pidi õlema jooksva- ja astmahaiguse vasta. Mürgine taim.

Vilbaste, TN 11, 100 (49a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sõnajalad, neid on kua õlemas kolme vai nelja seltsi, aga neid vahesid ma ei tea ega tunne. Ühtesid neist üeldasse põdrinad, põdrinajuurtest tehasse mõne haiguse vasta kua teed. Mulle Roniveres Annuka perenaine tõi neid põdrinajuuri teed teha astma vasta, aga ei aidanud. Juured on niisugused kõverad [joonisel poolkuu kujulised].

Vilbaste, TN 11, 148 (10) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kõrvenõges - noorte lehtede tee astma vastu.

Vilbaste, TN 9, 549 (8) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Astma vastu ristikheina kollast rohtu teena. Iga päev pool liitrit ära juua, heasti tõmmata lasta.
Kõik teed tõmmates on mõjuvamad. Ainult kadakas vajab erilist tugevat keetmist, ka kasepungad ja mõned juureteed.

Vilbaste, TN 10, 265 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Tammekoore teed tehti köha ja astma vasta.

Vilbaste, TN 10, 270 (31) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kõrvenõges. Kõrvenõgese juurtest tehti teed astma vastu, hingeldamise vastu. Tean, et inimesi on terveks saanud.

RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

RKM I 18, 116 < Tallinn (1984)
Idanenud teravili. (H. Schmidt - arst Rootsist)
1950. aastal viis doktor Kollasis mind mõttele, et AUKSON-B-rühma kuuluv vitamiin, mis on tähtis element organismi rakkude ülesehitamisel, hävib leiva küpsetamisel.
Alustasin katseid värskelt peenestatud täisteradega, mida pean vajalikuks toitumisalastes katsetes, seepärast, et AUKSON, mida leidub nisuterades, kaotab efektiivsuse, puutudes kokku õhuhapniku ja niiskusega. Katseid tegin alguses oma perekonnas, andes hommikusöögiks „Kihteri kisselli“, mida valmistatakse värskelt peenendatud teraviljast. Doktor Kollasise juhise kohaselt valmistati hommikusöök tooretest nisuteradest, mida eelnevalt niisutati 12-24 tundi. Selle aja jooksul muutus tera pehmeks ja hakkas idanema. Sellist teravilja serveeriti ühele inimesele, täiskasvanule või lapsele, 50-100 grammi. Öö jooksul niisutatud ja idanenud teravili segati vähese suhkru ja täispiimaga, kuumutades seda kuni keemiseni. Selliselt serveeriti seda hommikusöögiks. Lisada võib veel aed- ja puuvilja, samuti täisteraleiba (kroovimata täistera jahust). See aitab teravilja ravivat toimet tugevdada, kuna püülijahust on AUKSON hävinud. Katsete tulemused osutusid üllatavaiks. Kadusid peaaegu kõik haigusnähud. Selliselt ravisin bronhisõlmede tuberkuloosi. Hakkasin ise kasutama hommikusöögiks idanenud teravilja. Olin siis 54-aastane ja mul oli osaline kiilaspäisus, juuste haprus, hallinemine. Mõne kuu möödudes muutusid mu juuksed uuesti tihedaks ja läikivaks, samuti paranes nägemine, kasvasid vaimsed ja kehalised võimed. Sellest ajast ei söö ma saia, nuudleid, makarone ja muud, vaid ainult täisterasaadusi. Ka ei tarvita ma suhkrut, suhkrust valmistatud toite. Rohkesti tarvitan aga värsket toorest aedvilja ja puuvilja.
Eriliselt sügava mulje jätsid tervistumised haigete kopsudega laste juures ja vanurite paranemine mitmesugustest haigustest. Mitu last olid enne ravi astmaatikud. Juba 4-5 ravipäeva järel kadusid lastel astmahood. Nõrgalt arenenud lapsed hakkasid arenema normaalselt ja nende endokriinne (sisenõristus) süsteem muutus normaalseks. Lapsed arenesid vastavalt oma vanusele, hambad ja juuksed tervistusid.
Valmistamise õpetus:
Võetakse kuivi nisuteri arvestusega 50-100 grammi inimese kohta. Puhastatakse kõrvalainetest, pestakse jooksva vee all ja pannakse niiskena ühtlase kihina taldrikule, kaetakse niiske marliga ja asetatakse võimalikult sooja ja niiskesse ruumi. Sõltuvalt soojusest idanevad terad 12-24 tunni jooksul. Tarvitamiseks on vili valmis siis, kui selle idu on arenenud 1 mm pikkuseks. Idanenud vili pestakse uuesti, kuni vesi muutub selgeks, siis peenendatakse hakkmasina abil. Saadud taignataoline mass lahjendatakse piimaga vedela supi taoliseks, seejärel kuumutatakse keemiseni. Keeta segu ei tohi, siis lagunevad fragmendid ja vitamiinid, mis tekivad tera idanemisel. Igale kogusele, mis toodeti 50-100 grammist kuivteradest, võib lisada 1 supilusikatäis võid ja 1 teelusikatäis mett.
Terad tuleb täielikult ära kasutada koos kõikide koostisosadega, ka väliskestaga, kuna selles sisalduvad fermendid ja vitamiinid ning mikroelemendid on vajalikud organismi rakkude kasvamiseks ja närvikava tugevdamiseks.
P.S. Idanenud teravilja võib kasutada ka keetmata, süües seda toorelt. Selleks on vaja idanenud terad hoolikalt pesta ning väga hoolikalt närida. Lastele võib selliseid teri maitsvamaks teha õunapüree ja rosinate juurdelisamisega.

EFA II 17, 98 (37) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Pärnaõied on külmetamise vastu - pärnaõietee. Astmahaiged tarvitavad ka. Astmaga pidi kergem olema hingata.

EFA II 18, 195 (30) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Aaloe pandas põletuse pääle, vist astmarohus kah.

EFA I 21, 107 (7) < Kanepi khk., Krootuse k. < Pihkva obl., Velikije Luki l. (Kallis), s. 1913 (1997)
Verihain - tuu om kopsurohi. Köha ja astma aigu tetti tii ja pidevalt pidi juuma.

EFA I 41, 74 (32) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Noh, paiseleht kah. Minul oli bronhides nihuke nagu natuke astmaatiline allergia. Siis naabrinaine siin korjas neid paiselehti, paiselehe õisi korjas. Siis ma tegin iga hommiku seda teed. Ja võttis küll köha lahti. Vaat, lehti tuleb ka korjata ja siis sealt välja pressida seda mahla, et on hingamise teedele hea.
H.S.: Suhkruga paned kihiti purki ja siis seal lased seista, et tõmbab mahla välja. Sihukesed ravimtaimed ikka aitavad küll. Mina olen oma elus üldse väga vähe ravimeid tarvitanud.

EFA I 101, 178 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 102, 101 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

RKM II 385, 319/20 (63) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Õhu puudus - lämbumistunne.
Sellel puhul on pandud pigi- ehk vaiguplaaster rinnale ja joodud kadakamarja teed. /---/