Haiguste märksõnad
Tedretähed
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus püütakse vabaneda tedretähtedest või ennetada nende teket. Virumaal ja paiguti ka Harjumaal on kutsutud neid ka tedretäppideks.
Tedretähti peeti tavaliselt kaasasündinud nähtuseks, mida põhjustas mingisugune ema eksimus või juhtum, mis enamasti tedrega seotud.
Tedretähed on pruunid tähnid näu pääl jusku teter kirju, vanad inimesed ütlesid, et sellest akkava, ku rase on tedrest irmunu kas marjul käies või, sis lapsel oleva. KKI, KS < Häädemeeste - M. Mäesalu (1962)
Tedretähed tulevad lapsele siis kui ema on kandmise ajal tedre pesa leidnud. ERA II 129, 480 (52) < Märjamaa - E. Poom (1934)
Samas peeti tedretähti ka aastaajast ja toiduainete (nt. piimatoodete) tarbimisest tingitud nähtuseks.
Tedretähed on nied, mis talvel inimesel ei õle ja suvel aab naha siest välja, kui piima akkab soama; suvel soab ka piima. - - AES, MT 244, 51 < Kadrina - O.A Webermann (1938)
Vaata ka: iluravi.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kaer
- kask
- kukemari
- kummel
- kurk
- maasikas
- mädarõigas
- mänd
- niin
- nisu
- raudrohi
- tedremadal
- tuulepesa
- võilill
- võimänd
- taimenimetus tuvastamata
- kammelitee
- hanipaju
- taim nimetuseta
- maralik
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 258, 153 (483) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Tedretähed. Konnakuduga määrida. Kasemahlaga määrida, mis on enne jüripäeva korjatud.
ERA II 129, 479 (49 ja 50) < Märjamaa khk. (1936)
Tedretähtede vastu on mitmeid õpetusi kuuldud aga need ükski ei aita, olen palju neist unustanud.
Kolm hommikud nisuorast võtta, iga hommiku kolm korda sellega tedretähta hõõruda, siis kaovad.
ERA II 308, 427 (33) < Paistu khk., Sultsi alev < Tarvastu khk. (1942)
Tedretähti pääle panti hanipajusid ja pääeli - nee võtave ärä nii tedretäheda.
E XIV 19 (137) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Tedretähti kaotatakse, kui silmnägu pestakse maasikatega. Ehk aga hoitakse musta kassi poeg rindel.
ERA II 13, 223 (5) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. (1929)
Tuulepesade vett tarvitet vist tedretähtede pesemiseks.
ERA II 42, 186 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Tedretähtede kaotamiseks soovitas keegi vanake nägu pesta konnakoega ja niineveega.
RKM II 49, 346 (45) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui näole hakkavad ilmuma tedretähed, peab neid kohe ravima. Hästi mõjub nendele mädarõikapiim. Mädarõigas ära riivida (1 supilusikatäis) ja panna hästi klopitud hapupiima sisse, segada ja jätta päevaks ajaks seisma. Kurnata läbi riide. Selle mädarõikapiimaga tuleks niisutada mitu kord päevas tedretähti. Vedelikku pole kasulik korraga palju teha, sest värske mõjub paremini.
RKM II 68, 119 (103) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Tedretähed. Korjata maast tedremadala jala juured, kieta sie vesi ja pesta nägu.
RKM II 159, 169 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Tedretähed.
Raudrohu teega silmi pesta. Tedretähed kaovad ära.
RKM II 383, 22/3 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Tedretähed.
/---/ Kevadel, kui juba on kasekedel jooksul mahl, siis peab kohe esimese mahlaga pesema neid tedretähti. Enne küll juua mahlanõust ei tohi, enne peab pesema üle tedretähed, muidu ei ole abi. /---/
RKM II 384, 400 (8) < Keila khk. (1985)
Tedretähed - aitas toores mädarõigas, parem, kui see oli riivitud. Sellega hõõruti nägu enne magamaminekut ja enne pesemist. Teise variandina aitavat võilillepiim või mõlema segu. Mõnikord lisati segule veel saunaviha tuhka. Ise pole kunagi abi vajanud.
RKM II 428, 4 (9) < Nõo khk., Karijärve k., Peetsojüri t. (1988)
Tedretähtede vastu olid punased mürgimarjad. Nood hõõruti katki ja pandi siis näo peale. Ja aitas ka.
RKM II 429, 242 (3) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Vanasti, kui olid tedretähed näo peal, ei olnud ilus tüdruk. Tedretäppide vastu oli „võimänd“ - oli selline taim. Sealt tuleb piima, mis on nagu salv. - Olga kasutas, aga nägu paistetas üles.
RKM II 430, 156 (50) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Mädarõika leht ja omakeedetud seep ka. Sellest tuli kollane vaht. See pidi tedretähed ära võtma ja päikesepunetuse võttis ka ära.
Vilbaste, TN 3, 164 (95) < Nõo khk., Luke k. (1932)
Maralik (arstitakse tedretähti näolt).
RKM II 53, 315 (22) < Urvaste khk. (1956) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Tedretähnide arstimiseks pesti nägu kevadel, eriti siis, kui tedred kudrutama hakkavad, konnakuduga ja hapukurgi mahlaga.
Vilbaste, TN 10, 269/270 (26b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kel oli näos tedretähti, siis pesti nägu raudrohuga.
Vilbaste, TN 10, 271 (33a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kummel - kamelitee. Kameliteega pesti nägu, kui tedretähed olid näos.
Vilbaste, TN 7, 1223 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Riivitud mädarõigas pannakse pudeli, viinaäädikas peale. Sellest igal õhtul kompress näole, kui on tedretähed. Kaovad kahe-kolme nädala pärast.
ERA II 42, 85 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Tedretähed. Tedretähtedest hoidumiseks ja nende kautamiseks tuleb: a) kaerahagudelle langenud kastega pesemine; b) tedremunadelle valatud veega pesemine.
ERA II 139, 317 (51) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Tedretähtede vastu tarvitati kukemarja vett, mida pigistati ja näole määriti.
ERA II 187, 280 (92) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Mõisasaksad olid korjanud metsast seda liiva, mida rippuvad männioksad tuulega pühkisid. Sellega arstiti tedretähti. Kudas? Ei tea. Vist hõõruti kudagi.
H III 18, 104 (14) < Türi khk. (1894)
Kellel tedremärgid näo peale ajavad se suab neist lahti kui ta Juani öösel kusagilt maja ehk aea põhjapoolt eares rohu pealt kastet korjab ja kaste viega suud peseb.
RKM II 338, 350 (14, a) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Tedretäpid kadusid näost ära kui vara kevadel neid määriti värske kasemahlaga. Enne näole määrimist ei tohtinud aga ise kasemahla juua. See oli kunst. Kui ise enne jõid siis ei aidanud. Ja enne Jüripäeva viidi tühi pudel sipelgapessa, et siis sipelgad sinna sisse poeksid. Natuke pandi ja pudeli põhja suhkrut, mis sipelgad sinna meelitas. Nende enne Jüripäevaste sipelgatega määriti siis tedretähti.