Haiguste märksõnad

Vererõhuhäired

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

RKM II 321, 376 < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1975)
Häädemeeste rahva seas peetakse toorelt söödud jõhvikamarju heaks abinõuks kõrge vererõhu vastu ja mulle on mõned tuttavad kinnitanud, et nad on sellest abi saanud.

RKM II 75, 368 (9) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Kassikäpad on ka hää tee vereröhu vastu.

RKM II 108, 424 (21) < Tori khk. (s. Luur), s. 1876 (1961)
Kõrge vererõhu puhul aitab kupu või aadri laskmine ja kaseviha tee joomine.

RKM II 111, 172 (578) < Kaarma khk., Kingissepa l. < Kärdla l. (1961)
Sibulakoortest keedetud tee on hea kõrgvererõhu vastu. Iga päev üks teeklaas ära juua.

RKM II 156, 259 (15) < Tori khk., Urumarja k., Kallaste t. (1963)
Kaselehe tee võtab vererõhu maha.

RKM II 159, 90 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.

RKM II 159, 151 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vererõhk kõrge.
Teha tammelehtedest vann ja panna jalad sisse. Vann teha 1 kord päevas ja umbes ½ tundi pidada jalad sees.

RKM II 169, 398/9 (507e) < Sangaste khk. (1963)
Kes sibulat tarvitanu, ei tunnud soonde lupjamist ega vererõhu haigust.

RKM II 211, 308 (10a) < Kodavere khk., Ranna k. (1966)
Teed teeme kibuvitsamarjadest, need on vererõhu ja üheksa häda vasta.

RKM II 229, 529 (17) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Vererõhu vastu on soo kassikäpad (taevaisa käed - emalt kuuldud nimetus). Maikellukese moodi lehed ja lillakad õied, lõhnavad hästi ja niiskes maas kasvavad.

RKM II 229, 651 (5a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Naistepuna tee võtab vererõhu alla.

RKM II 229, 651 (5b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kibuvitsamarja tee tõstab vererõhku. Vanasti vererõhust ei teatud midagi.

RKM II 254, 419/20 (53) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Sinikate kohta öeldi ennemalt, et need olevat mürgised, see sinine kord, mis peal on. Kui pesed ära, siis tal ei ole mürki. Sinikad on kõrge rõhu vastu. Keegi rääkis, mina keetsin keediseid ja tarvitasin. Pärast seda polnud enam vererõhku. Ei tea, kas aitas see või kadus muidu ära.

RKM II 257, 428c < Haljala khk., Kosta k. (1968)
Kõrge vererõhu vastu on ka musta papli punga viin.

RKM II 259, 393a < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Ravitaimed.
On tedremadratsi juur, pruunikasmust juuretomp. Väikesed punased õied. 12 sentimeetri kõrgune, kasvab kraavikallastel ja arumaal. See kaevatakse maa seest üles, pestakse puhtaks, kuivatakse ära ja pannakse likku. Piirituse või viina sisse. Seda tarvitakse sisemiste haiguste jaoks, vererõhu ja südamehaiguste jaoks.

RKM II 260, 178 (34) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Jaanihaana (Sventa Jana Zoli, vene keeles веребой, väikesed lehed, kollased õied) tarvitatakse punaka teena kõrge vererõhu vastu.

RKM II 272, 339/40< Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Õpetus vererõhu vastu.
Märkus: mina unustasin vahepeal ära kirjutada hirsetangu väärtusest ühe tähtsa õpetuse. Hirsetangud kuivata soojas kohas (mitte tulises), kas ahjurõõvi peal, hästi ära, siis tõuka hästi peeneks jahuks, võib ka pudeliga laua peal hõõruda, mida peenem, seda parem. Võta pool teeklaasi tuakülma vett, kohe hommikul, kui sängist üles tõused, pane sinna sisse üks supilusikatäis hirsetangu jahu, mitte rohkem, lusik olgu triiki täis, liiguta hästi segamine ja joo kõik ära, ka vett ei tohi pärast peale juua. Niimoodi tee neljal hommikul järgimööda, siis mine arsti juurde mõedule, kui ei ole alla läinud, tee veel kahel hommikul, mine jälle mõõdule, kui on vererõhk normaalne, siis enam ei tohi võtta. Mina tegin ise proovi, minul oli vererõhk 190 ja 140. Neljal hommikul jõin õpetuse järgi hirsejahu, läksin arstile, vererõhk ei olnud sugugi alanenud, läksin koju ja võtsin veel kahel hommikul, nii kuidas on õpetus, ise mõtlesin, et vist tühi ei aita midagi. Läksin jällegi vererõhku mõõtma, ja mis te arvate, vererõhk oli 140, 100. Arst ütles, et see on minu vanaduse kohta normaalne (vanus 67 a.). See oli mineval aastal maikuul ja kuni tänase päevani ei ole minul vererõhk muutunud.
Seda arstimist kiidavad heaks ka mitmed teised.

RKM II 283, 221 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kui vererõhk on kõrge, siis koirohu teed juua. Väga kanget ei ole vaja. Kahe nädalaga oli õige.

RKM II 283, 226 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Kõrge vererõhu vastu on hea süüa päevalille seemneid.

RKM II 283, 230 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Kibuvitsa marja tee reguleerib vererõhku. Tõstab, kui on madal.

RKM II 283, 231 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Piparmündi tee on kõrge vererõhu vastu.

RKM II 300, 481 (6) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Tillilehed (maitseaine) on suvel toorelt süües ja talvel kuivatatult teeveeks keedetuna kõrge vererõhu vastu, iseäranis vanematel inimestel.

RKM II 300, 481 (7) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Küüslauk peenendatult on hea rohi vererõhu vastu.

RKM II 318, 519 (3062) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kõhuvalu, seest lahti oleku ja vererõhu vastu aitab musmula lehtedest keedetud tee, juua ära korraga üks teeklaasitäis ja tõbi on kadunud.

RKM II 318, 519/20 (3063) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kindel abi vererõhu vastu on, kui hirsetangud ära kuivatada, mitte tule- ega päikesepaistel, vaid lihtsalt soojas kohas, pudeliga laua peal hästi peeneks hõõruda. Siis võtta supilusikatäis triiki, mitte rohkem, ja pool teeklaasi tubast keetmata vett. Hommikul, nii kui üless tõused, võtad hirsejahu lusikast suhu ja logistad poole klaasi veega alla, ka vett ei tohi rohkem võtta. Nii teed kolmel hommikul, siis lähed mõõdule, kui on veel palju, võtad veel kahel hommikul ja lähed jälle mõõdule. Kui on veel palju, võta veel kahel hommikul, aga seda peab hoolega vaatama, et üle ei lähe, siis on raske tagasi saada. Kes teeb täpselt õpetuse järele, saab terveks ja temal ei ole vähemalt kümnel aastal häda karta.

RKM II 318, 520 (3064) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Vererõhu vasta on ka hea juua jõhvika- ehk kranatimahla ja taguda käeservadega õla- ja kaelasooni ja neid kõvaste triikida.

RKM II 329, 242/3 (16) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Toidutill om hää, kui pää ringi käü. Noid juuri ei ole vaja. Nuu lehe ja õie õnne. Tilli ma sei, pani leiva pääle ja kohopiima sisse kah, siis läts mul vererõhk ala. Tiis kah tei.

RKM II 329, 242 (14) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Kadaka- ja mustamarja puhastase verd. Mustamarja närida siis, ku vererõhk väga kõrge om. Mul om haigus juba vanas lännu, mul kadaka ei aita änam midagi. Aga kui haigus viil algas, siis avitas.

RKM II 355, 336 (109) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui vererõhk on inimestel kõrge, siis soovitati juua väriheina teed. See alandas. Igasuguseid ravimiteks mõeldud teesid soovitati ikka vihalt, ilma suhkru lisamiseta juua.

RKM II 356, 374 (146) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Värihein kasvab heinamaal. Nendest korjati õitsemise ajal terve taim ilma juurteta. Kuivatati ja keedeti teevett. Kuiv värihein pandi keeva vette „tõmbama“. Ei keedetud. Joodi vererõhu alandamiseks. Soovitati juua ilma suhkruta õhtuti mõne nädala jooksul. Siis aitas ning ravimisel võis tükk aega vahet olla.

RKM II 367, 77 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Papiaru k. (1983)
Me joome metsateed: vaarikad, pohlad, naistepuna, maasikad, maasikaõied, lõhmuseõied. Mul on üks niisugune pildiraamat ka, sealt saan [õpetust]. Isegi tillivarre teed joon, see võtab vererõhu alla. Joon niisugust rohuteed, mina poeteesid üldse ei osta ega joo ka.

RKM II 370, 31/2 (10) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Viru-Nigula khk., Kunda (1984)
Vererõhu rohi:
mesi 200 g,
sidrun 200 g,
puupähklad 200 g,
jõhvikad 200 g.
Siis need jõhvikad ära pesta ja kõik läbi hakklihamasina lasta ja siis nad peavad seisma, niikaua kui läheb käärima ja kidisema. Siis hommikul kohvilusikatäie võtad sisse. Kuu aega võtsin seda, mul oli vererõhk 270 ja selle vastu sain abi.

RKM II 380, 35 (67) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Jõhvikaid kasutatakse algava vererõhu vastu.

RKM II 385, 579/82 (1b) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kasekäsna tee pidi aitama maovähi ja kõrge vererõhu vastu.

RKM II 391, 379 (10) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Küüslauk vererõhu vastu.

RKM II 391, 411 (16) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ja veel küüslauk, jälle süüa võileivaga, muidu on ta väga kibe. Küüslauk on külmetuse, kopsu ja peahulluse ja vererõhu vastu.

RKM II 405, 84 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1985)
Vererõhu alandamine.
Ma joon kogu aeg sibulakoore teed ja aitab.

RKM II 430, 154 (42) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Tilliõied ja sireliõied on vererõhule head, kõrge vererõhuga.

RKM II 447, 44 (34) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Nõgesetee oli vererõhule hea.

RKM II 447, 337/8 (20) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pajargad, õisi ja marju kasutatakse, on vererõhu vastu, kui on suur vererõhk.

RKM II 447, 338 (21) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Kibuvits - kui on vererõhk väike, võib juua.

RKM II 447, 406 (71) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pustõrnikud - siniste õitega nõges. Nied on vererõhu vastu. Alandab vererõhku.

RKM II 449, 22 (8) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Tavlenie vastu on pustõrnik, olen joond seda. Haavakoort ka vaja juua, hirmus kibe on. Paiergad, paierga tsaiu juua. Selleks korraks aitab, aga tuleb tagasi.

RKM II 449, 147 (15) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Nõgesseid juua, mina oma Lehtele andsin, tal oli ka vererõhk all. Ja sai parem. Ilma päevata kuivasin nad ära.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kibuvitsa marjad tsaiuks - tõstab vererõhku.

RKM II 451, 288 (17) < Laiuse khk., Kantküla k. < Setumaa, Saatse v. (s. Toonekurg), s. 1927 (1992)
Ja siis nõgesetee hoiab vererõhu normis. Enne jaanipäeva on ikka hea korjata kõik, mis raviks lähevad.

RKM II 458, 22/3 (3) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Ma tegin niisugust rohtu. Viina sisse mädarõigast ja küüslauku panna, siis seda võtan sisse. Mul mehe õetütar Tallinnas ütles, et nendel oli töökohas ka niisugune inimene, kes niimoodi teeb. Mingisugusele vereringe häirele ta on hea, 24 tundi on seist, siis võib juba võtta. Väike napsuklaasitäis kolm korda päevas võtta, siis paari-kolme päevaga hakkab mõjuma. Veiklane küüslauk, õpetati, ja niisama suur mädarõigas.

RKM II 460, 373 (18) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Kibuvitsa ja okaspuu saiut juua davlenie vasta.

RKM II 463, 223 (13) < Viru-Nigula khk. (1994)
Karulauku tambitakse. Siin Lontovas kasvab neid palju suurte puude all. Me võtame juured ja varred enne õitsemist. Ja tampida noaga katki ja siis pudrunuiaga. Ja sinna peale veel pool liitrit viina ja 2-3 nädalat seisab ja siis vahest liigutada seda pudelit. Iga päev küljelt küljele liigutada. Siis pärast ära kurnata ja paksu seest kurnata.
Siis kõige parem on südamehaiguste vastu. Kui vererõhk on kõrge või madal, sellele on kõige parem. Võetakse 15-20 tilka kolm korda päevas sisse.
Karud kui talveunest ärkavad, siis esimesena söövad seda, et puhastada ennast.

RKM II 466, 26/7 (58) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Kalina - kui on davlenije. Korjasin lodjapuu marjad, litsusin kokku, panin suhkru peale. Oli küll nigu magus hea võtta, aga hakkasin ossele, rohkem ma es taha.

RKM II 466, 536/7 (29) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Pihlakas on ka arstirohi, kui tavlenie on. Venelased ütlevad tavlenie, meie vererõhk. Pihlakas ja lodjapuu, nende marjad on selle vastu. Venelased hautavad teda kuidagi suhkruga, galiina nimetatakse.

KKI 57, 167/8 (17b) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1984)
Mustasõstra pulkadest tehakse ka teed, kui vererõhk on kõrge.

KKI 68, 89 (12) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Vererõhu vastu aitab naistepuna.

KKI 69, 342 (2) < Viru-Nigula khk., Laheküla k., Juurami < Viru-Nigula khk., Härjapea k. (1975)
Liivanõmmetie - vererõhu, veresoonte lupjamise, põiehaiguste vastu. Õisi korjavad.

Vilbaste, TN 11, 123/4 < Tallinn l. (1964)
/---/
Märgite oma kirjas, et kannatate kõrge vererõhu all. See on paha tervislik seisukord. Õnneks ei ole ma selle raskuse all veel kannatanud, kuigi olen juba 79 aastat vana, kuid mu naine kannatab selle all ja ka temal on vererõhk vahel üle 200. Ta on joonud kibuvitsamarjade ekstrakti, mida valmistab järgmiselt: purustab 10-12 marja (vilja) peeneks, valab üle keeva veega, laseb siis veel keeda 2-3 minutit ja pärast seda tõmbuda umbes ööpäeva. Ülevalatavat keeva vett on umbes teeklaasi jagu. See hulk ekstrakti tuleb ära juua ühe päeva kestel enne sööki. Seda olevat temale õpetanud üks vanem arst ja ta ütleb, et see mõjuvat temale hästi. Kuivatatud viljad andvat aga maitsevama ekstrakti. Teil on arvatavasti mägedel kibuvitsu külluses. Katsetage, kuidas see mõjub - see on ju ilmasüüta ravim.
Kui aga vererõhk tõuseb minu naisel kõrgele, siis kasutab ta reserpiini, kui seda on apteekides saada (sagedasti on see aga apteekides otsas). Reserpiini võtab ta õhtul ühe tableti.

Vilbaste, TN 11, 141/2 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Saadan nüüd jälle ühe osa ja luban veel edaspidigi seda teha. Teen aja jooksul märkusi ja saadan vähehaaval, korraga ei tule ju meelde. Tervis pole kõige parem, ikka tahab üle 200 vererõhk minna. Möödunud nädalal oli siiski 200. Tarvitan ka kibuvitsamarja teed, jõhvikaid ja reserpini. Reserpini koos hypstiasidiga, viimane tugevdab reserpini toimet.

Vilbaste, TN 11, 142 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Alles nüüd kuulsin, et vererõhule olevat hea karuohakas. Tarvitada tuleb õienuppe, neid viina sees leotades. Ka närvidele on hea selle juure tee, isegi langetõve vastu. Nii et õpin veel taimi ja nende kasulikkust juurde. Kevadel proovin, karuohakaid leidub.

Vilbaste, TN 11, 147 (2) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kassikäpad - tee, kohe peale õitsemapuhkemist, kõrge vererõhu vastu.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Sain uue ravimi kõrge vererõhu vastu. 1/2 liitrit jõhvikaid, 100 grammi küüslauku, 100 grammi mäerõigast, ajada läbi hakkmasina, lisada 1/2 liitrit kuuma vett, kurnata ja võtta 3 korda päevas 1 supilusikatäis. Tarvitan seda rohtu praegu, tagajärgi veel ei tea. Ikka tahab vererõhk püsida üle 200 või 200 piires.

RKM II 346, 408 (5c) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Reirohud vererõhu vastu - vanasti oli köharohi.

Vilbaste, TN 9, 348 (1b) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kasekäsna tee aitab vererõhuhaiguse ja vähja tõkestamiseks.

Vilbaste, TN 9, 349 (18) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mädarõigas (mäerõigas) - närvide rahustaja - vererõhu reguleerija.

Vilbaste, TN 9, 349 (19) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Jõhvikad - vererõhu vastu.

RKM II 362, 596 (3) < Otepää khk., Kaurutootsi k., Kellamäe t. (1982)
Vererõhu vastu om karuohaka õied, et kui ära võtab, siis enam kõrgele ei tõuse.

RKM I 9, 674 (h,2) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
[süüakse rohkesti küüslauku ja jõhvikaid] samuti kõrge vererõhu puhul.

RKM I 9, 674 (h,3) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Kasulik on ka ka pärmi juua suhkru ja sooja veega [? kõrge vererõhk, veresoonte lupjumine].

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 19, 101 (147) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. (1984)
Kõrge vererõhu vastu on teelehe ja saialille tee.

EFA II 5, 337 (11) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Nõges on ju vererõhu vastu, nõgeselehed.

EFA II 20, 332 (32) < Urvaste khk., Pritsi k., Savi t. (1996)
Tatraõis pidi väga hää olema vererõhule.

EFA I 21, 126 (6) < Kanepi khk., Kanepi al. < Permi lähedal (1997)
Vererõhu vastu mailase teed nüüd ma kasutan.

EFA I 35, 38 (9) < Novosibisrksi obl., Orava k. < Novosibirski obl., Nikolajevka k. (Meltsas), s. 1926 (1998)
Kibuvits - kellel om vererõhk suur, ta vähembas tege.

EFA I 41, 48 (9e) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Siis on veel arooniad, need võtavad vererõhku maha. Kui valmis saavad, siis söön.

EFA I 85, 257/8c < Võru l. (2004)
Kõrge vererõhk. Soovitakse juua rohelist teed ja süüa küüslauku. Kui ikka väga kõrge on, siis minna arsti juurde. Väiksema rõhuga võib kodus ise ravida proovida.

EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

RKM II 317, 496/7 (117) < Räpina khk., Kohkva k. (1975)
Ku om vererõhk, siis ei olõ hää tarvitada loorberilehti, vürtsi.

RKM II 75, 367 (3) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Pihlamarjatee neeruhaiguse, vereröhu vastu.