Haiguste märksõnad

Kõhukinnisus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus viidatakse konkreetselt kõhukinnisusele.

Kõhukinnisuse põhjuseks peeti kuiva toidu söömist ja palavikku, millega kaasnes vedelikukaotus.
Kui kõht oli kinni, mõnikord pani siis kõhu kinni kui õli mittu päivä palavik ehk siis jällä kui seid kaua aiga kõva, kuiva süamist. - - RKM II 106 103/4 (6)< Jõhvi- E. Mets (1960)
Kõhukinnisust loeti haiguseks, kui ta hakkas häirima elutegevust ja tekitas valu või ebameeldivustunnet kõhus.
Kui inimene seest kinni ja kõht kangesti valutab - - EKnS c, 34 (1)< Tarvastu - Ostrov (1912)

Vaata ka: kõhuhaigused, kõhuvalu, umbes.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (9) < Tartu (1894)
Punane vereroht (Chelidonium majus). Maksahaiguste vastu ja kõhust lahtitegemiseks.

H I 6, 11 (27) < Tartu (1894)
Saarekoored (Fraxinus excelsior). Tee viisi usside ja palaviku vastu, kõhust lahtitegemise tarvis.

RKM II 312, 359 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõht kinni.
Mõni ütles, kui kõht om kinni, on sibul hää rohi.

EKS c, 54 (8a) < Tori khk. (1891)
Achillea millefolium
Raudriarohu õite teed pruugitakse sulu vastu, mis niisama kõhu lahti võtvat kui Glaubersalz.

EKS c, 57 (2) < Viljandi khk. (1891)
Taraxacum officinale
Võilill. Teelusikatäis sahvti supilusikatäie veega ajab kõhust lahti.

EKS c, 66 (2b) < Viljandi khk. (1891)
[Umbelliferae]
Carum carvi
Köömel. Terad kõva viina sees leotatud, annavad hääd rohtu kinnises kõhuvalus.

EKS c, 68/9 (1b3) < Jõhvi khk. (1891)
[Urticaceae. Urtica urens. Raudnõeksed] Kui keha seest kinni on, siis võta söögilusikatäis kartohvlitärklest ja üks teelusikatäis raudnõgese seemneid, sega hästi ära ja võta sellest 1 teelusikatäis korraga sisse.

EKS c, 76 (b2) < Jõhvi khk. (1891)
[Gentianeae]
Ubalehe varred kuivatada ja pulbriks hõõruda, sellest üks noaotsatäis sisse võtta, teeb kõhust lahti.

ALS 3, 731 < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. (1931)
Kõhu ummistus.
Petersellikeedist sisse anda.

ALS 3, 732 < Viru-Jaagupi khk., Küti k. (1931)
Kõht kinni.
Petersellikeedist.

ALS 3, 734 < Viru-Jaagupi khk., Kehala k. (1931)
Kõhu ummistus.
Anda petersellikeedist.

ALS 4, 439 < Risti khk., Kloostri v., Meera k., Kaldamäe t. (1932)
Kõhust lahti teeb linaseemne keedis.

ERM 150, 201 (16a) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Kui kõht umuksis on, siis võtku kolm puhastud sibulad, 1/8 naela paaks- ehk türnapuu koort ja Aleksandri leht osta apteegist. Kõik see segu keeta segamini, võtta kaks lusikatäit päevas 3-4 korda seda keedetud vett.

ERM 150, 201 (16b) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Ka võib saadaval oleval korral, kui kõht umuksis, süüa keedetult paakspuumarju. Olen proovinud, et parandab haigusest endal ja muil inimestel.

ERA II 150, 431/2 (28) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõht kinni. Keedetas pool peotäit tomingakoort toobi vee sees ja juuas, see teeb kõhu lahti.

ERA II 193, 489 (28.2) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi as. (1938)
Pikaldase kõhukinnisuse puhul on hää vahend süüa toorest riivitud kõrvitsat mingi marjamahlaga.

ERA II 193, 490 (28.3) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Aaloetee umbes 1-2 tl. päevas [kõhukinnisuse korral].

ERA II 193, 490 (28.5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Rukkilille (Centaurea cyanus L.) õite tee [kõhukinnisuse vastu].

ERA II 193, 490 (28.6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Saarepuu (Fraxinus exelsior L.) koore tee [kõhukinnisuse vastu].

ERA II 196, 48 (629) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Kõhukinnioleku vastu tarvitati toomingakoore vett. Ja sõideti hobune vahtu; seda vahtu pandud vee hulka ja joodud.

ERA II 201, 105 (64) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kõhuvalu vastu ehk kui kõht kinni oli, aitas koirohutee.

ERA II 285, 58/61 (3m) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Paakspuumarju süüakse, kui kõht kinni.

ERA II 290, 125 (70) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht kinni, siis hapupiim, kärjemesi või kumelitii. Võib kah võtta üks leht aloed, kiita kärjemii siis ära.

ERA II 294, 54 (50) < Karja khk., Pärsama v., Purtsa k., Kapsi t. (1941)
Kõhukinnisuse korral tuleb keeta leigest (kaalikat) ja seda süüa, see mõjub kohe. (Seda arstimit oli tarvitanud ja jutustajale õpetanud keegi Kapsi Aadu, kes u. 1900. a ümber oli surnud).

ERA II 191, 526 (242) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kõht kinni - paakspuukoore vett.

RKM II 14, 43 (87)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Kõhuhaiguse vastu on koirohu tii, lööb lahti.

RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.

RKM II 91, 180 (91) < Karksi khk., Nuia al. (1959)
Mina ei tea küll muud rohi midagi, kui ma noorem olin, oli mul seonde häda, et olin tihtipeale kõhust kinni. Küll sai neid apteegirohte kah kasutatud, küll arsti kirja järgi ja ilma, midagi ei aidanud. Siis Halliste kaupmehe Maasiku naine ütles: „Söö iga päev üks supilusikatäis linaseemnet ära.“ Mina keetsin ära. Saingi terveks tänaseni.

RKM II 111, 563 (25) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kõhukinnisuse vastu joodi petipiima või paakspuukoore keedist.

RKM II 159, 61/2 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõhukinnisus.
Võilillejuurtest keeta tee. Juua hommikul enne sööki ja õhtul enne sööki ½ tk. Korraga võib juua ½ teeklaasi korraga.

RKM II 160, 107 (8) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Kõhukinnisuse vastu võeti sisse linaseemne leotist ja kastoorõli.

RKM II 160, 115 (9) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Kõhukinnisus. Joodi keedetud linaseemnevett.

RKM II 160, 208 (17) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kõhukinnisus. Kui kõht kinni on, siis tuleb süüa keedetud või küpsetatud kaalikat või haput süüa: haput piima või kisselli. Siis on ka palavikku.

RKM II 160, 228 (14) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kõht kinni. Kasekorba vett juua.

RKM II 183, 12 (8) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kõhukinnisus. Palderjaniõie teed juua. Ummukses keeta. Olgu loom või inimene.

RKM II 186, 44/5 (11b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kõhukinnisuse vastu võeti keedetud linaseemne vett 3 supilusikatäit päevas.

RKM II 229, 652 (10b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kõht kinni. Võeti peterselli teed sisse.

RKM II 257, 418b < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kõht kinni. Angervaksa õie tee on kõhukinnisuse vastu. Kui lapsel oli ummus (kõht kinni), siis anti sisse.

RKM II 257, 418c < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Võilille juure tee on ka kõhukinnisuse vastu.

RKM II 272, 386b < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põldmuraka juurte tee teeb kõhu korda, kui kõht on kinni.

RKM II 278, 92d < Suure-Jaani khk. (1970)
Ka tammekoore vesi paneb kõhu kinni.

RKM II 307, 180 (21) < Valga-Luke, Cepli t. (1973)
Pelaskatii om hää, kui kõtt om kinni.

RKM II 309, 302 (4o) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Aga kui kõht kinni oli, suvel keetis rabarberivett, andis seda juua, ise ütles: porrparri, see teeb kõhu terveks. Talvel andis linaseemne vett.

RKM II 316, 310/1 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Kõht kinni.
Kõhukinnisuse puhul kige parem linaseemen. Paar supilusikutäit võtse ärä.
Kuivast peräst võtse suhu ja et sa hammastega neid puruss ei süügi, vett pääle ja tegi korda.

RKM II 318, 520 (3066) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui kõht kinni, siis võib juua paakspuu koore keedist pool teeklaasi.

RKM II 329, 240 (3) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Ku kõtt väga umbne om, siis võtad hapuoblika tiid ja paakspuu koore tiid, siis läheb korda. Oblikat pead juurega võtma.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Tammekoored - kõhukinnisus.

RKM II 351, 262 (6) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui kõht kinni oli, siis söödi sooja küpsekaalikast hästi palju, uuemal aal punast peeti ilma millegita.

RKM II 368, 379 (14b) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Põdrasammal on nisukene asi, et kui on teinekord kõht kinni ehk kõht lahti, siis juua, siis saab terveks. Põdrasammal (e. islandi sammal) nii mürgine ei ole.

RKM II 380, 26 (28)c < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Kõhukinnisuse vastu söödi rabarbrit või ka rabarbrikisselli.

RKM II 380, 317 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Paatspuu või paakspuu marjadega arstisivad kõhukinnisust. Ega neid palju ka süüa ei tohi, tieb haigeks.

RKM II 384, 409 (49) < Keila khk. (1985)
Kõhukinnisust raviti paakspuu koore leotise ja paakspuu marjadega, viimaseid söödi 4-5 tükki korraga, toorelt.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

RKM II 443, 9 (15) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Taludes oli kindel koht, siis kui kõht kippus kinni jääma - ikka kõvasti punast peeti süüa.

RKM II 443, 21/4 (39a) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Suve läbi sööme igasugu taimsalatisi. Söön punase peedi lehti (kõht korras).

RKM II 451, 396 (14) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Mul ema alati ütles, kui kõht kinni on, õunasuppi ja marjasuppi - see teeb kõhu pehmeks, annab järele.

RKM II 458, 302 (36a) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Paakspuu koor on kõhulahtistaja, [---] [lasti kuuma veega tõmmata ja joodi, nagu vaja oli].

RKM II 466, 12 (24) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Alviine tädi õpetas jälle, et kammeltee, kui kõht oli kinni lapsel, vot kui Velhiida oli veikene, tal kõhuke nii halvasti töötas, äkada ei saa. Ütles, et anna kammeltee tšaid.

Vilbaste, TN 3, 88 (1) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Tarvitatakse arstirohuks:
Lepaurbi kõhu lahtitegemiseks (lepaurva teed).

Vilbaste, TN 3, 704 (24) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Õhulill. Tee ja keedis on kõhu kinnioleku vastu.

Vilbaste, TN 3, 710 (3) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hapuoblikas (Rumex Acetosa L). Peeneks lõigatud juured teena teevad kõhu lahti.

Vilbaste, TN 3, 711/2 (12 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kirburohi (Polygonum Persicaria L). Keedis on kõhu kinnioleku vastu hää abinõu.

Vilbaste, TN 3, 713 (22 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Lina (Linum usitatissimum L).] Õli teeb kõhu lahti, lubjaveega segatult parandab ta põlenud haavu.

Vilbaste, TN 3, 715 (41) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ohulill. Tee ja keedis on kõhu kinnioleku vastu ja virgutab neere kiiremale tegevusele.

Vilbaste, TN 11, 378 (34) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Õunapuu [Pirus malus õunapuu].
„Tsäi teha õunapuu lehedest, ku seest kinni.“

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kirsid [Prunus cerasus] ja ploomid [Prunus domestica]. Kõhuummistuse vastu - hommikul tühja kõhuga mitte süüa neid.

Vilbaste, TN 1, 604 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Kui aga kõht kinni, siis söö kitsetürnapuu (kitspaakspuu) marju.

Vilbaste, TN 1, 805 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Ploomipuu (Prunus domestica). Vili ja keedis sellest kõhukinnisuse ravimiseks.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Saare [Fraxinus axe] leht. Jooksjarohi. Kõhukinnisuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 259 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Sagedasti tuleb meie metsades ette paakspuu. Tema õied on rohekasvalged, marjad alguses punased, pärast muutuvad aga mustaks. Paakspuu koor on peaasjalikult kõhu lahti võtmiseks. Värsket koort ei tohi tarvitada, sest see ajab oksele. Kui koor on seisnud 1-2 aastat, siis alles võib teda tarvitada.

Vilbaste, TN 2, 313 (8) < Kanepi khk. (1929)
Kitsetoome (Rhamnus frangula) tarvitatakse kõhu lahti tegijana.

Vilbaste, TN 2, 640 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Paakspuu koort - kuivatatult - kõhu lahtivõtmise rohuks.

Vilbaste, TN 2, 692 (6) < Räpina khk. (1930)
Paakspuu koort tarvitatakse kõhu lahtivõtmise vahendina.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIb) < Räpina khk. (1930)
Paakspuu koort tarvitati kõhu lahtivõtmise rohuna.

Vilbaste, TN 7, 171 (9) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Paakspuu - keedetakse koort ja tarvitatakse seda leent kõhu lahtivõtmise rohuks.

Vilbaste, TN 7, 175 (12) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Paakspuu - paakspuu koort tarvitavad kõhu lahtivõtmise rohuna.

Vilbaste, TN 7, 395 (31) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Paakspuu - koort tarvitatakse kõhu lahtivõtmise rohuna.

Vilbaste, TN 7, 648 (a3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Toomingakoore keetmine - kõhu kinnioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 469c < Jõhvi khk. (1930)
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 584 (12) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Paakspuu koored teevad kõhu lahti.

Vilbaste, TN 7, 593 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Paakspuu kõhu lahtitegemiseks ja vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 607 (18) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Paakspuu koored teevad kõhu lahti.

Vilbaste, TN 7, 616 (1v) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pakspuu koort - kõhu lahtivõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 621 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Paakspuu - kõhu lahtitegija.

Vilbaste, TN 7, 666 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hapuoblikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Hapuoblika lehist valmistetakse maitsvat rohelist suppi, kuna peeneks lõigatud juured - noaotsatäis korraga võttes - kõhu lahti teevad.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 25) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Linaseemned kõhu kinnioleku vastu ja kompressideks.

Vilbaste, TN 10, 311 (1) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Ravi otstarbel on Koeru ümbruses kastatud:
Linaseemne keedis - kõhukinnisuse puhul.

Vilbaste, TN 10, 368 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Ubalehed jões ning soos - kõhukinnisuse korral kuivatatult pulbriks.

Vilbaste, TN 10, 368 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Võilill - tee südamehaiguse ja kõhuummistuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 547, VII < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Heinad ja teised rohud.
Jänesekaapsas, -kaapsad = jänesekapsas.
Süüakse toorelt kõhukinnisuse korral.

RKM I 9, 377 (4) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Hapuoblika juure pulber - 1 teelusikatäis mõjub kõhtu lahtistavalt.

RKM I 9, 381 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

RKM I 12, 258 (95) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Nõianõges. Keedeti teed, kui kõht kinni oli, kõhtu lahtistavalt.

RKM I 18, 182d < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõhukinnisuse korral võeti kastorõli ehk joodi kuivatatud võilille juurtest valmistatud teed.

Vilbaste, TN 5, 31 (7) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Toomingakoored (teena). Kinnise kõhu puhul (kindlasti!).
Kuigi veider, vastavad need andmed täiel määral tõele, on omal läbi proovitud.

Vilbaste, TN 5, 33 (17) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Hapukurgi vedelik. Juua kõhu kinnioleku puhul.

Vilbaste, TN 5, 82/3 (6) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.
Paakspuu: kasvab sagedasti leiduva puhmaspuuna meie metsades ja võsastikus. Tema õied on rohekasvalged, marjad alguses punased, pärast mustad. Paakspuu koort tarvitavad apteegid kõhu lahtivõtmise rohuna - lahtistajana. Värske koor aga ajab oksele; sellepärast peab rohuna pruugitav koor seisma enne tarvitamisele võtmist üks kuni kaks aastat.

Vilbaste, TN 7, 1190 (50) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Tõnnike, peetrihein ehk kristuse kirstunaelad - kõhu lahtitegemiseks.

ERA II 293, 420 (21) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1941)
Kõht kinni, pärmi võtta, pura olla ka hea kõhukinnisuse vastu.

ERA II 170, 687/8 (6) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Lina. Linaseemned sisaldavad rasvast õli, mitmesuguseid ekstraktaineid ja ka vaha ning liimi. Nende linaõliste ainete tõttu mõjub lina pehmesti kõigi inimese kui ka looma organismi ilanahkade peale. Linaseemne tee mõjub limavabastavalt, erutust vähendavalt - tarvitatakse kopsuhaiguste ja ummuksuse puhul, viimasel juhul sellepärast, et ta teeb kõhu lahti. Ka neelatakse kõhukinnisuse puhul alla terved linaseemneid, mis kergendavad väljaheidet.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

EFA II 5, 335 (3) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Piimohakas - kui kõht räägib või seedimine kinni on.

EFA II 5, 336 (9) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Pahaspuu on siis, kui kõht täiesti kõvasti kinni on, et keegi lahti ei saa, siis pahaspuu võtab lahti.

EFA II 17, 92 (12) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Kõht kinni, siis võeti paksipuu tee. Pikk puu musta koorega. Niisugune must koor, väiksed tükid võtta.

EFA I 12, 95/6 (2) < Pilistvere khk., Kabala-Kurla (1996)
Kui kõht kinni.
Mul oli sageli see häda, et kõht jäi kinni. Külas õpetati, et sel otstarbel kasvatage toalillena aloed. Võta üks oksake, tambi see katki, peale sooja (külma) vett ja võta sealt klaasist 2-3 lonksu. Kohe on asi korras. Õige jutt.

EFA I 19, 58 (26) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Tillid on jälle aedas. Kui seest on kinni kõvasti, seda joodad loomale ja inimesele.

EFA I 101, 183 (21) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

EFA I 101, 186 (32) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Rukkilill (Centaurea cyanus) - taim, mis õitseb taliviljas, rukkis ja nisus, on 30-80 cm kõrgune, droogiks õied. Kasutatakse uriinierituse suurendamiseks, rahvarohuna valgetevoolu, kõhulahtistina ja väliselt silmahaiguste puhul (mähisteks). Õisi on kasutatud ka ruumide suitsutamiseks. (Teave pärineb emalt ja tädidelt, kes kuulsid seda 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Raplas.)

EFA I 102, 105/6 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Rabarber.
Rabarber kuulub köögiviljaaeda. Õitsemise ajal on tal valged, kollakad õied pika tugeva varre otsas. Et parem saak oleks, tuleb osa varrest eemaldada. Rabarber kasvab igas maakodus. Esimese magustoidu saab teha rabarberist. Talveks tehakse rabarberivartest hoidiseid. On ka ravimtaim. Aitab kõhuhädade korral. Kõhukinnisuse korral on ta abimees.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Rukkilill.
Droogiks õied õitsemise algul, kuivatada ruttu tugevas soojuses, alal hoida valguskindlas nõus. Tee on silmarohi, valgevooluse vastu, kõhulahtisti.

RKM II 17, 214 (44) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Kui kõht on kinni, siis tuleb pärmi sisse võtta.

RKM II 21, 102/3 (16) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Paatspuu - koortest keedetud tee teeb kõhu lahtisust. Paatspuu koorega värvides saab kollast värvi.

RKM II 106, 104 (7) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s. 1894 (1960)
Üks naine õppetas: pane vierand pulka pärmät klaasi piima sisse ja liiguta segamine ja jua sie õtsa. Tämäl õli alati kõht kinni aga sedasi paar kõrda tegi nüüd on pali paremb. Sie on uuemb, ennevanast ei tiatud.

Vilbaste, TN 3, 717 (65 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Võilill.] Ta on ka pikaldase ummuksuse vastu.

ALS 1, 108 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Kõht kinni. Koduõlle pärmi sisse anda.

ALS 1, 175 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Kõht kinni. Koirohtu antakse siis sisse kui kõht kinni.

ALS 1, 389 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Kõhukinnisus. Siis anti töömist (kodu õlle pärm).