Rahvapärased taimenimetused
Maalisehein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik mailane Veronica officinalis
- harilik punand Fumaria officinalis
- külmamailane Veronica chamaedrys
- punane pusurohi Silene dioica
- roomav metsvits Lysimachia nummularia
- soo-kurereha Geranium palustre
- valge iminõges Lamium album
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 59, 32 (10) < Tarvastu khk., Vooru k. (1896)
Maalisi arstmises korjates maaliseheinu, kuivatetes ara ja hõõrutes katsik ja koore segi ja pandas haige koha pääle.
H II 66, 663 (152) < Tarvastu khk., Vooru k. (1901)
Maalise arstimiseks keeda maaliseheina ummussis ja pese selle veega haiged, see aitab.
E 28659 (10) < Tarvastu khk. (1896)
Maalisi arstites maaliseheindega.
EKS c, 63 (2a) < Saarde khk. (1891)
[Labiatae]
Lamium album
Maalisehein. Rohi keedetakse ummukses ja määritakse seda vett maalistele pääle ning juuakse ka sisse.
EKS c, 65 (5b) < Äksi khk. (1891)
[Labiatae]
Glechoma hederacea
Maalishein. Lehed ja varred raudnõgestega segi tampi, siis linase riidega kärnade või uhatanud koha pääle panna.
E 64392 (16) < Tartu l. (1923)
Maa-alused.
Maa-alused on nahahaigus, vistrikud. Nad tekkivad maa pääl istumisest ehk magamisest. Harilikult tuleb kolm korda maha süljata ja siis alles maha heita. Kui aga juba maa-alused küljes on, siis on nende vastu rohi - maaline. Maaline on üks taim. Ta kasvab aedade ääres, puhmastes jne. Võetakse taime lehed ja õied, kuivatatakse ära ja keedetakse kaane all (ummises). Saab vedelik. Seda vedelikku tarvitatakse maaliste arstimiseks.
ERA II 15, 233 (1-9) < Halliste khk. (1920-1929)
Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.
ERA II 168, 650 (41) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Maaleste (maalesed - nahahaigus) vastu keedetakse maaleseheinu (kassiratas) ummuses ja pestakse selle keedisega. Kuivatatud maaliseheinu tarvitatakse ka suitsetamiseks, kui ihunahal on vistrikke. Haiguse nimetus on muutlik, enamasti maalesed, aga ka maalsed ja maalised.
ERA II 282, 509 (24) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Roodu t. (1940)
Maalise arstimine. Kige parem om maalist ärä arsti maaliseheinä veega. Maalist om öhessat jagu ja maaliseheinä om nõndasama öhessat jagu. Kui sa sõs tahad maaliseheinäst rohtu kiita, sõs piad egast sordist heinäst kiitmä valmis. Kui maaline om tullu, sõs tuleb võtta sedä jagu rohtu, mis selle maalisega kokku käib. Kui sul ei ole õige rohi, sõs sii ei avita midagi ja tiib viil hullemase. Selleperäst sõs piab ärä tundma, miast jagu om maaline, ja sõs võtta seda sorti maaliseheinä vesi ja sellega maalise võet koht mitu kõrda kõvaste läbi määri, seni kui maalise ärä om kadunu.
RKM II 209, 241 (15) < Põlva khk., Himma k. (1966)
Umbe lõi sõrmele külge. Kolm päivä valutas ja valutas. Lätsi veskle, mõni avitas kotti tõsta. Möldre näge. Läts vällä, tõi peotävve hainu, pani pääle. Lehti panni haava pääle. Võtt vallo är. Puhast mädaniku terves (maalisehein).
RKM II 209, 241 (16) < Põlva khk., Himma k. (1966)
Mul käsi jäi haigeks, valutas ja paistetas. Panin neid heinu, maalisehein, peale, mähkisin kinni. Käsi sai terveks, tänaseni terve.
RKM II 381, 296/8 (50)a < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Maalised.
Maalised, need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kasvõi kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maaliseheinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatati. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tumepruun olli. Siss pandi pääle, kus sügeles, ja vahepaber pääle.
KKI 13, 679 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Kevadel ei ole hää palja maa pääle istuda, võib maalisehaigus tulla. Tõusevad väikesed punased täpikesed üles. Siis tuleb maaliseheina veega neid kohti pesta. See on selline kollaste õitega taim.
Vilbaste, TN 1, 895 (1,2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Maalishein [Glechoma heder]. On tuntud nagu kõige kangem, kasvab mööda maad.
[Melandrium rubrum] Kasvab püsti. Kirjakeeli mailane. Tuntakse ka kui maalisehein.
Neist heintest mõnda ja raudnõgesid ummusen keeta, sellega haiget kohta pesta.
Üks sort kasvab varakevadel poris soonetse pääl, kollane käppõis, madal vars, kutsutakse ka porilill, tema õiega värvitakse.
RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.
Vilbaste, TN 5, 104 (3) < Tartu l. (1934)
Maalise heinad (tarvitatakse nahahaiguste vastu).