Haiguste märksõnad

Umbes

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: umbvalu, umb(es)haige, umbvalu, umbkasvaja, umbe(s).

Niimoodi nimetati eeskätt nahaalust mädanikku, kui torke või muust vigastusest (ka muljumisest) tekkis naha alla põletikukolle ja mäda ei pääsenud sealt välja.
Umbes haige. Kui mingi koht või luu oli haiget saanud, inimene enam ei mäletanud seda, see koht hakkas mädanema ja tekitas nahaaluse mädaniku ning inimene nimetas seda umbes haigeks. - - RKM II 112, 423 (66) < Simuna < Koeru - G. Paalberg (1961)
Umbes aige: pidi tekima orgipisteist või pigistustest; tekkimise kohad ikka sõrmes, peopesas, jalatalla all ja varbastesse. - - RKM II 121, 229 (33) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/1)
Kui teravasti torkas ja läks musta sisse, hakkas valutama ja punetama, hiljem tekkis mäda, seda nim. umbkasvajaks - - RKM II 162, 48 (14) < Kiviõli - M. Kaasik (1963)
Võis olla tegemist ka suvalise paisega, eriti kui selle asukoht oli luu kohal.
Umbvalu kohta ütlevad vanad inimesed: “on umbsi ülesse ajanud ja valutab kangeste”. See tähentab kui on ihu pääle üles paistetanud ja kangeste valutab. - - ERA II 134, 483 (103) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Umbhaige - vastu konti hakkas mädanema. - - RKM III 111, 66 (176) < Muhu - E. Aer (1961)
Ka kõhukinnisust võidi nimetada umb(es)haiguseks, eriti kui see kestis pikka aega ja muutus vaevavaks.

Vaata ka: kasvajad, kõhukinnisus, paise.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 18, 686 (11) < Vigala khk., Päärdu v. (1895)
Ummes-haiged kohta vajutadakse kolm korda lepapahaga.

H II 26, 992 (21) < Põltsamaa khk, Kaavere k (1889)
Kui jalaalune umbes haige olnud, siis aetud kolm toorest lepapulka palavaks ja hõerutud haiget, siis saama terveks.

H II 52, 44 (7) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Raudnõgõnõ.
Raudnõgõnõ tambitu kangõ soolaga segi ja pantu sinna kotsille pääle, kohe umbõt tahnu üles ajada. Tsia verevätõbõ vasta hõõrutas tsika nõgõstega, et vereväs ei lää. Vihoti sannan, kui iho süüdäs, nõgõstega. Ka kui ihol muido midagi haigust oll'.

H III 5, 30 (6) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Umbvalulehed, need kasvavad nendasama metsas nagu maksalehed, aga liivaste maakohtade pääl rohkem; need on ümargused lehed ja kasvavad üsna maa vastas sambli pääl; neid peab vist mõne umbhaige vastu ruugitama, aga ma pole seda näind, kuida seda tehjakse. Neid peab vist keedetama ja siis palavalt seda kohta hauduma, kus haige sees on.

EKS c, 66 (4) < Põlva khk. (1891)
[Umbelliferae]
Levisticum officinale
Lääbus. Lääbuse lehed, varred ja natukene juurt mageda võiga segamini katki tambitud - hää rohi umbes üles aanud paistetuse pääle.

ALS 6, 16 < Sangaste khk., Laatre v., Kaja t. (1934)
Umbsele paistetusele tulise tuha sees küpsetatud sibul kuumalt pääle panna - alaneb.

ALS 6, 110 < Sangaste khk., Sangaste v., Hiirepiksi t. (1934)
Umbsele paistetusele panna külma vee sees leotatud pärna rohelise koore kompressi.

ERA II 42, 93 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Mädanik ehk ummeshaige. Ummeshaige on sii, kui jalg või käsi hakkab mädanema kas orgi otsa astumise või pinnu ehk okka naha alla sattumise tõttu. Ummeshaigele pannasse piäle küpsetud sibulid, hülgeliha, vankrimääret jne. Kui mäda on sügavas, siis tuleb panna piäle toorest sialiha, sii kisub mäda piäle.

ERA II 126, 590 (35) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Umbpalanu vai umbega pidi nätäl aiga vallu kannatama. Sis panti sipul pääle, tuu kisk mää vällä. Paremb ol'l pääle panda lehmä vai inemise välläheidet, tuu kiskse kuumuse vällä ja umbpalanu sai kõrraga terves. Perän tuud ol'l hää vaiku umbpalanule pääle panda, tuu puhast.

ERA II 135, 401 (12) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kui umbes kasvamine tekkis, siis tuli seda kohta hoida kuumas vees. Vesi pidi väljakannatamatuseni kuum olema. Parem oli veel kumelitee selleks veeks kasutada.

ERA II 150, 431 (24) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

ERA II 174, 20 (3a) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Ku määne umbõ palanu vai tsusat, sis pandas pänulite lehti kohopiimäga pääle.

ERA II 193, 596 (57.13) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Sibula ja soola segu aitas mädanemise, nikastuse, umbekasvanu ja pinnu korral.

ERA II 254, 319 (84) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Umbselt paistetand koha peale pandakse kobrulehte.

ERA II 290, 131/2 (102) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Ummes haigelle küpsesibult ja võileivapuru peale panna. Kah mage pekkliha kisub hästi. Vaiku võib kah panna.

ERA II 295, 41 (12) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Teelehti pandi "umbeshaige" piale.

EKS c, 74 (b) < Viljandi khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Lehed sahvtiseks hõõruda ja umsi ülespaistetanud koha pääle panna, vähendab valu.

ERA II 182, 104 (45) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. (= Priidu Tammepuu) < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7)
Kui umbes haige on, siis tuleb toores lepakepp lõigata, see kuumaks ajada ja seda haiget kohta põletada, saab terveks.

RKM II 8, 83 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes valule avidab tuline sibul pääle panna vai muidu kuumas haudu.

RKM II 59, 571/2 (6) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
/---/
Umbpalanut arstiti nii: kua sõrmõküütse all umbpalanu oll, tuul sõrmõl lõigati küüts lühkost. Sõrmõ otsa pejeti liha vai ka silgi suulleeme seeh, arvati, õt tu lasõ-õs edesi määdä. Saa-s suulleemest abi vai olõ-õs aigu kõõ kätt anomah pitä, siis pidi midägi sõrmõlõ pääle köütmä. Õt kuuma vällä kisusi, siis pejeti paisõlehti ja mui külmebid lihavit lehti nigu peedilehti ja kapstalehti.
Mõnõ pani leevä kohetuist umbpalanu pääle ja mähe närstuga kinni, tu pidi kuuma vällä kiskma, a kohetus kuivi varsti haigo sõrmõ külge ja sis ku tahetsõ, midä tõist ruuht pääle panda sis päse-es kuiv kohetus hüäga säält vallalõ. Viil panti pääle päälsega seätud kohopiima, tu kisk kuuma vällä ja pehmüt ka. Vägevät tsia lihha panti ka, tu avit mulku nahalõ havuta ja haigõ pelgääs liha all niiväega külmä. Küdsetüd sigulat ka alõvat umbpalanu pääle pant. Üts suurõ talo pernaane ütel, õt ma parebat ruuhd umbpalanulõ tijätk-i ku inemisõl umasitt. Ja tuul naasel oll sis alati sitt käe pääle pant, tä õks kitt tuust abi saavat.

RKM II 90, 160 (18c) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Vere sulgemiseks ämblikuvõrk, pannakse paks kord ämblikuvõrku haava peale ja riidega kõvaste kinni siduda. Ehmatuse vastu on suhkruvesi rohuks, kui seda kohe ehmatuse peale võtta, siis haigeks ei jäe. Liigliha kautakse põrgukiviga. Umbehaige peale on sibulas rohuks. Kui sõrmed vastavad, siis aknahigiga kasta.

RKM II 111, 131 (440) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Umbhaigele pannakse peale seaploomi või küpsetatud sibulat.

RKM II 111, 114 (376)b < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

RKM II 111, 66/7 (176) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Umbhaige - vastu konti hakkas mädanema. Selle jaoks keedeti plaastrit: kuusevaik, meevaha, tärpentin, mage searasv. Kõiki võeti umbes võrdsetes hulkades. See plaaster parandab ka kõik uued ja vanad haavad.

RKM II 111, 29 (66) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Umbhaigele pandi peale paisuleht [- paiseleht - Tussilago farfara] ja mässiti kinni.

RKM II 160, 109 (25) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Umbeskasvajale pandi peale koorest ja kuusevaigust tehtud määret. Leivapuru segati võiga, näriti suus läbi ja pandi peale umbeskasvajale.

RKM II 160, 211 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Umbeskasvaja. Kuisavitsa oks marjadega või õitega või ilma keeta haueks ja sellest kompressid peal hoida. Väga kihvtine, sisse ei tohi võtta. Rakveres oja ääres Kreutzwaldi tänava lähedal kasvab kuisavitsu.

RKM II 162, 45/46 (10) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Umbkasvaja. Kui teravasti torkas ja läks musta sisse, hakkas valutama ja punetama, hiljem tekkis mäda, seda nimetati umbkasvajaks. Raviti: hautati kumelid (paksult) kinnises nõus. Kuumad, soojad kumelid paksult haige koha peale panna ja lapiga kinni siduda. Kui umbne lahti on, siis kuusetõrva plaaster panna paksult peale, see puhastab mädast puhtaks ja teeb haava tervest.

RKM II 174, 300 (4) < Kodavere khk. (1963)
Kui mul juhtus umbus ehk paised olema, tõi ema otse peenralt värske kaalikalehe, sidus haige kohale, siis jäi valu alati vähemalt, punetus ja kuumus alanes.

RKM II 186, 56 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Umbekasvaja.
Enne valutab, tursub ja punetab, hiljem on valge laik naha all, see on mäda. Haigus algas torkest, muljumisest.
Ravi: tuletikuga põletati nõelaots, viina sisse kasteti vatitopp, puhastati haige koht ja torgati nõelaga auk ja lasti mäda välja.
Puusüte sees küpsetatud sibulatükid peale panna ja kinni siduda, siis veel leib koorega segi näritud, seda kutsuti leivapuruks.

RKM II 209, 241 (15) < Põlva khk., Himma k. (1966)
Umbe lõi sõrmele külge. Kolm päivä valutas ja valutas. Lätsi veskle, mõni avitas kotti tõsta. Möldre näge. Läts vällä, tõi peotävve hainu, pani pääle. Lehti panni haava pääle. Võtt vallo är. Puhast mädaniku terves (maalisehein).

RKM II 254, 399 (2) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Teeleht oli hea [peale panna], kui midagi umbes kasvas.

RKM II 254, 454 (7) < Haljala khk., Vihula k. (1969)
Tieleht hia ravirohi, pane aga peale, kui umbes kasvama hakkab.

RKM II 254, 457 (4) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Paiseleht on ummekasvajale, pane peale, kisub lahti. Paiselehe selja peale panemisel peab tema mõju käima läbi riide, palja naha peale ei tohi panna.

RKM II 261, 196 (51) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Tiileht pandi piale, kui oli paise või umbe - sie tõmbas kõik välja.

RKM II 261, 197 (56) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Koeranaelad ja umbeskasvajad, neile pandi tielehte. Ema pani kord umbes kasvajale vankrimääret peale. Küll ta siis kiskus, akkas seda alba välja kiskuma säält. Küll oli valus.

RKM II 269, 241/2 (205a) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Umbe arstmine.
Umbe om niisuke häda, kui om koskilt jalg vai käsi ära tsusatu ja om lännu must sisse, siis ajab palaviku sisse ja lääp mädanema. Seda häda rohitseti vanasti mitut muudu. Üts rohitsemine olli sedaviisi, et ajati rüäjahu (rukkijahu) hästi hapus, siis pandi seda tainast selle haige kotuse pääle. See kiskus kuumuse välla.

RKM II 269, 241/2 (205b) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
[Umbe arstmine.]
Tõine rohi: võeti üts peotäis rüäorast, võid, mett, kuusevaiku, pedajavaiku vai tõrva. Sii keedeti kõik segi ära. Siss seda pandi haige kotuse pääle. Kah olli ta hää rohi halvaks lännu haavale.

RKM II 269, 243/4 (206) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Sii om kah umberohi.
Kuuse- vai pedajavaik vai tõrv, see hästi vedel, mis om õkva puu siist vällä tulnu. Sii pannas selle haige kotuse pääle, pannas kas mõni paise- vai tiileht pääle, nii et sii vaik ei jää mähise külge. Sii om väga hää rohi kui sel hädal viil algus, ta ei lase enam sinna musta sisse minna ja tiib haava puhtaks, kisub kuumuse vällä ja siis häda ei saagi rohkem edasi minna. Mina ise olen seda alati tarvitanu; vana haavale om ta kah väga hää, teeb ruttu terves.

RKM II 272, 354/6 (2279a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.
/---/ Küpsetatud sibul on hea umbmädanikule peale panna tuliselt, kisub mäda välja.

RKM II 272, 384/5 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Veel on vene keele nime all karikakrad ehk kanapersselilled, keskel kollane süda, aga ümberringi veiksed valged õielehed, nendest tehtud tee juua ei sünni, sellega hautatakse umbset mädanikku ehk vanasi põrund kohtasi.

RKM II 297, 622 (699) < Rakvere l. < Rakvere khk. (1973)
Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

RKM II 301, 276 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Umbe.
Siapekki. Hautet sibulet ja võilevä pudru.
Ka paisele hautatud sibuld ja võilevä pudru.

RKM II 312, 393/4 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Hautatud kaerad pannakse ka umbele.

RKM II 316, 316 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Umbe.
Umbele viinakombressi ja paiseleht ja tiilehte, kui sinetes ja punetes, ja pekki võib kah panna.

RKM II 318, 187 < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1975)
Umbeshaigust arstisivad nii:
Võtsivad toore sibula, koorisivad ta ära, lõikasivad ta nartsu peal katki, siis tagusivad ta haambriga puruks ja panivad sellesama nartsuga umbele peale. Sibul võttis valu ära ja kiskus umbe lahti.

RKM II 318, 187 (2) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1975)
Umbeshaigust arstisivad nii:
Panti ka palavad küpsesibulad peale. See ka aitas.

RKM II 348, 490/1 (27)b < Äksi khk., Äksi k. (1980)
Ema keetis salvisid jala peale panna, kui oli mädane haav või umbne. Ta pani: kuusevaik, mesi, või, rukkioras. Laskis soojaks ja segas.

RKM II 351, 265/6 (12) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui sõrm „umbes haige“ oli, paistus punane ega sinine ei old, traadi ots või tikraoks torkas, siis pandi küpse sibulast soojalt piale, siuti lapiga kinni, lasti seista, kuni ju valge mäda näha oli. Mäda turgati nõelaga lahti ja siis pandi veel uus küpse sibulas piale. See pidi haavamäda välja kiskuma. Küpsetati sibulast ennast, mitte võrseid. Haava hoiti mustuse eest: katkise sõrmega ei tohtind toidunõusid ega pesu pesta, üldiselt pidi haav kuivas olema. Õlut ega viina ei tohtind tarvitada: need pidid haava hukka ajama.

RKM II 355, 339/40 (121) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Sibul küpsetati pliidi all kuumas tuhas ja neid sibulalõike asetati mädanevatele kohtadele, eriti siis, kui sõrm „umbes“ haige oli (mädanes). Sibulalõigud pandi lapi abil sõrmele ümber. Vähendas põletikku ja valu ning kiskus mäda nagu välja. Soovitati paar korda päevas sibulalõike vahetada.

RKM II 355, 448 (113) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui sõrm oli „umbes“ haige (sõrm mädanes), siis pandi pliidi all sütel kuumas tuhas küpsetatud sibulalõigud peale koos lapiga. Vähendas valu ja põletikku, tõmbas palaviku välja.

RKM II 355, 566 (56/7) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kuumas tuhas hautatud sibul „harutati lahti“ ja asetati „umbes“ haige koha peale, tavaliselt tikkusid sõrmed „umbes“ haigeks minema. Juba kolmandal päeval tõmbas sibul mäda nähtavale. Sibul pehmendas valu ja kiskus kiiremini mäda välja.
„Umbes“ haige koha peale pandi ka soolane pekitükk. Aitas samasuguselt ravida nagu hautatud sibulgi.

RKM II 356, 550/1 (66/7) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui sõrm oli „umbeshaige“, tuli peale panna tuhas hautatud sibulat, siis lapp ümber. Vähendas valu, tõmbas kiiremini mäda välja. Päevas siduda 1-2 korda.
„Umbeshaiget“ kohta raviti ka soolase pekitükiga, mille ravi toime oli samasugune kui hautatud sibulalgi – kiirendas paranemist, vähendas põletikku.

RKM II 356, 551 (68) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
„Umbushaige“ kohale pandi peale ka kartulikaabet - oli noaga toorest kartulit kaabitud. Kiirendas paranemist.

RKM II 357, 113 (143)b < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Umbeaetud sõrmele ja nii edasi hautati sibulat.

RKM II 366, 424 < Rannu khk. (1983)
Umbet arstiti sibulaga (seoti nartsuga haige koha ümber, et sibul haiguse „välja kisuks“.

RKM II 369, 483 (77) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Sibulat pandi, kui paise oli, küps sibul, umbhaige või mädanemas, sinna peale.

RKM II 373, 250 (141) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Umbeshaigele kohale asetati ka kuumas tuhas küpsetatud sibulalõik peale. Seoti kinni siis lapiga. Paar korda vahetati päeva jooksul.

RKM II 373, 486 (233) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui oli mädanev umbeshaige, siis tarvitati raviks hautatud sibulat. Selleks pandi toores koorega kaetud sibul pliidi alla kuuma tuha sisse, kus sibul haudus pehmeks. Sibulal võeti koor ümbert ära ja puhtad lõigud pandi umbeshaige kohale peale. Nii mitu korda päevas. Valu vähendas, mädanik möödus kiiremini, soodustas paranemist.

RKM II 373, 610/1 (97) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Umbeshaigele kohale pandi ka sibulat peale, mis oli kuumas tuhas ära hautatud. Koorega sibul hautati pehmeks, alles siis võeti koor ära ja puhtad sibulalõigud pandi riidelapiga peale. Oli kohe tunda, et sibul „tõmbab“. Valutuksumine kadus vähemaks ja mäda sai kiiremini valmis ja „umbes koht“ paranes kiiremini. Kasvõi 2 korda päevas vahetati uut sibulat mädaneva koha peal.

RKM II 374, 117 (59) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui varvas või sõrm mädanes, öeldi, et on umbeshaige. Kiiremaks paranemiseks tehti hautatud sibulat. Selleks pandi koorega sibul pliidi alla kuuma tuha sisse hauduma. Võeti pärast jahtunud koor ära ja puhas lõik pandi mädanevale kohale ja seoti siis kinni. Vähendas nagu valu ja kiirendas paranemist. Vajaduse korral võis haiget kohta paar korda päevas uue sibulaga ümber siduda.

RKM II 374, 156 (29) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Umbeshaiget sõrme või jalga parandati veel hautatud sibulaga. Selleks asetati toores koorega sibul pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse hauduma. Välja võttes võeti koor ära, asetati sibula lehekumerus haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Päevas tehti 1-2 korda ümbersidumist. Sibul aitas kiirendada paranemist. Valutuksed jäid ka vähemaks.

RKM II 374, 233/4 (69) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Umbeshaige sõrmele pandi ka hautatud sibulat peale. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul pehmeks. Jahtunult võeti sibulast tükk ja asetati mädaneva koha peale ja siis seoti lapiga kinni. Sibul vähendas põletikuvalu ja kiirendas tervenemist. 2 korda võis päeva jooksul ümber siduda.

RKM II 375, 168/9 (47) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Umbeshaigeks võis minna sõrm, varvas, kand ja nii edasi, kui inimene oli kas pinnu või muud mustust sisse saanud lihasse ja see peatselt pealt kinni kasvas. Siis tekkis liha sisse mädakolle ja tuli hirmus valu. Hakkas paistetama. Pandi küpsesibulat peale. See kiirendas paranemist, vähendas valu. Vahel oli ööseti, kui kõik teised magasid, haige üksi ärkvel ja kuulas, kuidas koht tuksus valutada. See oli väga valus. Umbeshaige koha paranemine võttis vähemalt paar nädalat aega. Ei tohtinud seda lahtist kohta pesta, ainult viinase lapiga tohtis ümbert puhastada. Mädasesse haava vee sattumine oleks haige koha hullemaks teinud.

RKM II 375, 407/8 (53) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
[Umbeshaige] /---/ Hästi mõjus küpsesibula kompress peal, samuti soolapekk peale panna. Veel pehmeks nätsutatud rukkileiva sisu peale panna. Kõik need ained vähendasid valu, aitasid põletikku vähendada ja „mäda sai valmis“. /---/

RKM II 376, 521 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Hautatud sibul oli hea mädaniku puhul peale panna. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul. Haudunud sibulal võeti koor ära ja harutati sibulalõik lahti ning asetati haige koha peale ja siis lapp ümber. Eriti hea oli selline sibul niinimetatud umbeshaige sõrmele, isegi paisetele asetati sama rohi peale. Vähendas valu ja tegi mäda kiiremini valmis.

RKM II 381, 73/8 (6)h < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Umbhaavadele pandi küpsesibulat, sea toorest rasva ja savikompresse, mis kiskus palaviku välja ja haava lahti.

RKM II 381, 117 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Umbeshaige.
/---/ Teelehti. Kaalikalehti. Kui juba mäda paistma hakkas, siis pandi peale. Soola, leiva, või nõmu. Pandi ka küpsesibulad. Sibul küpsetati sütel poolpehmeks, pandi haige koha peale. Seoti lapp ümber.

RKM II 381, 503/4 (15) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Paised.
Paisetele ~ isandad ~ ja umbhaavadele pandi peale tieditelehti, sualast siapekki, küpsädetud sibula, leivataigina. /---/ Kui paise oli veel punane ~ vihane ~, ei hoitud peale tieditelehe selle peal midagi. See oli paistetuse ~ paisetuse ~ vastu. Sealt ei olnud veel midagi kiskuda ja muud asjad võisid ainult valu suurendada.
Kui paise hakkas juba vaalakamast tõmmama, siis oli mäda all. Siis pandi liha ja sibulat ning tainast. /---/

RKM II 385, 199/200 (4) < Pärnu l. (1985)
Umbeshaige, paise puhul pandi paise peale seapeki tükk, mis imes põletiku väljaspoole ja pehmendas pakitsevat kohta. Mõne protseduuri järele imendus mäda pindmisse kudedesse. Seapeki asemel kasutati veel poolrikkeks küpsetatud sibulat.

RKM II 385, 233/7 (9b) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Veel kasutati suvel „ummes“ kohale õuemurus kasvavaid teelehti, ka paiselehti, millised enne tuli mahlale lömastada. /---/

RKM II 385, 590 (32) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Umbekasvamine oli ka veremürgitus, kuid tõsisem „vihast“. Pandi peale võileivapuru, sibulat, teelehti, vesiroosi siidilehti (siidilehed asuvad juurikate juures).

RKM II 391, 427 (11) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Paistetanud haava või umbespaise puhul keedeti pudrutaoline mass vaigust, vahast, võist ja rukkiorasest. See võttis kohe mäda lahti ja kasvatas haava kinni. On oma elus äraproovitud rohi.

RKM II 397, 335 (4) < Võnnu khk., Musta k. (1986)
Umbele pandi sibulat pääle, too havvuti ta niipallo ärä, et läts lahti ja siis lõigati kah lahti ja valus es ole.

RKM II 402, 241 (5) < Juuru khk., Atla k., Paeste t. (1987)
Kui umbes haav oli, pandi sibulat kuumaks aetult peale.

RKM II 414, 629 (12) < Nõo khk., Külaaseme k., Miku t. (1988)
Sõrm umbe kasvas, siis pandi küpset sibulat peale, tõmbas mäda välja.

RKM II 430, 541 (48) < Lääne-Nigula khk., Leediküla k., Jaani t. (1989)
Umbes oli, küpse sibulast või mis sinna peale pandi.

RKM II 434, 91 (10) < Nissi khk., Lehetu k., Keldrimäe t. (1990)
Teelehte pandi peale, kui umbe oli või katki oli, paistes või. Teeleht pandakse, see tõmmab palavikku välja.

RKM II 446, 25 (43) < Tallinn < Torma khk., Raadna k. (s. Kokk), 61 a. (1991)
Kui sõrm kasvas umbe, pandi sibulat peale. See soodustas mädaniku avamist.

RKM II 446, 250 (21) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Umbeskasvajale - sellele sai pekiliha peale pandud ja küpse sibulat.

RKM II 449, 403 (28) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Umbe sõnadega ei arsti, siis pead: lõika aloveroos lõhki ja pane piale, see kisub hästi välja. Ta on haavarohi ka väga hia. Ja kui köha on. Kis närib toorelt teda ja kis hautab [aloe].

RKM II 460, 333 (2) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Minu mees tegi. Kui tema väikene oli, temal ema tegi. Näpp umbes oli, sibul ahjus ära küpsetada, pandi peale. Paisele ka peale.

KKI 1, 186 (208) < Kodavere khk., Alatskivi v., Passi k. (1947)
Kui umbuses on, siis koori lepapuu ära, aa tulises kuumas ja vajuta pääle, siis saab terves.

KKI 11, 245/6 (47) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Umbhaigus kas põlve sies või mujal. Umbhaigus tuleb põrutamisest. Aitab kummelitie.

KKI 13, 679/80 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Käsi või jalg ajas mõnikord umbes üles. (Kuskilt katki, musta läks sisse ja pärast kasvas pealt kinni.) Sellele pandi peale kummelivartest kompressi. Ma panin mõnikord ka lihatükikesi ja leivapuru. See tõmbas mäda sisse ja siis sai varsti terveks.

KKI 69, 387/9 (50f) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Tietittelehti pannakse, kui sõrmes umbes on või põlendik või paistes midagi. Sie võtab küll palaviku ära. Panen peale, siis lapi, siis seon pindega kinni. Lehe pealmine pool tuleb vasta ihu panna.

Vilbaste, TN 3, 88 (7) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Paiselehti pannakse umbeshaige pääle.

Vilbaste, TN 3, 713 (26) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Merisalat. Tee on umbsete valude ja jooksjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 255 < Ridala khk., Haapsalu (1923)
Rammutirohi, umbpaiste rohi - roosirohi (Clechoma hederacea). Rahvusline arstitaim roosi (teatud haigus), umbpaiste ja peavalu vasta; kõik eelmised nimetused samuti tuntud nagu Sinalepas, Võhmas, Kasaril, Mäevallas, Võnnus, Kilsis jne.

Vilbaste, TN 1, 680 (2) < Palamuse khk., Varbevere < Nõo khk., Luke v. (1933)
Polygonum convolvulus L - ronisirel, maa-aluse rohi - keedetakse ja selle veega arstitakse jalgu, eriti kui „umbe“ üles ajab (Varbevere).

Vilbaste, TN 2, 300 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Ka umbe ajamise, palaviku ja paistetuse vastu tarvitatakse vaeslapselehti.

Vilbaste, TN 2, 680 (5) < Räpina khk. (1930)
Kanarbikku tarvitati umbe vastu ja ka riide värvimiseks. Riide värvimisel tarvitati veel puukoori.

Vilbaste, TN 7, 53 (17b) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
[Sibul] Umbes kasvamise pääle haudumiseks.

Vilbaste, TN 7, 226 (10) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Raudnõgõsõh. Kuskil on umbhaiged, siis pannakse raudnõgõsõh soolaga peale, siis saab terveks.

Vilbaste, TN 7, 228 (13) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Kurslakk. Teda hõõrutakse lusikaga puruks ja siis köidetakse lapiga umbepõlenule peale.

Vilbaste, TN 7, 242 (4) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Suukanarik. Havutatas ja pandas umbõlõ haigõlõ pääle.

Vilbaste, TN 7, 242 (8) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Linasiimne. Kui om umbõ palanu, siss pandas linasiimneid pääle.

Vilbaste, TN 7, 252 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Umbpaistetuse rohi - Umbpaistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Paistetusrohud umbpaistetuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kaalikaleht umbse kasvandase vastu.

H I 5, 151 (6) < Lääne-Nigula khk., Hardu k. (1894)
Umbeshaiguse vastu. Hõeru umbeshaiget kohta üheksad sugu viljateradega ja viska neid kuriseauku (kuriseauk on neelav ehk kange veejooksu koht jões ehk allikas). Haigus on kohe kadunud.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 5) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Paiseleht palaviku vastu (umbede pääle).

RKM I 9, 200 (216) < Järva-Jaani khk. (1967)
Kui jalg või käsi oli umbes haige, siis oli rohuks: lehma mustus, savi, soojad heinaprebemed, leivapuru või küpsetatud sibulamähised.

RKM I 12, 248 (69) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kui umbe oli, siis toodi metsast puuvaiku, lasti soojas pliidi ääre peal pehmes ja isegi küllalt kuumas minna. Siis panti umbele ilusti peale ja köideti kinni. Umbe tuleb rohkem nii, kas mõni pind või ka mõni ohakanõel või vaarikavarre nõel sisse läheb, kas käe või jalale. Ka kalaluu teeb umbe. Sinna on alati hea vaiku peale siduda, see võtab teda varsti jooksma. Siis enam valu ei ole.

RKM I 18, 176 (1) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Umbes kasvajale pandi kuuse või männi heledat vaiku riidele mähitult peale.

Vilbaste, TN 5, 32 (10) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Lipstoki lehed (värskelt). Umbes paistetuse vastu.

ERA II 174, 20 (3b) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
[Ku määne umbõ palanu vai tsusat] Pehmendüsest pandas ka viil tatti (seeni) ja jänese nahka.

Vilbaste, TN 7, 1193 (10a) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk (Abies excelsa/Picea), nöörikuusk (Abies excelsa var. Ouvarossi). Viimast leidub üle Eesti ja Kesk- ning Põhja-Venemaal igalpool laantes, aga väga harva (üks eksemplar on Valga Kaagjärve vallas Ala-Pukritse talus), arvan, et see on algkuju ürgkuuselt, tuletab Araucaria imbricatat ja Briestfilli meelde.
Kuusevaiku tarvitasid pääharju tegijad, kuuse seesmist vaiku arstirohuks kõiksuguste umbpaisete ja paisetuste vastu umpspuuvaigu nime all.
Sööbia vastu teda ei tarvitatud, vaid haige valutav sõrm seudi punase lõngaga ümber. Sööbia uuristas kui ussikene sõrmeluu sees augud ja käigud nii, et liige hirmsa valuga ühes kondiga maha langes.
Kuusekännu pääl, ka lehtpuude kändudel ja tüvidel kasvab käsn, kelle alumine pind või pii osad ära lõigati, niisamma ka koore päälmine kord. Saadud keskmine koorede kõva mähi sarnane ollus leutadi mitu nädalat inimese kuse sees, siis pekseti kirvepõhjaga ja vanutidi (hõõrudi), kuni ta pehmeks, vildiliseks muutus ja kui kõrgeväärtusline aine taela sütisekotist kihutas ja isi tuleraua ja plinditüki kaissu asus.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2d) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummelid (siin võetakse õied kõige vartega, kuna teeks tarvitatakse vaid õisi) hautakse pajas kaane all vähese veega ja pannakse kotikesega haigele kohale, juhul, kui on umbne kasvaja.

Vilbaste, TN 7, 1237/9 (II, VI), 1249 < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Kortsleht [Herba Alchemillae].
Veel üks vanemaid ravimisvahendeid astub siin esile, mis liigistub vaid noile vanemail ajul tarvitusel olevatele ravimisvahendeile, näiteks eelmainitud tüümijaile, ungrurohule ja muud sellised. Noil ajul, kui need veel lugupeetuna tarvitusalul püsisid, oli temagi üks ausamaid ravimisvahendeid. Too taim on ka pisut traditsiooniline selles suhtes, et ta mujal kusag[pag 1238]il nii hoogsalt ei kasva kui elamute läheduses, näiteks õuedel ja rohtaedus. Muidugi tegelik mõiste on sellega lahendet, kui paneme ta kasuala sihitavaks maapinna suhtes. Tähendab, ta vajab kaunis rammusad maapinda. Ja selles suhtes on ta nii suur elamute sõber. Taime välimus on kaunis ilutu ja ei võida selletõttu kuigi suurt tähelpanu kellegi poolt. Kuid ometigi on ta old austatav muistsete läänlaste poolt. Kaunis suured ja tüsedavõitu kortsudega lehed, päälsed pooled tumerohelised, alumised aga valkjashallid. Suvel mais või juunis ajab ta lehtede vahelt juurelt, sest ta on kolmik- kuni neljakalusleheline taim, putketaolise pisut karvase tüve, mis on seest õensad, välja. Selle otsa asuvad juuni lõpus või juulikuu algul valkjashallid seemnenupud, mis asuvad jämedail saarikail. Sügisel valmivad neis seemned, mis nuppudega ühes takjataoliselt kinni hakkavad. See on tema üldine kirjeldus tervelt, kuid lühidalt. Ja nüüd läheme edasi tema käsitsusviisi alale arstimisvahendina. Ülilihtne on see. Lihtsamalt toimitakse temaga kui ühe teise taimega, mida eelpool oleme maininud. Arstimisvahendiks korjati ainult lehed (folia Alchemillae), mitte tüvega ühes (herba Alchemillae), ja tarvitadi niisamma tooresainena, ilma ümber töötamata. Temaga raviti väliseid lahtiseid ja kinniseid, rahvakeelselt “umbseid” haavu. Kuna haavad, mida siin rahvakeeles olen käsitanud sõna “umbsete” all, tekitavad veidi arusaamatust, milleks siis kõrva sean mõnesõnalise selgituse. Selle mõiste all, et see arusaadav oleks, tarvitan mina ühte teist murrakud, milles esineb sõna “lööde”, “lõhk”, paljuses “lõhud”. See sünnib sageli äkilise härrituse mõjul, mida rahvakeelselt kutsutakse “ehmumiseks”. Ka vihastamise suhtes on see maksev. Sääl lööb kuhugile kehale punane laik, enamiste luu lähedale. Sünnitades valu, lõhub ta viimaks mainitud kohale haava, mis sageli isegi luu läbistab. Siinne rahvas kutsub seda haigestust “roosideks” ja ka “villideks”, kui see sinise vistrikuna kuhugile esile lööb. Muidugi harilikuiks paisedes, selgemas mõistes “kasvejaiks” neid nimetada ei saa, sest selleks on neil vaid erand ning kumbki liigistub ise harule. Sellega aga tõendasivad muistsed läänlased, et see olevad üks suuremaid pahavaimu töid. Astume edasi uuesti ravimisvahendi juurde. “Kortsleht”, siinne rahvas kutsuvad teda “kobruleheks”. Oletan, et too nimi on kaunis algupärane neil. Nii, sellega raviti rahva keskel kutsutavad “roosi”, kuid ainult alguses. Selleks võeti kaunis suur kortsleht, asetadi lihtsalt haigestanud kohale. Kuid juhtus sageli, et see oli hilinenud ja roos vaatamata lehele sellegipärast haava lõhkus, ent siiski kuulus kortsleht ravindite liiki. Nüüd tarvitadi teda kokku pandult - compositum, niinimetatud “võileivapuruga”. mida asetadi kortslehele ja kortsleht haavale. Nõnda ravis muistne läänlane oma kahte halvemad haigust.
[Veel ladina keelsite nimetuste tõttu tänan õienduse eest, just see ongi minu poolt teile saadetud kortslehe või kobrulehe ladinakeelne nimetus, nagu teie seda nimetasite “Lappa tomentosa”. Teda kutsutakse ka takjaks, millede nupud kergesti riide külge kinni hakkavad.]

Vilbaste, TN 7, 1279/80 (19) < Kihnu khk. (1939)
Takjas - “tagjas”. Kui lehed alles varreta, siis “kobloleht”. Sama nimega ka teised suured lehed. Leht umbeshaige jala vastu. Lehtedega kaetakse kasvavaid linnaseid ja pannakse ka leivale alla ahjus küpsetamise ajal. Sapihaiguse vastu. Vaata ka „ohakas“.

EKS c, 34 (6) < Karula khk., Kaagjärve v. (1891)
Kui umbe on löönud, nii et must veri naha alla jääb, siis üks mürgine viil nimetatud koha pääl hoida, seni kui umbe jäänud veri ära kaob. Mürk kisub küll kangesti, aga valu võib ära kanda. Niiviisi selle teated. “Umbe löönd” ehk “umbe jäänd” on Phlegmone.

RKM II 136, 185 (a) < Simuna khk., Rakke (1961)
Umbes haige. Temale asetati küps sibul, ka searasva.

EFA II 17, 434 (49) < Kullamaa khk., Liivi k. < Kullamaa khk., Läti k. (1996)
Ummeshaige, siis oli teeleht peale pandud - tõmmas mäda sealt välja.

EFA I 26, 16 (26) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Kui näpp oli umbes, küpsetati pliidi all tuha sees sibulat ja see hautatud sibul pandi haige koha peale, lapp seoti ümber.
Umbe läinud näpu peale pandi veel võileiva (soolane või) nämmi, s.o suus näriti võileib nämmiks. Vahel pandi umbe läinud koha peale õhuke kild soolapekki.

EFA I 86, 67 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Kas maarohtudest ravimit tehti, näiteks loomade tarbeks?
Ei, ei tea. Kui oli, siis siin naabritalus oli loomaarsti, kutsuti see. Kui mädanik oli, siis kohe võeti maal, kas siis mustsõstra leht pandi kohe peale või siis siin kasvab see suure laialeheline teeleht, seda pandi kohe peale, siis pekki kah, seapekk, soolapekk pandi kah peale. Valus oli, kui umbes oli, kuidas ta kiskus kõik siis, kui side ära võeti ja liha ära, siis see liha oli kõik mädane. Ja varsti sai terveks.
Kuidas ravisite?
Ikka teeleht ja mustsõstra. Arsti juurde mind ei viidud üldse.

Vilbaste, TN 7, 1206a < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk. Kuuse koor katuse parandamiseks , mesipuu katused. Kuuse vaik oli tarvilik peaharja tegijal. Umbse puu vaik haavade peale, umbpaisete, paisete, umbvalu vastu. /---/.

ERA II 161, 286 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. (1937)
Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.

ERA II 206, 297 (5c) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Kummeliteed tarvitati hääle tagasi toomiseks ja kummelid tarvitati (umbes) umbes kasvamise korral lahti aurutamiseks.

RKM II 457, 93/4 (45) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Vat siis jälle, see on väga ea rohi. Kui sedasi sõrm läheb umbesse ja siis meil emal ei olnd muud; arilikku rukkileiba, terake võid ja soola ka, niukse nagu pudru. Tema suus tegi veel märjaks. Pani selle sõrmele peale. See kiskus puhtaks ja punetuse ära. Võib panna soolapekki raasukese ka sinna peale, just soolase.