Rahvapärased taimenimetused
Sinikad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 254, 419/20 (53) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Sinikate kohta öeldi ennemalt, et need olevat mürgised, see sinine kord, mis peal on. Kui pesed ära, siis tal ei ole mürki. Sinikad on kõrge rõhu vastu. Keegi rääkis, mina keetsin keediseid ja tarvitasin. Pärast seda polnud enam vererõhku. Ei tea, kas aitas see või kadus muidu ära.
H II 43, 364 (60) < Suure-Jaani khk. (1892)
Sinikas /---/ Vaccinium uliginosum (Familie Vaccinea). Kui magades uni ei taha pääle tulla, siis võetakse sinikatilkasid.
Vilbaste, TN 2, 665 < Räpina khk. (1930)
Sinikate ja linnohakate viljadest tehakse veini.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.
Vilbaste, TN 9, 503 (23) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Sinikad tekitavad peavalu ja iiveldust.
Tormas oli arvamine, et ka sinikad tekitavad peavalu ja iiveldust. Hoidiste tegemiseks neid ei kasutatud.
Oma kogemustest võin aga öelda, et sinikate söömine ei kutsu esile mingisuguseid haigusnähte.
Kuna sookaelad ja sinikad kasvavad sageli koos, siis ilmselt on sookaelte mürgine toime kantud üle ka sinikatele.
Vilbaste, TN 9, 185 < Räpina khk. (1965)
Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.
Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.
Vilbaste, TN 11, 341 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Seal kus kasvavad pohlamarjad, seal kasvab ka kukkesilmasid. Kukesilmad on mustad marjad. Neist tehakse nüüd veini. Väga hea vein saama. Ainult see on see viga, et neid marju on vähe saada, igal pool neid ei ole.
Sinikamarjadest tehakse nüüd ka veini. Saama ka väga hea vein.
Vilbaste, TN 11, 238 < Võnnu khk., Ahja v. (1963)
Sinikalehti meil öeldi joovikad. Nende lehti me lapsena sõime, kui nad noored olid.
Vilbaste, TN 3, 664 (26) < Tartu l. (1932)
Sinikas. Joovikas. (söögiks).
Vilbaste, TN 7, 463/4 < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.
RKM II 254, 379 (15) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Sinikatest meil suppi pole tehtud, sisse pole tehtud.
Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.
RKM II 254, 405 (24) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Sinikaid meil ka korjatakse, suppi ka tehakse.
RKM II 254, 390 (9) < Haljala khk., Aresi k., Pihlaka t. (1969)
Ennemalt söödi sinikaid [ei keedetud]. Öeldi, et sinikad on kihvtised, kuid seda ei tulnd küll ette, kõhurike oleks olnud.