Haiguste märksõnad
Lõhenemine
Vaata ka: haav.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kask
- kirsipuu
- kummel
- kuusk
- lina
- linnurohi
- mädarõigas
- mänd
- nõges
- raudrohi
- sibul
- tamm
- võilill
- võililled
- taimenimetus tuvastamata
- saialill
- kadakarasv
- takjaleht
- taim nimetuseta
- vaik
- oras
- huulehain
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 90, 167 (44) < Märjamaa khk. (1959)
Lõhenemine, siin öeldakse pakatamine, arstitakse puuvaiguga, lõhe või pragu pannakse kuuse vaiku, mis alles värske ja vedel on, täis, seotakse linane lapp peale, mis vaiguga koos ihu külge kinni hakkab, ja on nii kaua koos, kuni haav terveks saab, siis tuleb isegi pealt ära.
RKM II 111, 532/33 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Pakatamisi (lõhenemisi) nahal on ravitud nii, et on ära lõigatud haava servadelt paks nahk ja pandud haavale nartsuga kadakarasvaplaaster; ka searasva ja männivaiku kasutatud pakatamishaavade ravimina.
Vahemärkus kogujalt.
Kadakarasv on kollane sültjas kadakavaik, mis kevadepoolsel suvel kadaka tüvest välja imbub, peamiselt vihmasajule järgnevatel soojadel päevadel.
RKM II 318, 518 (3057) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui käed ehk nagu lõhkevad, sega mädarõika kaabe ära hapukoorega ja määri neid kohte mõni kord, küll näed, kui ruttu nad ära paranevad.
RKM II 362, 593/4 (9) < Otepää khk., Oriku k. < Otepää khk., Vidriku k. (1982)
Rohtudest tetti jälle mingisugust rohtu. Takjalehti pandi pääle, ku kanna katski olli. Kompresse pandi jalgadele.
RKM II 381, 73/8 (6)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Lõhkend haavadele pandi pehmet kuusevaiku ja pehmeid vahendid nagu villane lõng sõrmelõhele ümber.
KKI 69, 387/9 (50c) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Minu ema keetis linnuvaha, kuusetõrva ja rasva (võid - embakumba) ja midagi oli veel, ei mäleta, mis - sie salv oli tõesti hea, kui oli hõõrund katki või käsi lõhenend.
Vilbaste, TN 1, 973/4 (1b) < Kihnu khk. (1937)
Mänd - männa (harilik mänd). Vaik kõlbab pakatanud haavale ja seebisse - võtab mustad plekid välja. Tõrva määritakse seale kärbeste peletamiseks. Noori puid kasutatakse jõulupuudena.
Vilbaste, TN 1, 974 (2) < Kihnu khk. (1937)
Kuusk - kuusõ (harilik kuusk).
Üksikute ilupuudena õuedes. Koort tuuakse nahaparkimiseks mandrilt. Vaiku kasutatakse nagu männigi oma. Eriti umbvaik - puu seest - hea pakatanud haavale. Vaigust keedetakse ka plaastrit. Vaik keedetakse puhtaks, lisatakse vaha ja püülijahu.
Vilbaste, TN 1, 969 (26) < Kihnu khk. (1937)
Kirsipuu.
Vaik pakatanud haavale.
Vilbaste, TN 7, 52 (14a) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Kuusevaik - seebi sees, tegi käed pehmeks, et ei lõhkne.
RKM II 160, 17/8 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Lõhenemine. Hapukoorega määriti, orast pandi hulka.
RKM II 356, 545 (47) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Vaiku koguti seebi keetmiseks. Vahutas hästi ja see seep oli raviva toimega. Vaiguseepi hoiti kätepesuks. Tavaliselt pesti siis, kui käenahk oli lõhkenud. Vaiguseep oli pruun, eriti rohke vaigu puhul isegi tumepruun.
H I 10, 196 (5) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Kui jala vai käe lahki ajad vai pind sisse lätt, nii et inämb kätte ei saa, sõs köüdä pääle vaiku, makõ tsiärasvaga är tambit, sõs jääs valu maha ja tuu kisk pinnu vällä.
ERA II 189, 538 (72) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. (1938)
Pakatand koha peale pannakse umbse puu vaiku. Kui nisukse koha pealt pakatand on, kus saab midagi ümmere panna, siis seotakse villane lõng sinna ümmere.
Vilbaste, TN 7, 729 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui nahk lõhkeb, pandi pragudesse kuuse salavaiku.
Vilbaste, TN 10, 272 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Oras. Hapukoorele pandi orast hulka ja määriti lõhenenud kohta.
RKM I 12, 257 (92) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kollane võilill, tema piima või mahla pigistati peo vahel katki, et ravib lõhenenud käsi ja teeb naha pehmeks ja terveks.
RKM I 12, 264 (121) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Sõrmed vastavad, ega see ei ole muidu mõni kuskilt saadud haigus. Ta tuleb rohkem just töö tegemisest ja ka kelle nahk on liiga tundlik. Mul oli see häda tööde ajal kerge tulema. Kevadelt ja sügiselt tuulise ilmaga käed niisked, siis kui veel niisugust tööd tegid, nagu kevadel kartulipanek. Võtad kartulid korvist, siis nende kartulde küljes ja ka vastu korvi saab käsi alati kokku puutuda ja hõeruda. Siis rukivihke köites, niisama linakakmine ja sügise kartulivõtmisega, ka ikka mulla sees saavad käed hõõruda. Ta on ka peaaegu „kuresaapa“ haigus, saab niiskust, saab päikest, saab tuult ja ongi sõrmed vastavad.
Ega tema nii hõlpsasti ei taha paraneda. Siis pidi käed korralikult seebiga puhtas pesema, määriti hapukoorega ja panid õhtu villased kindad kätte, siis soe ja pehme tegi neid paremaks.
Ka võililled pigistati sodis ja sellega käsi määrida ja sisse hõõruda. Ta on ju ka niisugune, too nahk peab välja kasvama, ega need lõhenenud nahaääred enam kokku ei kasva.
RKM I 23, 202 (15) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Linnurohu tee parandab haavandeid jalgadel.
Vilbaste, TN 7, 1163 (41) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Huulehain. Drosera rotundifolia L. Karjased arstivad taime lehtedel oleva kleepiva “kastega” omi lõhkenuid huuli, käsa ja “kurejalgu” kevadel.
ERA II 139, 315 (44) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Naha lõhenemisel pandi peale umbse puu vaiku.
ERA II 201, 102 (50) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Pakatanud pagudele pandi umbse puu vaiku.
ERA II 201, 416/7 (12) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Kui nahk lõhenenud ehk pakatand, siis pannakse pääle umbse puu vaiku (see on vaik, mis asub puu sihes, mitte külje väljapool). Vaiku pidand vaud koos, siis kaund need kinni.
ERA II 170, 692/3 (13) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Külmarakkudest katkisi käsi ja jalgu määritakse sibulakaapega.
ERA II 170, 691/2 (12b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohu teega pestakse lõhkenud käsi ja näonahka.
ERA II 170, 695/6 (16a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.
H III 5, 60 (12) < Saaremaa (1888)
On jalavarbad alt pakatand, siis peab neid tõrvaga määrima ehk ka punase lõnga ümber siduma.
EFA I 21, 110 (27) < Kanepi khk., Krootuse k. < Tallinn (Klink), s. 1917 (1997)
Nõgesit ja kaselehti, saialilli ja tsiarasva. Rasvaga keedi ja kurna läbi - haavandirohi.
EFA I 51, 34/6 (3d) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui jalad on rakkus (ka käed), tehke kummelivanne (1-2 päeval).
EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)
ERA II 285, 18 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kuuse oksi keedetakse pühade munade värvimiseks, annab kollast värvi. Keedetud kuuseoksavett antakse suhkruga loomadele punasekusemise vastu rohuks.
Kuuse vaiku pandi mädamuhu peale, see kiskus mäda välja, vaiku pandi ka pakatand jalakanna peale, tegi kohe terveks. Kuuse vaigust tehti peaharju. Vaik tehti sulaks ja valati seaharjaste sisse, harjased jäid harja piideks, vaigust oli harja keha ja käepide, kus sees ka harjased olid.
H IV 8, 234/5 (2d) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
Tuulelõhed. Nende lõhede pääle, mis talve käte pealgi lööve, on ää rohi:
Sula kuusevaik; kige paremb om viil sii, mis puie siist löüdäs ja salavaigus kutsutes.
RKM II 359, 434/5 (5) < Põltsamaa khk., Kabla k. (1981)
Kui jalg ära lõhkeb, siis mesi ja vaik segatult peale panna. Vaik peab sulavaik olema. Ennem mesi ja vaik panna topsi sisse ja tops pliidi peale. Hoida nii kaua, kui mesi ja vaik ära sulavad, segada segamini. Siis jahtunult seda peale panna. Mul oli jalg lõhkend. Käisin arsti juures. Ükski arstirohi ei aitand, aga siis, kui vaiku ja mett peale panin, paranes ära. See on kõige parem rohi. Kui ükski asi ei aita, siis see aitab.
RKM II 355, 445 (107) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Vaik ja või segati määrdeks ja sellega määriti lehmadel katkiläinud nisasid. Katkiläinud, lõhkenud nisadega lehmi oli halb lüpsta. Tihti tuli veri haavadest välja. Lehm lõi jalaga ja ei lasknud lüpsta. Sama rohtu kasutasid ka inimesed, kel olid lõhkenud jalakannad.
RKM II 160, 17/8 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Lõhenemine. Hapukoorega määriti, orast pandi hulka.
ERA II 260, 458 (37) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Pakatand kuhale pandi küünlarasva, kõrvasaasta, sulad valged vaiku, umbse puu vaiku.
ERA II 187, 279 (84) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pakatand haigele pandi tõrva.
ERA II 260, 427 (42) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Pakatand asjale rasva, tõrva.