Haiguste märksõnad

Langetõbi

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud langetõveks, Kagu-Eestis nimetati langetõve hoogude all kannatamist koolisklema, paiguti nimetati seal ka koolõskõlõma ja Setumaal valdavalt kooluskõlõma, kuid Mulgimaal lühendatult lihtsalt koolisk.

Langetõveks nimetati reeglina konkreetselt epilepsiat.
Arvati, et haigus tekib ehmatusest või et inimene on kurja vaimu poolt vaevatud või et tegemist ei olegi üldse inimlapsega.
- - Räägitakse, et langetõbe haigused, saavad alguse öisest eitumisest (ehmatusest), nagu tulekahju korral härkamisest, võeraste maija tungimisest jne. Haiguse hood käivad esmalt harva, vast kuus korra. Aast-aastalt lähab haigus tugevamaks ja viimaks nii, et päevas tuleb haiguse hoog pääle mitu korda. Haiguse peale tulekul langeb haige teadmata kas vette või tulle, seina või müüri pihta, kus juures teeb enesele veel teisi haigusi ligi. Maha langedes lõhub ja rabeleb haige, nii et mitme mehega ei jõua kinni hoida. - - ERA II 134, 464 (75) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Langetõbine on kurjast vaimust vaevatud. ERA II 266, 46 (90) < Simuna - V. Fuchs (1939)
Langetõbised ja lollid äi ole inimese omad lapsed, kuid need on pisikeselt kurja vaimu poolt ära vahetatud. Selle pärast niikaua kui laps ristimata on, peab lapse juures tuli põlema. Kui üks öösi kon korra pime nõnda kohe laps vahetatakse ära. Kui aru saadakse et laps on ära vahetatud siis tuleb seda äravahetatud last nii kangesti peksa et kuri vaim tuleb oma last ära viima ja ütleb: “Miks sa mu last nii kangesti peksad, ma pole sinu last ilmaski nii kangesti peksnd?”. Siis kurivaim vahetada oma lapse jälle tagasi. ERA II 187, 243/4 (101) < Karja - K. Lepp (1938)

Vaata ka: krambid, rabandus, .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (7) < Tartu (1894)
Keralilled, viinalilled, maililled (Convallaria majalis). Palaviku ja langetõbe vastu.

H II 34, 771 (12) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Emanõgesed, nõianõgesed (Lamium alb.). Sigadelle lõuatõbe (kui sial muhud lõuapäras on) vastu sisse anda. Inimesele ehmatuse ja langetõbe vastu.

H II 37, 774 (2) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Langetõbe vastu peab hea olema, kui kuivatud tuulepesi saab sisse võetud, ja naesterahvale antakse lehtpuu tuulepesi, aga meesterahvale okaspuu tuulepesi sisse.

H II 37, 775 (2) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Kui langetõbi on, siis saab selle vastu ohumõega seemneid võetud ja katki tõugatult sisse võetud, siis saab terveks.

H II 37, 775 (4) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Langetõbe vastu saab võetud kaks piu kanepid ja saavad tükk aega veega keedetud ja seda vett joodud, siis peab abi saama.

H II 47, 631/2 (171, 172, 173) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. (1893)
Langetõbi tuleb sellest, kui läbi õlevihu sideme kasunud rukist sööd. Langetõbise arstimine: Kui inimene esimest korda langetõbesse langeb, siis tema särk seljast ruttu ära kiskuda ja ahju visata. siis halasti olevale haigele pangetäis külma vett kaela visata. Langetõbisele antakse ka takjajuuri süüa, millest abi loodetakse.

E 13948 (109) < Audru khk. (1894)
Langetõbi kaub takjajuure söömisest.

E 17193 (5) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Krambi ja langetõbe vastu.
Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikaspunase õitega. Rahvas nimetab teda “Jumala ehk vanatondi käpp”. (Tal on kaks juurt all, mis välja näevad kui inimese käed, üks valge, teine must.)
Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

E 49750 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Paldrianitropid. Krambitõbe vastu.

EKS c, 49/50 (5b) < Tori khk. (1891)
Langetõbe rohi, 9 seltsi:
a) naps viina
b) 1 leht lendvat kulda
c) põdra pealuust sarvede vahelt natuke kaabet
d) 9 täid inimese peast
e) musta koera kõrvast 9 tilka verd
f) musta kassi kõrvast 9 tilka verd
g) musta kuke harjast 9 tilka verd
h) raudriarohust (Achillea millefolium) keedetud vett
i) valge põierohust (Silene inflata wahrschänlich, könte aber auch Silene nutans sein) enne jaani õieajal keedetud vett.
Need rohud segatakse kõik hoolega segamine ja antakse siis haigele sisse, mille läbi tervis tulemata ei pea jääma.

EKS c, 58 (1) < Rõuge khk. (1891)
Artemisia vulgaris
Pojokesed. Pojokese juured keedetakse ummukses, saadud leem on sisse juua langetõbele rohuks.

EKS c, 58 (2) < Torma khk. (1892)
Artemisia vulgaris
Puju. Puju juur kuivatakse ja tambitakse jahuks, siis võetakse langetõbe vastu sisse.

ERA II 1, 817 (42) < Tallinn l. (1928)
Langetõbe vastu aitab see, kui võhumõega seemneid keeta ja seda vett juua.

ERA II 1, 818 (50) < Tallinn l. (1928)
Langetõbe vastu aidata ka see, kui võtta üheksamaa rohtu ühes juurte, õite ja lehtedega ja rukkiorast, mis on lume alt välja tulnud, keeta neid õllega ja anda haigele juua.

ERA II 10, 708/9 (29) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. (1929)
Langetõbi kaduda ära, kui võetakse ohumõega seemneid, kuivatatakse, keedetakse õllega ja juuakse seda vedelikku.

ERA II 28, 707/8 (26) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Unnukse k. (1930)
Langetobe vasta on rohud: valged marjad ja valged oiled otsas, peenike vars all, tops otsas.
Tuleb ehmatamisest.

ERA II 36, 497 (35) < Pilistvere khk., Imavere v., Käsukonna as. < Pilistvere khk., Tammeküla k. (1931)
Pujujuurtest saab langetõve rohtu. Juured kuivatada, pulbriks hõeruda.

ERA II 39, 209 (149) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Kalmujuurde tee on langehaiguse vastu.

ERA II 42, 187 (16) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Langetõve vastu palderjan.

ERA II 57, 668 (8) < Jüri khk., Rae v., Kolga t. (1932)
Langetõbe arstitakse nii: võetakse võhu- või ohumõega seemneid, kuivatatakse ja siis keedetakse kodu tehtud õllega. Seda jooki juuakse iga päev üks õlleklaasitäis. Peab aitama. Kr. Haniballi isa saand niiviisi arstides sellest tõbest lahti.

ERA II 83, 250 (30) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Ohumõegad ehk kalmujuured kuivatada vilus, keeta neid ja juua seda vett, see peab kautama langetõbe.

ERA II 124, 196 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Mäkiste k., Kõiva t. (1936)
Langetõbe vasta aitave pujujuure ja palderjanijuure.

ERA II 125, 217 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Maarjasõnajalg kasvab põlluheinamaal. Need on veikesed rohud pisikeste õitega. Sellega saab langevahaigust arstida.

ERA II 141, 383/4 (87a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Halli paju koore vesi on langetõbe vasta.

ERA II 148, 250 (3) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Pujude juured keeta, on langetõve vastu rohi.

ERA II 193, 584 (54.4) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Mädarõika kaabe 3 x päevas 1 tl. täis p. korraga sisse võttes kaotas aasta jooksul langetõve. Mädarõigast võeti sisse rasvase toiduga.

ERA II 193, 587 (54.17) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
Tarvitatakse [langetõve vastu] pujujuurika teed ja pulbrit, võttes seda sisse 3 x päevas.

ERA II 193, 588 (54.20) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Keegi mees sai langetõvest terveks, tarvitades järjekindlalt kivistel kinkudel kasvava taime, kukeharja (Sedum acre L.) keedist, seda süües.

ERA II 200, 167 (2) < Tallinn l. (Jürjev), s. 1868 (1938)
Langetõbine saab tervest, kui see, kes langetõbe esimest kord näeb, kütab saunaahju ainult aava puudega ja vihtleb selles leilis tõbist.

ERA II 256, 456 (81) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1939)
Langetõve vasta kästasse juua halli paju koore vett.

ERA II 258, 154 (494) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Langetõbi. Põllult korjata kanapersse-taimi ja keeta neid.

E 17193 (5) < Rõuge khk, Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Krambi ja langetõbe vastu Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikas-punase õitega. Rahvas nimetab teda jumala- ehk vanatondikäpp. Tal on kaks juurt all, mis välja näevad, kui inimese käed, üks valge, tõine must. Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

ERA II 141, 383/4 (87)a < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937)
Hallipajukoore vesi on langetõbe vasta.

RKM II 147, 81 (48) < ? khk. (1962)
Langetõbi saab sedaviisi ära arstida: võtta üheksat sorti viljakandja puu otsast igaühest 3 oksa, keeta ummuses 3 tundi ja seda vett joota 9 päeva, iga päev 3 korda, siis kaub see haigus ära. [Jutustas haigla ooteruumis noorem naisterahvas, mittekohalik. Hakati loendama viljakandvaid puid: õuna-, pirni-, ploomi-, kreegi-, kirsipuu, pihlakas, toomingas, paakspuu... sinna katkes.]

RKM II 147, 81 (49) < Häädemeeste khk., Arumetsa k. (1962)
[Langetõbi]
Mina olen nõnda kuulnu: ühessa haavapuu võsu, aga kõik ühe puu juurte päält, need ära põletada, see tuhk vee sisse panna ja tal sisse joota, siis kaub ära.

RKM II 160, 27 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Langetõbi. Aruheinamaal kasvab madal ohakas - karuohakas. Karuohaka juure teed juua. Mitte keeta, riivida ära. Keev vesi peale kallata ja seista lasta.
/---/

RKM II 183, 15 (21) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Langetõbi. Kanaperselille tee aitab, kui saab kohe ravile. Terve taim juurtega võtta. Kanaperselille tee ei lase krampi peale tulla. Olen ise terveks teinud ühe võõra lapse. Andsin ka palderjanijuurika teed.

RKM II 229, 394 (12) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Langetõbi. Palderjaniteed juua. Arnika tilkasid toodi apteegist ja anti haigele. Kui langetõbi peale tuleb, siis suu vahutab ja käed tõmbavad kokku. Hobuse sõnnikut pandi pihu sisse, kui käed kokku tõmbab, siis on kergem.

RKM II 319, 337 (43) < Viru-Jaagupi khk., Meriküla k. (1975)
Tammekoore pulbriga arstiti vanast langetõbe.

RKM II 229, 532/3 (33) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Langetõbi. Väristirohu tee pidi aitama langetõbe ravida. Pilvetükid aitavad ka langetõbe ravida. Kange vihmasajuga sajavad maha. Olen ise leidnud metsast. Olid pihupesa suurused ja nagu sült.

RKM II 229, 541 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Langetõbi. Isa tegi terveks kaks inimest. Laskis aadrit. Ristipidi laskis, ühest käest ja teisest jalast. Pahemast käest ja paremast jalast või paremast käest ja pahemast jalast. Musta kohviga aga andis seda verd natuke tagasi sisse. Haige ei tohtinud seda teada. Pujuteed ka anti langetõbisele ja tegi ka terveks. Kui puju õitses, siis tehti teed. Ummukses keeta. Narvas üks tüdruk sai terveks. Isa tegi terveks. Siis aadrit ei last. Ühe kolmeaastase poisikese ka tegi terveks.

RKM II 229, 660 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Langetõbi. Kollaste karikakarde juured kuivatati ära ja siis keedeti ära. Seda vett joodi.

RKM II 231, 488 (25) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Langetõbe esines väga harva, seega ei teatud ka vastavat ravi. Kuid siiski anti haigele abi. Hõõruti haigusehoo korral külma vette kastetud rätiga pead. Siis veel anti juua metskalmu juure teed.

RKM II 264, 342/3 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Langetõbi. Madal teravate okastega ohakas, mis aruheinamaal kasvab, selle juurtest teed teha, see tee parandab langetõvehaigust. Olen kuulnud, et on inimesi terveks saanud.

RKM II 264, 344/5 (11) < Simuna khk., Käru k. (1969)
Üks päris võõras naine rääkis mulle, et tema saand metsas marjul olles ühe võõra naisega kokku, kes näidand temale ühte taime, mis parandab langetõbe. See taim on peenikeste lehtedega ja üks pisike kollane õis otsas. Selle taime teega oli see naine, kes mulle seda rääkis, 3 inimest terveks teinud.

RKM II 309, 272 (o) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Langetõbe arstiti ka konnaga, kuivatati katuseräästa all kärnkonn hästi kuivaks aeti läbi kohviveski kui oli, kui ei old siis tambiti ja õeruti peeneks pulbriks. Söödeti salaja toidusees haigele. Anti ka palderjani- ja karuohaka teed.

RKM II 369, 213/4 (10) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Silva t. < Roela v., Veia k. (1983)
Sootubakas on langetõbe rohi. Meil õli mees, kel käis langetõbi peale. Õpetati siis, et keeta sootubaka vesi, see aitab. Meie rätsepanaine tegi omale väikse normiga ja andis Kustale ka sootubaka vett ja Kusta jõi pool liitrit korraga ära. Vat siis peksis kõik toast välla. Täitsa maruhaige valmis. Üksi õli majas, kõik mööbel pahupidi pööratud ja istus ku kuningas, kerves käes. Ei saanud loomade juure ega koju. Rätsep läks ikke loomi talitama ja rääkis pärast: „Ma ei tunnud, et aid vastas õli, korraga õlin oma aias.“ Kõrge lattaed õli ees ja Kusta tuli talle järele kervega.
„Ma mitte ei tunnud, et aid vastas õli.“
Vallast saadeti küüt, sidusivad ja viisivad Kusta ära. Kolm päeva õli päris hull vallamajas, siis hakkas tütart taga nõudma ja sai selgest. Aga vana mees õli juba ja sai sest tõbest lahti. Pärast tal enam langetõbe ei õlnud.

RKM II 385, 311 (52) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Langetõbi.
Langetõbe rohuks on peetud pujujuurte pulbrit. Juured on tulnud koguda enne õitsemist ehk jälle hilja sügisel. Seda pulbrit on tulnud võtta seitse päeva järjest, igal õhtul üks teelusikatäis ja siis igal seitsmendal päeval veel üks teelusikatäis. Kokku tulnud võtta 14 teelusikatäit.

Vilbaste, TN 11, 142 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Alles nüüd kuulsin, et vererõhule olevat hea karuohakas. Tarvitada tuleb õienuppe, neid viina sees leotades. Ka närvidele on hea selle juure tee, isegi langetõve vastu. Nii et õpin veel taimi ja nende kasulikkust juurde. Kevadel proovin, karuohakaid leidub.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Palderjan on langetõbe, lihaste värisemise, põrnahaiguse ja põiekrampide vastu.

Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Vilbaste, TN 11, 452 (1) < Iisaku khk, Sõrumäe k. (1963)
Paakspuu - hundimarjapuu koore tee aitab maksahaigele, neeruhaiguse ja langetõbe vastu on ka heaks rohuks.

Vilbaste, TN 1, 220c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Pujukõsõ (artemisia). Kasvavad põllupeenardel, juured tee sekka, kel vahel „miil haigõ“ ehk „köüskellemise [langetõbi] häda“.
/---/

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Palderjanitilgad - langetõvele, rahustamiseks.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Juured viina sees leotada - venitusele; teena langetõvele.

Vilbaste, TN 1, 603 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Langetõve vastu: pujujuured ja halli paju koorevesi. Äraunustamise lill olevat unustanud oma nime.

Vilbaste, TN 1, 669/670 (10) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Langetõverohi. Ei teata õieti, kuidas just langetõve vastu tarvitada - muidugi teena. Taim on pressimisel ja kuivamisel nii moondunud, et vaevalt teda tunda võib. Kasvab enamiste põllukraavidel ja aiaäärtel - pika varre otsas - üksik kumer nupp, roosa; tihedate õielehekestega on nupp, nagu väike kumer padi.

Vilbaste, TN 1, 921 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Koeraperarohi. Olevat langetõve vastu, kuid sauna ei või tema juuri ehk taime ennast viia, tegevat inimesed hulluks.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.6) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Timut on langetõve vasta.

Vilbaste, TN 2, 267 (i) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maavõi, türnapuu marjad jooksva- ja langetõve vastu.

Vilbaste, TN 2, 283 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Karuohaka juurte teed joodi langetõve puhul.

Vilbaste, TN 2, 291 (4) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Koeraõispuu marju langetõve arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 488/9 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Vilbaste, TN 2, 698 (6) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurtest valmistud teed tarvitati oksendamise, langetõbe ja südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (23) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Timut - langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Timuti-, rukki-, kasteheina ja pärnaõied - langeva tõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 275 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Timudiõied on langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Timutiõied on langetõve vasta.

Vilbaste, TN 7, 481 (33) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kamelid krampide ja langetõve vastu.

Vilbaste, TN 9, 528/9 < Kose khk., Kose al. (1963)
/---/ Tahan Teile ilmeksimatult mainida ühe taime juured, millised ravisid terveks minu lihase õe, kes põdes langetõvehoogude all - päevas kuus-seitse korda maha langedes ja huuli ning keelt katki närides.
Õde korjas neid juurikaid sügisel maa seest ja pesi need puhtaks ning näris neid toorelt kolm aastat.
Nüüd on minu õde nelja lapse ema ja temal pole enam langetõve hooge esinenud üle 20 aasta. See on faktiline ja puhas tõde. Õde käis kõik arstid läbi ja anti igasuguseid arstimeid, kuid midagi ei aidanud. Temale õpetas üks vana endine sõjaväe velsker nimega Kaan, kes elas (endises) Paasvere vallas, et hakka tarvitama (mädarõika juuri) ja sa saad terveks. Nõnda see ka oli.
Märkus: õde sai selle haiguse, kui ta oli väike ja ehmatas öösel sellest, et kõrval korteris joodikud läksid kaklema ja lärmasid.

Vilbaste, TN 7, 489 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Puju. Tehakse teed langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 489 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Karuohakas: juurikatest tehakse teed langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ii) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Umuraid tarvitakse teena langetõve vastu. Kui võtta paar pihutäit umuraid, keeta kinnises nõus toobi veega nii kaua, kui pool sellest järel jääb, siis juuakse teda vähesel mõõdul, siis kaob haigus pea.

RKM I 9, 377 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

RKM I 19, 114 (162) < Vaivara khk. (1984)
Langetõve ravim.
Seitsmevägine [harilik vägihein] on langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1182 (89a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Rukkioras: keedis langetõbe puhul. Ei tohi juua rasedad, sest tuleb abort.

Vilbaste, TN 7, 1210 (26a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maarja sõnajalg. Tee langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pujurohu juurtest ja lehtedest tee langetõve vastu.

ERA II 193, 586 (54.11) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Kui arvati langetõbi tulevat nõidumisest, äravandumisest või kirumisest, siis joonistati haige nägu kasekäsnale või taelale, viidi metsa ja lasti hõbekuuliga pihta, arvati, et hõbe on nõiast kangem.

H II 8, 132 (81) < Jõhvi khk., Päite v., Päite k. (1889)
Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Ka mõned veid nisikese langve tõbise inimise sauna, vihtlesid tädä sääl; aga obose jala kont õli vannis ehk lava künas vee sees; selle veega visatud leili ja ka pestud sedä aiget inimist.