Rahvapärased taimenimetused
Värihein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 27, 204 (10) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Väristameserohuga (värihein) saab suitsetud, kui inimesel ehk loomal äkiline haigus on.
ERA II 164, 12 (7) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Hallitõbes. Mis niid värinaheenad on, sis niid värinaheenad olevad hallitõve rohud, sis seda tiid on juudud.
ERA II 186, 92 (117) < Äksi khk., Sootaga v. (1937)
Hall, „hallisõitmine“ (malaaria) oli vanasti sagedaste ette tulnud. Ka mina mäletan ühte inimest, kes „halli sõitis“. See võis umbes 1886. aasta suvel olla. Selle haiguse vastu keedeti väriheinateed.
RKM II 280, 373/5 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Käisin Iisakus koolis 1916. a ja sain vägevad sügelised. Saadeti koolist koju. Oli sügisene veel sula ja paljas maa. Võõrasema ütles, et otsi, kus kasvab väriheina - nii kui kastehein, aga tal on küljes nii kui väikesed pruunikad südamekesed ja need alati värisevad. Seetõttu Alutagusel kutsutakse seda väriheinaks. Otsi selle juuri peotäis. Oli see leitud, andis väikese kausitäie võipiima (petti) ja käskis pestud juured sellesse katki teha ja ahjule sooja hapnema panna vähemalt 12 tunniks. Siis saatis teine päev sauna. Käskis kõvasti vihelda ja siis end üleni (mitte nägu) selle petiga sisse määrida. Eriti veel need kohad, kus sügelised kõige õelamad (sõrmevahed). Oi sa tont, küll võttis poisi tantsima, sest veidi aega pääle määrimist oli tunne, kui oleks millegagi sind kõrvetatud - veel hullem kui nõges. Aga ära pesta ei tohtinud. Teine päev tuli nahalt kui maisipaberi rulle maha, aga kublad ja sügelemine olid kadunud. Kolmandal päeval võtsin leivakoti kepiga õlale ja sammusin kooli. Sääl õpetajad küsisid ja vaatasivad, kuid mis puhas, see terve. Teised lapsed, neid oli päris hulk, olivad aga kaua kodus, sest jõukamad olid võimelised arsti poole pöörduma Jõhvi. Ei ole mina enm neid asju tunnud kuigi Siberis sa neid salvitud teistel küllalt aga petipiima ja väriheina polnud sääl kusagilt saada. Väävli salv aga oli neil vist lahjavõitu. Võtti palju aega, ennem kui jäi ära sügelemine.
RKM II 355, 336 (109) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui vererõhk on inimestel kõrge, siis soovitati juua väriheina teed. See alandas. Igasuguseid ravimiteks mõeldud teesid soovitati ikka vihalt, ilma suhkru lisamiseta juua.
RKM II 356, 374 (146) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Värihein kasvab heinamaal. Nendest korjati õitsemise ajal terve taim ilma juurteta. Kuivatati ja keedeti teevett. Kuiv värihein pandi keeva vette „tõmbama“. Ei keedetud. Joodi vererõhu alandamiseks. Soovitati juua ilma suhkruta õhtuti mõne nädala jooksul. Siis aitas ning ravimisel võis tükk aega vahet olla.
RKM II 384, 167 (22) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Väristustõbi, viluhaigus.
Viluhaiguse puhul joodi viluhaiguse (väriheina) rohu teed ja määriti ihu nõrgendatud viinaga. Muud ei ole kuulnud.
Vilbaste, TN 11, 256 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Kõrrelised taimed, mis heinamaal kasvavad, nagu kasteheina liigid. Neid on kolm vai neli liiki õite järele. Aga rahvas nimetab neid kõiki ühe sõnaga - kastehein.
Ühte kõrrelist nimetatakse kastehein, teist punahein, rebasesaba, värihein. Seda tarvitatakse arstirohuks teena. Siis on timat. Seda on peade järele ka kolm liiki.
ERA II 37, 61/2 (57) < Jõhvi khk., Järve v., Kukuruse k., Joorami t. (1931)
Külmtõbi. Selle vasta saab rohtu: heina sees kasvavad, värisevad ninda - värihein, selle seemnetest teed teha.
ERA II 158, 56 (30) < Anseküla khk, Salme v., Anseküla k., Sääsi t. (1937)
Viluhaigus, seda on olnd ka, raputas ja valus oli, inime oli poolsurnud kui äkisti tuli. Vanad inimesed arvasid, et see on võlutud. Seuksed rohud on, nendega arstiti (värihein).
E 52271 (3) < Palamuse khk., Kaarepere v. (1891/2)
Värisend hein, vill, hall, külmatõbi, haigele sellest keedetud vett juua anda.
Vilbaste, TN 7, 451 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Variheinad - külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 453 (30) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Variheinad - külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 1, 399 (159) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
[Luzula pilosa ja Brisa media] (Rahvas nime ei tea).
On keski ehmatanud, tuleb juua selle teed - mõjub rahustavalt.