Haiguste märksõnad

Sapihaigus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Vilbaste, TN 7, 166/7 < Räpina khk. (1930)
Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

RKM II 383, 429 (45a) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Üks vana medõde õpetas, et kui maks või sapp haige on, siis õunapuu koore teed juua, üks näputäis noori kuivatud koori poole liitri keeva vee kohta, 15 minutit tõmmata lasta, 20 minutit enne sööki pool klaasi juua ja teeb söögiisu. Tegi aaloesüste minu mehele, aga ikka tuli sapp välja lõigata, ei mõjunud midagi need tema rohud. Aga ehk mõnele mõjuvad.

ERA II 252, 296 (41) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kõllatõbi. Kelle jo tuu tõbi külge lööse, sis tuul olõ-õi' inämb sapp kõrrah, vot sapp aasege kõllatsõst. Sis ei olõ' muudo, ko pühi' mõtsa või kohe niäle, koh vohopaadsa' (~ kitsõuibo', soemarä) kasusõ'. Tuu om väikene puhmu muudo puu, musta' marä' küleh. Tuul om päälpuul must kuur, ko tuu ar' koorit, tulõ alt kõllanõ kuur vällä. Vot tuud kõllast kuurt omge kõllatõbõ jaost vaja. Tuust kõllatsõst koorõst tetäs tsäi, ne ke juut, ne saasõ abi.

Vilbaste, TN 7, 429 (50) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Sapirohud - sapitõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 519 (37) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Sapirohud. Neid keedetakse sapihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 670 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Vilbaste, TN 7, 999 (12) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Maksahaiguste ja sapihaiguse vastu aitab kalmusejuur.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

Vilbaste, TN 7, 1175 (37) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Võilille ekstrakt, kui on sapipõie valu ja valud rindade all, ajab kõhu täis.

Vilbaste, TN 7, 1279/80 (19) < Kihnu khk. (1939)
Takjas - “tagjas”. Kui lehed alles varreta, siis “kobloleht”. Sama nimega ka teised suured lehed. Leht umbeshaige jala vastu. Lehtedega kaetakse kasvavaid linnaseid ja pannakse ka leivale alla ahjus küpsetamise ajal. Sapihaiguse vastu. Vaata ka „ohakas“.

EFA I 22, 11 (7) < Võnnu khk., Koorvere k. < 20 a. Siberis < Võnnu khk., Koorvere k. (1997)
No kaselehe tee on ka sapi jaos.

EFA I 102, 76a < Tallinn l. (2006)
Muidugi on ravijõuga lilli. Ma kasvatan saialilli sapivaevusi leevendavaks või kergelt desinfitseerivaks teeks, olen ka tinktuuri valmistanud; /---/

EFA I 102, 76c < Tallinn l. (2006)
Olen teinud roosi õielehtedest patju peavalu leevenduseks ja kuivatanud kibuvitsamarju sapiteeks.

RKM II 405, 522 (8c) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Võtta üks mustrõigas. Teha sellesse süvend, et üks supilusikatäis mett sinna ära mahub. Õhtul panna mesi süvendisse ja hommikul saadud vedelik enne sööki ära juua. Kasutada poolteist kuud pidevalt, iga päev ikka samal ajal. Sapiteede haiguste puhul.

RKM II 400, 229 (5) < Anna khk., Võõbu k. (1987)
Maksa-, sapi- või kollatõve korral tehti pihlakakoore teed. Üks supilusikatäis pihlakakoort klaasi vee kohta.

RKM II 435, 38 (30) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Raudrohtu korjan, pidi ergutama. Ta pidi olema, kõik sapid ja maksad, kõigile head tegema. Ma tunnen ta vastu vajadust.

RKM II 446, 126 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Maksale, sapile toore mustasõstra lehe tee. Seda on soovitatud haljana. Kas ta kuivamisega kaotab ära selle toime?

RKM II 380, 37 (79) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Harilikku linnurohtu kasutati teena neeru-, sapi- ja põiepõletiku vastu.