Haiguste märksõnad

Hingeldamine

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse hingeldamist ja raskendatud hingamist kui sümptomit, mitte seda põhjustanud haigust.

Hingeldamine võib olla paljude haiguste sümptomiks, nagu näiteks kopsuhaigused, kõriturse jms. Samuti võib hingeldada pärast raske töö tegemist, jooksmist või mäest ülesse ronimist.
Ravi eesmärgiks oli ilmselt sümptomit leevendada, kuid samas ka algpõhjust ravida.

Vaata ka: astma.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

RKM II 72, 433 < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Hingeldamise puhul keedeti teed kummelist, kraakslehest, palderjanist ja koirohust.

RKM II 92, 279 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Hingeldamise puhul joodi kadakamarja taari või männikasvu teed. Alkoholi ei tohtinud tarvitada.

RKM II 160, 16 (23) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Hingeldamise vastu juua kõrvenõgese juure teed. Tean, et inimesi on terveks saanud.

RKM II 229, 527 (7) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Hingeldamise vastu juua rukkiorase teed. Talvel kasvatasime potis.

RKM II 229, 652 (7c) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Hingeldamine. Kummelipiipu suitsetati ja suitsu tõmmati kõrisse.

RKM II 257, 407a < Palamuse khk. (1968)
Hingeldamine. Joodi mailaseteed. Umbrohuna kasvab. Pikad lehed, sinised õied, roomav vars.

RKM II 355, 563 (47) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kalmusejuuri korjati jõest. Aitas hingeldamise puhul. Siis öeldi, et võtame kalmukateed.

KKI 49, 78/9 (24) < Kadrina khk., Hulja k. (1969)
Rõigast ja koirohtu ja küüslauku, piiritus peale - see on hingeldamise vastu. Kaks nädalat peab seisma. Võib ka 56-kraadine viin, kui piiritust pole. Ükskord ma olin Rakvere jaamas ja üks vanamees tuli, ähib ja puhib. Istus ühe naise kõrvale. See küsis: „Miks sa hingeldad?“ See ütles, et matab hinge. Siis naine õpetas seda rohtu, oli oma meest sellega arstind, see oli veel tugev töömees olnud pärast.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nõges vees keedetult - hingeldustõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 703 (19) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nõges (Aertica). Nõgeseviin on hingeldustõve vastu tuntud mõjuva abinõuna.

Vilbaste, TN 3, 705 (38) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Valge emanõges. Tema tee kõrvaldab hingeldamise.

Vilbaste, TN 3, 714 (38) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Näär, harilik. Juuretee on hingeldamise, kõhulimastuse ja limastand kopsude vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (39) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nõges (Urtisa). Nõgeseviin on hingeldustõve vastu tuntud abinõu.

Vilbaste, TN 3, 717 (63 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Valge emanõges. Tee kõrvaldab hingelduse.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Tee on hingeldamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 260 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Sõnajalad. Neid on ka kolme liiki rahvajutu järele. Ühed on maarjasõnajalad, ühed on sõnajalad ja kolmandad on põdrinad.
Põdrinajuuri tarvitati arstirohuks raskelt hingamise vastu. Need juured pidada ka mürgised olema.

Vilbaste, TN 2, 493 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 348 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Vilbaste, TN 10, 270 (31) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kõrvenõges. Kõrvenõgese juurtest tehti teed astma vastu, hingeldamise vastu. Tean, et inimesi on terveks saanud.

Vilbaste, TN 10, 369 (37) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Harilik sõnajalg - tee hingeldamise vastu.

RKM I 9, 379 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.

RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 198 (34) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Imänõgõne. Hingeldamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (6a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõges (suur), viin. Korjata enne õitsemist - hingeldustõbi.

Vilbaste, TN 7, 1190 (51) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge emanõgese õied: keedis, üks klaas kolm korda päevas - hingeldustõbe vastu, valgete vastu.

ERA II 170, 692/3 (13e) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sibulamahl suhkruga on köha, hingeldamise ja hääle kähisemise vastu.

ERA II 170, 697 (18a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.

RKM II 358, 174/5 (33) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Sookailude tee on hingamisehäirete korral hea juua. Sookailud puhastavad õhku. Nad on küll vänged, aga mulle väga meeldivad.

Vilbaste, TN 7, 244 (13) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Obijon. Tehakse ka teed ja juuakse siis, kui hingamine raske, ja tiisikusehaiguse vastu. Obijoniheina juured on veel kõige paremad, kui viina sees ära leotatakse ja juuakse tiisikuse ja hingamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1189 (42) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Värsked paiselehed haudunud kohtadele, paisete ja roosi vastu. Pulber kuivadest lehtedest: üks-kaks noaotsatäit tassi vee pääle kopsuhaiguste, hingeldamise, tiisikuse vastu.