Haiguste märksõnad
Luupainaja
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust nimetatakse luupainaja, luupain, luupainja, luupainakas, luupainas, luupaine, luupainija(s), luupainjas; või ka lühendatult lihtsalt painaja, painajaine, painajas.
Luupainaja (üld.), painaja - haiglane olek: inimene tunneb magamisel kehal rasket rõhumist - oleneb mitmesugustest tervisehäiretest (incubus) (Vilbaste 1993: 87).
Kui aga luupainaja juhtub tulema, peab Meieisa palvet tagurpidi lugema ja vasaku jala suurt varvast liigutama. ERA I 3, 411 (24) < Kirbla khk. - Hilda Uustalu (1930)
Tulel olnud suur mõju ka painasjalgade ja kodukäijate pääle. Kui neile ootamatult tuli pääle lastud, siis olnud nad seisma sunnitud ja neid võid näha. Iseäranis suur mõju olnud veel inimeserasva küünla tulel, sellega nähtud õige väikseid painajaid. ERA II 132, 581/2 (9) < Karja khk. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936)
Samuti tulnud painajaks ka vihavaenlane, kes päeval saanud sõimata. Seda tund ka ära. Ennem pole ära läind, kui painatav saanud hõigata ta nime. ERA II 167, 139 (3) < Koeru khk. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937)
Painaja Mu ema onkel rääkis, kui me veel pisiksed olime, et ükskord olnd kaks noort tüdrukut. Teisel keind iga öösse painaja peel ning tüdruk olnd päris kimpus, ühegid öösse pole magada saand. Ükskord tulnd painaja jälle tüdruku peele ning tüdruk ütlend: "Mis sa iga öösse mu peele tuled, mine vahel Liisi peele ka!" Kohe hakkand Liisi ase kägisema ning painaja hakkandki Liisi peel keima. RKM II 3, 628 (1) < Kaarma khk. - Valve Niit < Leontine Piht, s. 1887 (1946)
Vaata ka: unehäired.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Vilbaste, TN 1, 244 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
/---/
Kuivatatud palderjanijuurte hõngu kardab luupaine, ei tule selle magaja juure, kelle pääotse all on topsuke juuri hoitaval.
Vilbaste, TN 10, 534/5 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Pihelgas, pihelgad = pihlakas.
Pihlakas oli vanarahva nõiapuu. Pihlakast valmistati nõiavitsu rahaaukude ja veesoonte otsimiseks.
Luupainaja tabamiseks asetati pihlakapuust punn augu ette, kust luupainaja sisse tuli.
RKM II 229, 651 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kui luupainaja peal käis, siis joodi raudrohu teed. See selgitab verd.
ERA II 187, 240 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Pihlapuust tehti rist ja sellega tuli seda lüüa, kellel painaja pääl oli. Siis sai painaja kätte.
H II 53, 507 (506) < Simuna khk. (1895)
Kus painjas peal, senna tulevad kadakaoksad laevahele torgata.