Haiguste märksõnad

Liikmehaigused

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

E, StK 28, 90 (30) < Lutsi khk. (1925)
Maarjasõnajalg (M. papart') on hea liikmete kangeksjäämise vastu.

ALS 5, 47 < Karksi khk., Polli v., Vanausse t. (1933)
Liikmete põrutuse ja paistetuse korral pääle panna arnikatee kompresse.

ERM 153, 33 (13) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. (1921)
Villi ülesvõtmine.
Kui mingisugune liikme ehk muu koht valu sünnitas ehk üles paistetas, pandi selle koha peale tulilill ehk kiivitsa niits (koor). Seda nimetati siis villivõtmiseks. Mainitud taime osad on kihvtised ja toovad tingimata villid üles. Pärastpoole läksid need villid katki ja arstitatav paranes.
Noored nekrutid tarvitasid niisugust metoodi isegi kuritahtliselt.

ERA II 203, 418 (6) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kukepüks (kohap. n. "kikkapüks").
Tarvitatakse teena liikmevalude korral.

ERA II 285, 58/61 (3d) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Kummelid, ilma õielehtega nupud pannakse valutavate liikmete peale, niisama moodi toorelt ilma keetmata.

RKM II 320, 275/6 (11) < Ridala khk., Kiideva k., Väljaotsa t. (1976)
Liikmevaluga tuleb nõgesevihaga saunas käia. Tulise vee ja nõgesevihaga ravitakse.

RKM II 111, 131 (438) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Liikmetes valu - aitavad saarelehe- ja sipelgavannid.

RKM II 111, 44/5 (122) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Liikmevalu vastu on hea mädarõika soust. Mädarõigas hõõruti peeneks, määriti haigele kohale, mähiti kinni.

RKM II 194, 331 (16) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Paiseleht kutsutakse võerasema ehk oma ema. Teinepoolt on tal pehme ja soe, teinepoolt külm ja libe. Libe pool on võerasema, karvane pool on oma ema. Kui liikmed valutavad või nikastatud on, tambitakse katki, pannakse peale. Võtab valu ära küll.

RKM II 204, 556/7 (15a) < Keila khk. < Torma khk. (1965)
Tormas arvati, et haigete luude-liikmete vihtlemine nõgestega toob kergendust.

RKM II 254, 443 (16) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Sõnajalgu tambiti katki ja pandi liikmetele, kui need valutasid.

RKM II 269, 237/8 (201) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Liikmete rohi.
Kui liikme valutava, kas om külma saanu vai om muidu häda seen, siss tuleb tetä pedaja (see on männikasvu) vanni. Tuleb korjata keväja, kui noil kasvudel ei ole viil kasvanu pikki nõklu, nii umbes üts nael, sii om nelisada grammi kuivatatud (toorest tuleb rohkem võtta) üte pangi vii pääle. Kasvud keedetas ummises ära. See pannas selle vannivii sisse, ajatas paras lämmas, mitte väga kuum. Sääl seen võib olla mitte rohkem kui kümme minutit. Sedä peab tegema üts kümme korda (iga päev üts vann).

RKM II 275, 414 (18) < Väike-Maarja khk. (1970)
Kaerad on ka kuumalt peale pannes haige kohale hea. Niisked kaerad kuumalt haige liikme peale võtab valu tagasi ja saab terveks.

RKM II 275, 414 (19) < Väike-Maarja khk. (1970)
Kadakamarjad keeta ja selle veega vanni teha hea jooksva vastu. Joodakse ka kadakamarja teed liikmehaiguse vastu.

RKM II 275, 425 (6e) < Vigala khk., Vanamõisa k. (1970)
[Liikmerohud] Mõned tegevad heinapebre vanne ja kuuma kaera mähiseid.

RKM II 275, 425 (6f,g) < Vigala khk., Vanamõisa k. (1970)
[Liikmerohud] Tomingakoore ja kadaga vannid olla ka head. Kui on häda külges, siis peab kõik ohud ja rohud ära proovima. Liikmehaigusest ei pidavat lahti saama.

RKM II 318, 523 (3073) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui liikmed ehk käsivarred valutavad, siis võib neid määrida timppiiritusega, millesse on pandud 12 kuiva purustatud loorpärilehte poole liitri peale. Tuleb pudelit, kui see on heaste kinni korgitud, hoida soojas kohas ja iga päev tuleb seda paar korda loksutada.
Rohi saab valmis kahe nädalaga, määrida päeva tagant, mitte kinni mässida.

RKM II 338, 357/8 (24) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

RKM II 358, 204/5 (8) < Põltsamaa l. (1981)
Aaloe nuuskpiirituse sees, see on liikmepõletiku vastu. Aaloe lõigata nuuskpiirituse sisse ja sellega määrida ka issiast. Võtab kohe ära. Mul on kontsadele kõhred kasvanud, sellega ma määrin kontsasid, saavad kohe terveks.

RKM II 368, 324 (26i) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
liikmete valude vastu - määrida viinaga ja panna musta pipart sisse, see on oma leiutatud.

RKM II 380, 163 (51) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kui luud-liikmed valutasid, korjati metsast laanesõnajalgu ja laotati need magamisasemele ja magati nende peal.

RKM II 430, 400 (10) < Palamuse khk., Kaarepere al. (1989)
Nõgese kõrvetamine aitab, kui liikmed valutavad. Võtab selle valu ära. Isa jäi puusast ära. Hakkas iga õhtu nõgestega ravima. Jättis nõgesed sinna peale ja sai käima peale.

RKM II 446, 265 (27) < Torma khk., Näduvere k. < Torma khk., Kütametsa k. (1991)
Tielehti pane raamatu vahele. Talvel saab kasutada. Peab ta märjast tegema.
Tieleht - toorelt paned peale, kui on liikmed valusad.

RKM II 463, 415 (11) < Viru-Nigula khk., Kutsala k., Ahu t. (1994)
Näseniin kasvab metsa all. Malla pargis oli. Pidi kompressidena kasutama, kui liikmed pidid valutama, aga ta on kõvasti mürgine.

KKI 39, 13 (3b) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Ülased või kitsesilmad.
Neid tuleb kange viinaga leotada ja siis määrida. Ülased tuleb enne ära kuivatada, kindlasti varjus, mitte päikese käes. Pidi aitama. Noh, kui liikmed on haiged või rasket tööd teind.

Vilbaste, TN 11, 270 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Laiuse khk., Sadala v., Metsaküla k., Maki t. (1963)
Tulihein - kollaste õitega, kibeda maiguga. Lambad tema õisi näpivad. Teised loomad teda ei söö. Tehakse tuliheina kompressi, kui valud on põlves, mujal liikmetes.

Vilbaste, TN 1, 480 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Ülased [Anemone]. Liikmehaigusele - natuke närtsind ülastest pigistatakse õli ühte pudeli, siis lastakse mõni päev seista ja siis määritakse haiget liiget.

Vilbaste, TN 1, 574 (20)a < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kuusk. Vees, milles palju kuusepuid sees liguneb, nagu puumasse vabrikutest pealpool tammi, pestakse haavu, mis muidu visad paranema on. Ka suplemine niisuguses vees mõjuda parandavalt haavadele, katkistele nahahaigustele, isegi seesmistele (liikmete) ja luuhaigustele.

Vilbaste, TN 1, 577 (27), 516 (L20) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Luujooksja rohi [harva leiduv maapinda mööda kasvav lehttaim. Püstkasv tema juures haruldane nähtus]. Pidada olema väga hea rohi nii umbse luu kui ka luuliikmete valu vastu. Nähtavasti sellest nimigi tekkinud. Arstimisviis teadmata.

Vilbaste, TN 1, 581 (46) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Luuokka puu. Sellega arstitakse luu- ja liikmetehaigust järgmiselt. Võetakse luuokka puu oksi, raiutakse peeneks ja keedetakse hästi läbi. Selles, nii tulises vees, kui inimene välja kannatab, vannitatakse haiget kohta. Ka sellega niisutatud tulised mähised pannakse haigele kohale ümber (või peale).

Vilbaste, TN 1, 764c < Kuusalu khk., Tapurla k (1929)
Arstimisrohud:
Liikmerohud - pohlalehed seoti haige liikme ümber.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.22) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Liikmerohud on liikmehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kanavarva teed tarvitati liikmete valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 64 (51) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Galium boreale: liikmerohi (Galium üleüldse!) (liikmehaiguse vastu).

Vilbaste, TN 7, 64 (51) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Galium boreale: liikmerohi (Galium üleüldse!) (liikmehaiguse vastu).

Vilbaste, TN 7, 257 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Ka olid liikmerohud liikmehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 257 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Randjammed olid liikmehaiguse vastu. Rohud keedeti ja joodi vett ning pandi haigesse kohta.

Vilbaste, TN 7, 264 (48) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Liikmerohi on liikmehaiguste vastu. Keedetakse ja määritakse liikmeid.

Vilbaste, TN 7, 265 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Liikmerohud on liikmehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Liikmerohud tarvitati liikmehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Hülgerohi on liikmehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (23) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuuserohud on liikmehaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 276 (28) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Nõgestega vihelda, siis saavad liikmed terveks.

Vilbaste, TN 7, 565 (7) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Liikendirohi - kui liikmed haiged on.

Vilbaste, TN 10, 265/6 (5a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kadakas. Kadakajuurtest tehti korve. Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keedeti kadakad ära ja sellest tehti vanni. Ema tegi vennale kadakavanni ja vend sai terveks.

Vilbaste, TN 5, 32 (14) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Paalukavarred (teena). Liikmevalude puhul.

Vilbaste, TN 3, 132 (7) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Heinaseemnetega sooja vanni võtmine olevat väga hää liikmete igasuguste haiguste vastu.

ERA II 170, 693/5 (14a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sõnajalg. Sõnajala lehtedega täidetud voodikotid ja padjad on parimaks arstimiks krampide, liikmevalu ja päävalu all kannatavale inimesele.

EFA I 18, 28 (1) < Omski obl. (1996)
Kõjuurva jällekine, tiit tuda viina, kõva viina, paned kõjuurva sisse, kevade korjat, kui nad veel lakka läinu ei oleva, kuivatad ärä, paned jälleki. Ja sis paned viina sisse, võtad jällekine seal kümme-viisteisku tsilka, ku rindealune valutas, rindealune ära venitadu om. Käe-jala valutase, tead, kondi kõik valutase, määrid jälleki päält, avitab jälleki ja om kergemb. No ja ku vanembad om juba niimuudu tennuva, no oppasiva meile, me teime ka niimuudu ja niimuudu om.

RKM II 360, 369/72 (3) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

RKM II 21, 101 (12) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

RKM II 160, 12 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keeta kadakad ära ja sellest vanni teha. Vesi tünni sisse panna ja riidega katta. Ema tegi vennale kadakavanne. Vend sai terveks. Seda vett võib tarvitada mitu korda.

RKM II 338, 350 (15) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Reumale või liikmete valule aitas ka, kui sipelgate peale kallati pudelisse viina ja siis sellega määriti valutavaid kohti enne magama minekut. Laupäeva õhtul soojas saunas määriti haigeid liikmeid petrooliga enne vihtlemist üle, siis viheldi kaua - see aitas ka.